4-11-1962 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. november 2011 a Tallinn Väärteoasja number 4-11-1962 (2317,11,002898) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi

§ 218

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 400 eurot. Kohtuvälise menetleja esindaja: Ivo Tamla Menetlusalune isik: R.A, XXX, XXX Kaitsja: Ille Mardo, Ants Kuningas, A.Kuningas ja Partnerid OÜ, Liivalaia 11/4 Tallinnas RESOLUTSIOON 1. Jätta R.A kaitsja kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Lõuna politseijaoskonna menetlusteenistuse väärteomenetleja Katrin Link 29.04.2011 otsusele nr 2317,11,002898 R.

§ 218

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 400 eurot rahuldamata. 2. Tühistada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Lõuna politseijaoskonna menetlusteenistuse väärteomenetleja Katrin Link 29.04.2011 otsus nr 2317,11,002898 R.

§ 218

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 400 eurot, määratud karistuse osas, jättes otsuse sisuliselt muutmata.

1. Teha uus otsus, kergendades R.A-le määratud karistust ning mõista R.A-le KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 50 (viiskümmend) trahviühiku ulatuses, so 200 (kakssada) eurot.
2. Mõistetud rahatrahv 200 eurot tuleb 30 päeva jooksul otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga
3. Edasikaebamise kord 1 Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 22.11.
4. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg kassatsiooniõiguse soovist teatamise korral on 22.12.
5. Kui kassatsioonkaebust kassatsiooniõiguse soovist teatamise järgselt ei esitata, jõustub kohtuotsus 23.12.
6. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Lõuna politseijaoskonna menetlusteenistuse väärteomenetleja Katrin Link 29.04.2011 otsusega nr 2317,11,002898 karistati R.A KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 400 eurot selles, et menetlusalune isik 25.03.2011 kella 04.00st kuni 04.50ni Suur-Karja ja Vana-Posti nurgal ning Rähni 6 maja juures Tallinnas, olles alkoholijoobes, lõhkus 25.03.2011 kella 04.00 paiku Suur-Karja ja Vana-Posti tänavate nurgal ära, lüües jalaga sõiduauto MB 210 registreerimismärgiga XXX, vastu juhiust, tekitades juhiukse liistule kriimud, samal päeval kella 04.50 paiku Rähni tänaval maja nr 6 juures lõi samal autol käega tahtlikult küljest ära sõiduki juhipoolse küljepeegli, seejärel lõi malakataolise esemega tahtlikult küljest ära ka sõiduki kõrvalistujapoolse küljepeegli, lõi vastu kõrvalistujapoolset esiust, tekitades sinna mõlgid, lõi vastu esiklaasi vasakpoolset küljeposti, tekitades sinna mõlgid, mõlgid tekkisid löökidest ka kõrvalistujapoolse esiukse klaasi all olevale liistule ja esiklaasi vasakpoolne liist ja esiklaasi ülemine liist purunesid, samuti lõi jalaga liikuma sõiduki vasakpoolse esitule, põhjustades H.Tvaralist kahju summas 2325,27 eurot, rikkudes seega võõra vara ebaseaduslikult, millega pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse, milles leidis, et menetlusalune isik ei ole väärtegu toime pannud. Kaebuse kohaselt R.A koputas Suur-Karja ja Vana-Posti nurgal takso katusele ja juht avas ukse ning R.A taganes ning komistas, mille käigus üks jalg tõusis õhku ja lõi vastu auto ust. Muude vigastuste tekitamise kohta tõendid puuduvad. Väärteoasja materjalides leidub hinnakalkulatsioon, kuid ei ole andmeid kuidas see väärteoasja materjalide juurde on tekkinud ning millist marki sõidukile see on tehtud. H.T ütlustest nähtuvalt leidis ta üles peegli tüki, kuid seda ei ole vaadeldud, mistõttu ei saa väita, et see tükk kuulus sõiduki juurde. Seetõttu leiti kaebuses, et vaidlustatud otsus tuleb tühistada ja väärteomenetlus R.A käitumises väärteo tunnuste puudumise tõttu lõpetada V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuistungil jäi R.A esitatud kaebuse juurde ja seletas, et
7. märtsi varahommikul soovis sõita kesklinnast taksoga koju. Taksopeatuses tekkis taksojuhiga arusaamatus, taksojuht hakkas raha välja pressima, teine juht tuli appi, teda tõmmati pikali, peksti, ära võeti mobiiltelefon, rahakott. Saavutati kompromiss, et saab koju ja asjad antakse tagasi. Küsis taksojuhilt kas saab konkreetse hinna eest ära viia, libastus ukse juures, talle öeldi, et on jalaga löönud taksot, peab remondiraha kinni maksma, nõuti 150 eurot, teine juht arvas, et 100 euroga võiks piirduda. Kodus raha ei olnud, Rähni tänaval olid rahakott ja mobiiltelefon taksojuhi käes ning ütles juhile, et võtku sealt raha, rohkem ei ole. Juht sellega nõus ei olnud, asju tagasi anda ei tahtnud. Tahtis autost lahkuda, kuid juht tuli välja ja tahtis tagasi suruda. Tekkis rüselus ja sai välja ning jooksis Kotka tänava poole. Naine tuli vastu ning koos naisega läks tagasi, selgitades lühidalt seda, mis on juhtunud. Läksid koos naisega takso juhipoolse akna juurde, palus aken avada ja asjad tagasi anda. Naine palus ära minna, et ta ise räägib. Nägi, et naine seletas taksojuhiga, kes oli vahepeal välja tulnud, läks naisele appi, naine kamandas tagasi, läks trepikotta. Kuidas taksole võis kahju tekkida, üks võimalus oli siis kui oli rüselus väljumisel või siis kui oli malakaga. Teab, et hoidis malakat peos, võis seda 2 enesekaitseks peos hoida, kas harjavars või midagi. Kellelegi pihta ei löönud, võimalik, et võis auto pihta minna. Kuivõrd enne sai taksojuhtide käest peksa, siis võis vägivalda oodata. Sõneluse ajal liikusid naine ja taksojuht auto ette, naine liikus kaassõitja poolse esinurga poole. Oli kaikaga auto ja aia vahel. Vehkides võis kaigas kolksuga vastu autot minna eesosas kaassõitja piirkonnas. Kas enne autol olid peeglid, seda ei oska öelda, ei osanud vaadata. Tunnistaja HTseletas, et töötab taksojuhina, kaebuse esitajat teab seoses sellega, et lõhkus tema auto ära. Rebis Rähni 6 juures peeglid ära. Kaebuse esitaja tuli öösel tema auto juurde Hollywoodi juures, pani jalaga vastu autot, siis ütles, et vii koju, annab viis kümpi. Jalaga koputas juhiuksele, sellest oli iluliist ära kraabitud. Seal oli palju inimesi. Klient läks tuppa raha järgi, oli segane, ajas segast juttu. Kui toast tagasi tuli, siis hakkas lammutama, väänas ühe peegli ära ja viis nurga taha, samal ajal tuli sinna abikaasa. Kui tuppa raha järgi läks, jättis telefoni tagatiseks. Ütles, et midagi on vaja jätta, mingi pant peab olema. Tuli tagasi, ütles, et anna telefon tagasi, tema ei maksa rohkem mitte midagi. Kui väänas ühe peegli ära, siis ei tea kuhu selle peitis, tuli tagasi ja tagus teise peegli ära, ei näinud, millega tagus. Istus sel ajal autos ja helistas politseisse. Isiku naine tuli autoga kohale, pakkus summat, et sõidaks minema. Maksis arve ära. Tagatist ära ei andnud, juba oli politsei välja kutsutud, abikaasa ja politsei tulid enam-vähem ühel ajal. Isik tuli välja, politsei tuli kohale ja isik pandi autosse, midagi arutati. Käis autost väljas, et ehk leiab midagi üles. Leidis peegli jupid, need peaks kodus olema. Näitas seda ka politseinikule. Kas pabereid täideti, ei tea seda mis autos toimus. Kästi järele sõita ja politseimaja juures pildistati autot. Sama isik tõmbas peeglid ära. Ühe peegli tõmbas ära, siis juba nokitses teise kallal. Isik rääkis, et tuli Valli baarist, ei leidnud oma rahakotti, et jäi vist Valli baari. See auto sõideti 8ndal kuupäeval puruks, mingi Mazda sõitis sisse. Oli siis tööl, ostis autole uued peeglid. Auto on maha kantud, registreerimistunnistust ei ole. Kalkulatsiooni pidi tooma, uurija tahtis. Tehti siis kui auto ära lõhuti. Kui isik auto juurde tuli, olid peeglid küljes. Auto oli 1999 aasta mudel. Sellele autole oli avariilisi kahjustusi tekitatud, tagant sõideti sisse, olid kriimustused. Kui isiku abikaasa maksis arve, andis täpse raha. Pakkus mingit summat, kuid võttis ainult arve. Kui taksoarvet tasuti, tuli politsei. Abikaasa pakkus 50 ringis, tahtis abikaasat välja osta, politsei oli juba kutsutud. Sõiduki taastamiseks ostis odavamad jupid, ei hakanud originaale ostma, kviitungid peaks alles olema. Laamendama hakkamine tähendab seda, et algul lõi vastu ühte peeglit, viskas nurga taha. Lõi käega vastu juhipoolset peeglit, sai küljest ära, siis läks kuskile nurga taga ning sel ajal kui telefoni teel rääkis politseiga, siis oli juba teise peegli kallal, see rebiti ära. Millega, seda ei tea, käis kolks. Äravõetud peegliga võis lüüa vastu ukse posti. Siis kadus peegliga ära ja läks tuppa. Pärast esimest peeglit lõi jalaga vastu esilaternat ja siis läks teise peegli kallale. Konkreetselt ei näinud, et tal midagi käes oleks olnud. Isik tuli välja siis kui politsei tuli. Naisega suhtlemise hetkel oli mees justkui väljas. Kui politsei tuli, siis mees tuli maja poolt, hoovist, tänaval ei olnud. Tunnistajana üle kuulatud VP selgitas, et väljakutsest mäletab, et taksojuht kutsus välja, et lõhuti autot. Sõitis välja koos T.P . Kohal olid taksojuht ja naisterahvas. Juhi sõnade kohaselt viis isiku vanalinnast koju, see lõhkus ust. Isik tuli välja, oli umbjoobes, seletada ei saanud, panid autosse. Isik tahtis kuhugi ära minna. Tegid pildid, märkmed selle kohta, mis lõhuti ja läksid osakonda. Taksojuht istus autos, naisterahvas oli kõrval, naisterahvas oli ka autoga, tänav oli kitsas. R.A tuli trepikojast välja, ei mäleta kas oli taksoarve maksnud või mitte. Autol oli lõhutud peegel, liist, olulisi vigastusi ei olnud. Taksojuht ütles, et löödi käega, jalaga, peegel visati ära, seda ei leidnud. Kui oli isiku jaoskonda viinud, siis ilmselt kirjutas, tavaliselt teeb nii, märkmed ja pildid on osakonnas. Sündmuskoha vaatlust alustati koha peal, protokolli sisse kantud jaoskonnas. Pildistas vist T.P , sündmuskohal. Menetlusaluse isiku panid autosse, selliseid juhtumeid on palju, joobes isikud, ei mäleta üksikasju. R.A otseseid vigastusi ei näinud. Alguses oli jutt, et rööviti, jutt oli segane, ei saanud aru. Sündmuskohal otsisid peeglit, rohkem otsis T.P , ise käis ümber auto, T.P käis hoovis. Kas T.P leidis midagi, ei mäleta. Kuidas R.A isikut tuvastati, seda ei mäleta. 3 Tunnistajana üle kuulatud TP seletas, et Rähni tänavaga seoses on meeles, et mindi kallale taksojuhile, läks kohale koos V.P . Taksojuht oli närviline, hirmunud, istus taksos. Taksol peeglid lõhutud, midagi veel. Naisterahvas oli takso juures väljas. Taksojuht tuli välja, rääkis mis lõhutud. Kummaltki poolt uksepost, metallliist. Otsis kõrval hoovides, peegleid ei leidnud. Tänaval oli veel Volvo džiip ja nende auto. Väljakutsuja oli vist taksojuht. Võimalik, et naisterahvas tasus taksoarve. Mingi härrasmees jooksis majast välja tänavale, oli näha, et kõvasti alkoholi tarvitanud, raske oli suhelda. Kuna vara oli kahjustatud, siis isik kinni pidada ja jaoskonda toimetada. Sündmuskoha vaatlusel tuleb kirja panna kellaaeg, millal märkmeid tehti, lõpeb protokolli koostamisega. Protokolli koostamine võtab aega, isik oli alkoholi tarvitanud, ajataju häiritud, see oli põhjus miks osakonda toimetasid, ei saa sündmuskohal vaatlusprotokolli koostada. Koostas V.P , arvab, et ise pildistas, sündmuskohal sai fikseeritud. Takso seisis maja ees, autod said mööda. Kas R.A oli vigastusi, ei mäleta. R.A väitis, et kuskil on teda löödud, midagi ära võetud, jutust ei saanud aru milles on probleem. Taksojuht näitas isikule, kes auto ära lõhkus. Asjade äravõtmise osas telefoniga võis olla mingi probleem, kas jättis panti. Kas isikul olid dokumendid kaasas, seda ei mäleta. Kas isiku abikaasa küsis taksojuhilt raha tagasi, seda ei mäleta, mingi taksoarve tasumine võis olla, ei ole kindel. Ise käis ringi, taksojuht oli kaasas. Isik olevat tulnud jooksuga, oli metalltoru, kaigas käes vehkinud. Taksojuht näitas kus oli käinud, pime oli. Tema ise ei leidnud peeglitükki, taksojuht leidis. Võib-olla sai fikseeritud, kaasa ei võtnud. Mingi plastikutükk võis olla, kuid kas selle auto küljest. Tunnistaja KT seletas, et kui koju jõudis, siis jooksis abikaasa talle vastu mööda Rähni tänavat Kotka tänava poole, vastu tuli kuskil kurvi peal. Abikaasa peatas teda sõidu pealt. Takso seisis tänaval. Taksojuht oli oma sõidukis. Abikaasa palus abi, väitis, et tema isiklikud asjad on ära võetud. Juht väljus tema palvel, küsis juhilt milles on probleem. Juht selgitas, et arve 16 eurot on maksmata. Miks abikaasa ei tasunud, seda ei jõudnud arutada. Tasus arve ära. Ei mäleta kas taksol midagi viga oli. Kus sel ajal abikaasa oli, seda ei oska öelda. Politsei tuli mõne aja möödudes kui oli taksojuhiga juba suhelnud. Jäi mulje, et politsei võis kutsuda taksojuht. Politsei ei seletanud talle midagi, abikaasa tuli kodu poolt. Abikaasa teatas, et tahab teha avaldust, mida vastati seda ei kuulnud, ei olnud selles ulatuses. Abikaasa oli ärritunud, ilmselgelt oli teda rünnatud kui ta vastu tuli, ütles, et taksojuht. Kus oli rünnatud, seda ei öelnud, kas ründajaks oli sama taksojuht, ei tea, ei jõudnud rääkida nii pikalt. Abikaasa sõitis kaasa politseiga, et teha avaldust. Taksojuht oli ärritunud, ei paistnud hirmunud, ei olnud ka rõõmus. Ei pannud tähele, et abikaasa oleks kõrval olnud. Peale arve nimetamise väitis taksojuht, et on tekitatud kahju, kahju suurust ei nimetanud. Väliselt oli auto terve, ära ta sõitis. Abikaasa väitis, et telefon ja rahakott on taksojuhi käes. Kui aknale koputas, siis nägi kõrvalistuja pingil telefoni, mis oli sarnane abikaasa omaga. Kuna juhipoolne uks oli lumevalli ligi, siis astus eemale, et juht välja saaks, liikus kaassõitja poole juurde, kus oli ruumi. Juht väitis, et arve on 16 eurot ja on tekitatud kahju. Andis juhile 90 eurot. Küsis abikaasa asju tagasi, juht vastas, et ei saa seda teha. Abikaasat sel hetkel seal ei olnud, tuli suhteliselt kohe. Juht oli ärritunud, keeldus asju tagastamast, ei osanud kahju hinnata, palus taksoarvest ülejäänud raha juhil tagastada. Sel hetkel abikaasa ilmselt tuligi takso juurde ilmselt raha otsides. Abikaasa sekkus vaidlusse, võib eeldada, et üritas tema kaitseks välja astuda, üritas taksojuhti eemale peletada, vehkis esemega. Mis see oli, ei oska öelda. Selle tõttu ilmselt kaotas tasakaalu, haaras peeglist kinni, peegel tuli ära. Taksojuht taandus koos temaga. Abikaasa läks tänavalt ära, ise pidi vahepeal autot parkima. Politsei saabudes tuli abikaasa väravast välja. Ütles politseile, et selle isiku valduses on asjad, keegi midagi ei vastanud. Abikaasa jutt oli selge, ütles tere ja et ta tahab teha avaldust. Kõik toimus küllalt kiiresti ja sõideti ära. Kaitsja asus seisukohale, et sündmuskoha vaatlusprotokoll ei ole koostatud sündmuskohal ja seda ei ole ka ühelegi menetlusosalisele tutvustatud. Sündmuskohta tegelikult ei ole vaadeldud ja ei ole tuvastatud kas peeglid või peegli osad võisid asuda sõiduki salongis. Sündmuskohal ei ole tuvastatud ühtegi jälge. Samas on H.T väitnud, et leidis peegli tükid ja võttis need kaasa. Protokoll ei sisalda ühtegi sündmuskohal tuvastatud fakti ja piirdutud on 4 vaid auto vigastustega. Protokolli ei saa asendada fotodega ning fotod on vaid täiendavaks talletamise mooduseks. Sündmuskoha vaatlusprotokoll ei vasta tõendi kriteeriumitele ja tuleb jätta tähelepanuta. H.T on peeglite eemaldamisviiside kohta andnud erinevaid kirjeldusi ning peeglite puudumine on fikseeritud alles politsei parklas. See aga andis H.T võimaluse peeglid kõrvaldada ja väita, et seda tegi kaebuse esitaja. Väärteootsuses on toetutud kalkulatsioonile, mis ei ole koostatud pädeva isiku poolt. Asjas ei ole tehtud ekspertiisi ning ei ole tuvastatud kahjustuste võimalikku tekkimise aega. Kalkulatsioonis esitatut ei ole võimalik kontrollida, puudub valuuta ja koostaja nimi. Kalkulatsioonis märgitud summa võrdub kahjustusteta komplektse sõiduki hinnaga. Asjas ei ole tuvastatud, et kahjustused oleks värsked ja põhjustatud otsuses märgitud viisil. T on kohtule esitanud arve peeglite kohta, mille kohaselt oli peeglite maksumus 134 eurot, kalkulatsioonis on peeglite hinnaks 1811,
8. Samas on H.T öelnud, et tehtud ei ole mingeid töid ja peeglid ostis ta ise. Maanteeameti vastusest kohtule võib järeldada, et sõiduk ei olnud kõige paremas korras ning kahjustuste tekkimine on arvatud kaebuse esitaja süüks. Politseinike saabumisel avaldas R.A soovi kirjutada avaldust temalt asjade röövimise ja tema peksmise kohta ning enne politseinike saabumist oli R.A elukoha hoovis. Kui R.A abikaasa KT oli takso juures, siis püüdis R.A abikaasat kaitsta, kuid komistas ja toetus sõiduki peeglile, mille tõttu võis peegel isegi lahti tulla. Politseinikud on rääkinud peeglitest umbmääraselt ja sündmuskoha vaatlusprotokoll oli koostatud politseiameti ruumides, ühtegi sündmuskohal tehtud märget ei ole toimikule lisatud. R.A ei välista, et võis tasakaalu hoidmiseks haarata peeglist või toetuda peegli vastu, mille tulemusena võis peegel lahti tulla, samas R.A seda ei mäleta. Mingil juhul aga ei olnud R.A isegi kaudset tahtlust T autot kahjustada. Ka KarS § 218 lg 1 järgi on tegu väärteona karistatav üksnes tingimusel, et toimepanija tegutses vähemalt kaudse tahtlusega, kuid võõra asja rikkumine või hävitamine ettevaatamatusest ei ole KarS § 218 lg 1 järgi karistatav. Väärteoasjas esinevad kõrvaldamata kahtlused, mis tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. R.A-le etteheidetav väärtegu ei ole tõendatud ja väärteomenetlus tuleb seetõttu V™S § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. R.A on nõus hüvitama koheselt ühe sõiduauto peegli hinna, millele ja libeduse tõttu komistades võis toetuda ja mis võis saada kahjustusi. Vastavalt H.T esitatud arvele on viidatud peegli väärtus 67 eurot. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et võõra vara tahtlik rikkumine on tõendamist leidnud tunnistajate ütlustega. Menetlusaluse isiku tegevuse tõttu eemaldus sõiduki küljest peegel. H.T leidis peegli jupid järgmisel päeval, patrulli saabudes neid ei leitud. Sündmuskoha vaatlust alustati sündmuskohal, lõpetada võib ka hiljem valges ruumis laua taga. Pildid on juurde tehtud, sõidukile tekitatud vigastused on näha. Kalkulatsioon on vajalik, et kindlaks teha milline on süütegu, kas on väärtegu või kuritegu. Seisukoht on, et tegemist on väärteoga. Mis puudutab karistuse määra, siis on näha, et isik ei ole samalaadseid väärtegusid toime pannud, trahvi määr 100 trahviühikut on alla keskmise määra. Karistus on proportsionaalne ning kaebus rahuldamisele ei kuulu. Kohus, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku selgitused, tunnistajate ütlused, kaitsjate ja kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud väärteoasja materjalidega ja menetluse käigus kogutud kirjalike tõenditega ning turvakaamera videosalvestusega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kohus peab kõigepealt võtma seisukoha kaebemenetluse käigus esitatud tõendite usaldusväärsuse kohta, milliseid tõendeid kohus peab usaldusväärseks ja milliseid mitte ning millistest kohus lähtub menetlusaluse isiku süü tuvastamisel. Kaebemenetluse käigus on uuritud Poolsaare Auto OÜ hinnakalkulatsiooni, mille kohaselt oleks tahavaatepeeglite hinnaks kokku 1811,27, töötunde kuluks 184 eest, värvimine maksaks 245, liistud maksaks vastavalt 187 ja 93 ning tihend
9. kaitsja on asunud seisukohale, et esitatud hinnakalkulatsioon ei ole tõendina arvestatav, kuivõrd sellel puudub väljastamise kuupäev ning ei ole märgitud valuutat ega koostajat. Samuti leidis kaitsja, et kalkulatsioonist tulenev summa oleks võrdeline taastatava sõiduki enese turuhinnaga või vähemalt poolega sellest, esitades kohtule võrdlemiseks ka auto24.ee kasutatud sõidukite turuhinnad samast 5 väljalaskeaastast, millised andmed on põhimõtteliselt kõigile kättesaadavad. Kohus asub seisukohale, et kohus ei saa takistada isikul taastamast sõidukit originaaltagavaraosadega ning on ka ilmselge, et mida varasem on taastatava sõiduki väljalaskeaasta, seda odavam on sõiduk ise ja seda kallim tema taastamine, võrreldes sõiduki enese jääkväärtusega. Küsimus on vaid otstarbekuses. Samas ei saa isikule ette heita kui ta vana sõidukit taastada soovib, seda eriti olukorras, kus sõiduki seisukorra muutumine halvemaks ei sõltunud sõiduki omanikust või valdajast. Etteheide selle kohta, et ei ole märgitud valuutat, mis käib taastamisremondi maksumuse kohta, ei ole kohtu arvates põhjendatud, kuivõrd kalkulatsioon esitati väärteomenetluse ajal, mil ainsaks käibelolevaks valuutaks oli euro. Küll on mõistetav etteheide selle kohta, et kalkulatsioonil puudub kuupäev. Ilmselgelt aga sai kalkulatsiooni esitamise vajadus tekkida alles pärast sõiduki taastamisremondiks vajaduse tekkimist. Kalkulatsioonist on aga näha seda, et kalkulatsioon on esitatud äriühingu rekvisiitidega paberil ning sellel leidub ka väljaandja allkiri. Kui vaadata liistude, töötundide ja värvimise hindu, siis eurodes arvestatuna ei tundu need üle paisutatutena, küll tundub peeglite hind suur. Teisest küljest on tegemist olukorraga, kus on H.T on kohtule esitanud arve peeglite ostmiseks tehtud kulutuste kohta ning arve kohaselt kulutas H.T peeglite ostmiseks vaid 134 eurot, mis ei ole võrreldav kalkulatsioonis märgitud peeglite hinnaga, kuivõrd hinnavahe on enam kui 13 kordne. Peale selle ei ilmnenud H.T ütlustest, et ta oleks teinud sõiduki taastamiseks enamat peeglite paigaldamisest. Sellest aga järeldab kohus, et esitatud kalkulatsioon ei sisalda endas tegelikke taastamisremondile kulutatud rahalisi vahendeid ning seda kalkulatsiooni ei oleks saanud võtta aluseks tekitatud kahju suuruse arvestamisel. Seetõttu saab varalise kahjuna hinnata vaid kohtule esitatud arvel märgitud kulutusi, milleks oli 134 eurot. Mis puudutab sõidukil tuvastatud kriimustuste ja mõlkide kõrvaldamiseks tehtud kulutusi, samuti väidetavalt lahti löödud esilaterna kinnitamiseks tehtud kulutusi, siis nende kulutuste kohta ei ole kaebemenetluse käigus tõendeid kogutud. Kaebemenetluse käigus on menetlusaluse isiku kaitsja teinud etteheiteid ka sündmuskoha vaatlusprotokolli osas, leides, et tegemist ei ole menetlustoimingu protokolliga ei sisu ega vormi poolest, kuivõrd seda ei ole kellelegi tutvustatud, protokolli koostamine on toimunud teises kohas võrreldes protokollis märgituga ning sündmuskoha kohta protokollis informatsioon puudub. Väärteotoimikus leiduvast sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt on sündmuskohana märgitud „Rähni 6 maja ees seisev sõiduauto Mercedes Benz r/n XXX“. Sellisest sõnastusest võib järeldada, et vaatlusobjektiks oli mitte Rähni 6 maja esine või tänav, vaid sõiduk ise ning sündmuskohta kui niisugust vaadeldud ei ole. Ka protokollis on märgitud, mida vaatlusega on tuvastatud ning protokolli märgitud tekst puudutab vaid sõiduki välisvaatlusega tuvastatut. Seetõttu on kohtu arvates vaidlusalune protokoll hinnatav sõiduki vaatlusprotokollina, millele on lisatud sõidukist tehtud fotod. Sündmuskohal käinud politseiametnike ütlustest nähtub, et politseiametnikud ei mäletanud kas sõidukit pildistati sündmuskohal või kuskil mujal, eeldades, et seda tehti siiski Rähni 6 maja juures tänaval. H.T ütlustest nähtuvalt aga fotografeeriti sõidukit politseijaoskonna juures, kuhu tal kästi järele sõita. Kuivõrd kaebemenetluses kontrollitud tõenditest ei nähtu, et H.T , liikudes vaidlusaluse sõidukiga politseiauto järel politseiasutusse, oleks oma sõidukiga osalenud sellel teekonnal liiklusõnnetuses, siis leiab kohus, et sõiduki seisukorra osas on vaidlusalune protokoll koos lisatud fotodega tõendina kasutatav. Kohtuistungil vaadatud turvakaamera videosalvestusest nähtuvalt seisis 25.03.2011 kella 03.43 kuni 03.49 ajal Suur-Karja ja Vana-Posti tänavate nurgal sõiduk, mille juurde tuli ilmsete käimisraskustega pikemat kasvu meesterahvas ning kummardus korraks sõiduki juhi ukse juurde ja astus seejärel eemale ja juht avas ukse. Sellele järgnevalt ei suhelnud juht otseselt isikuga, vaid hakkas vaatama sõiduki ust. Sõiduki juurde tulid kõrvalised isikud ja vaadeldi samuti sõiduki ust, seejärel ilmus kaamera vaatevälja sõiduki juurde tulnud isik, mitu isikut piiras ta ümber ning tänaval toimus mingisugune agressiivne tegevus, mille tulemusena oli sama isik tänaval maas. Pärast seda läksid isikud laiali, üks isikutest istus eemal seisvasse taksosse juhi kohale, samuti istus juhi kohale esimese takso juht. Edaspidiste sündmuste kohta videosalvestus puudub. Sellisest videosalvestusest nähtub, et sõiduki juurde tulnud isik pidi 6 midagi sõiduki uksega tegema, sest seda vaatasid hoolega nii juht kui ka hiljem teised isikud ning isikud pidasid millegi üle aru. Sellisest objektiivsest käitumisest võib järeldada, et sellele uksele pidi jääma mingi jälg, mida enne ei olnud. R.A enese ütluste kohaselt ta libastus takso juures ning talle väideti, et peab ukse remondi eest tasuma 150 eurot, üks juhtidest arvas, et piisaks 100 eurost. Sellistest R.A enese ütlustest ning videosalvestusel nähtust võib järeldada, et R.A võis sõiduki juhiust jalaga puutuda. H.T sõnade kohaselt lõi R.A algselt jalaga vastu ust ja siis küsis kas H.T ta koju viib. Videosalvestuselt on aga näha auto kohale kummardumine enne juhi väljumist. Kohtule edastatud Maanteeameti Põhja regiooni teatisest nähtuvalt on vaidlusalune sõiduk 01.03.2011 läbinud tehnoülevaatuse, mille kohaselt on sõiduk osutunud tehniliselt korras olevaks. Puudustena on märgitud tagurdustule laternate olukorda ja korrosiooni ning värvi kahjustuste olemasolu, mis on lubatust suuremad. Selle tehnoülevaatuse käigus ei ole tuvastatud, et sõiduki esilatern oleks lahti või et puuduksid tahavaatepeeglid. Kuigi tunnistajana üle kuulatud K.T ei pööranud tähelepanu sellele, kas vaidlusalusel sõidukil olid tahavaatepeeglid küljes või mitte, leiab kohus, et sündmuskohal käinud politseiametnikud tuvastasid üheselt seda, et sõidukil peeglid puudusid ning peeglite vajakajäämise mehhanismi on H.T kirjeldanud ning nendest kirjeldustest nähtuvalt oli peeglite eemaldaja R.A. Seejuures on politseiametnikud sõitnud väljakutsele seetõttu, et väljakutse kohaselt keegi lõhkus autot ja lõhutud auto olemasolu ka fikseeriti. Kohus asub tõendite kogumis seisukohale, et R.A poolt Rähni 6 maja juures vaidlusaluse auto kui võõra vallasasja rikkumine on tõendatud ning kohus loeb eelkõige tõendatuks sõiduki tahavaatepeeglite lõhkumist ja eemaldamist. Mis puudutab vaatluse käigus tuvastatud mõlke ja kriimustusi, siis leiab kohus, et kuigi fotolt nähtuvad kriimustused kõrvalistuja ukse ülaosas võivad olla seotud tahavaatepeegli eemaldamise käigus tekkinud kriimustustega ja mõlk ukse postil esiklaasi juures löögist eemaldatud peegliga, ei saa kohus sõidukil tuvastatud kriimustusi ja mõlke siduda R.A käitumisega seonduvalt tehnoülevaatusel tuvastatud sõiduki kerel olevate kriimustustustega. Üle kuulatud tunnistaja T.P ütluste kohaselt olevat H.T sündmuskohal rääkinud, et R.A oli vehkinud kas metalltoruga või kaikaga. Kohtuistungil H.T väitis, et ta mingit kaigast näinud ei ole. Kohtuistungil seletasid R.A ja K.T , et R.A oli ilmselt enesekaitseks või K.T kaitsmiseks võtnud mingi harjavarre moodi eseme ja sellega vehkinud ning võis tabada autot. KTi sõnade kohaselt taganes ta koos H.T ga harjavarrega vehkinud R.A eest. Samade isikute ütluste kohaselt toimus see aga siis kui KT rääkis autost väljunud H.T ga. Samas ei ole H.T kohtuistungil antud ütluste kohaselt mingit harjavart näinud ning ta istus seni autos kuni tuli politsei. Politseiametnikest tunnistajad on samuti väitnud, et sel ajal kui nemad kohale tulid, seisis takso juures naisterahvas ja juht istus autos ning alles siis tuli juht välja. H.T sõnade kohaselt jõudis R.A peeglid eemaldada enne KTi kohalejõudmist, samuti enne politseiametnike kohalejõudmist. Sellistest H.T ja T.P ning V.P riimuvatest ütlustest teeb kohus järelduse, et R.A ei saanud harjavars käes asuda enese ja abikaasa julgeolekut kaitsma, kuivõrd ei teda ega abikaasat ei ähvardanud autos istuva juhi poolt miski ning mingit harjavarrega kogemata auto löömist ning libisemist auto juures KTi juuresolekul toimuda ei saanud, sest H.T autost enne ei väljunud kui politsei kohal tuli. Seega ei saanud ka toimuda juhuslikku peegli najale toetumist libisemise tõttu kui R.A taksojuhi ja KTi vestluse juurde jõudis, kuivõrd sellistel KTi ja R.A kirjeldatud asjaoludel vestlust H.T ga auto juures aset ei leidnud. H.T ütluste kohaselt helistas ta politseisse pärast seda kui üks peegel oli eemaldatud ning helistamise ajal asus R.A teist peeglit eemaldama ning esimese peegli eemaldamine saigi loogiliselt olla politseisse helistamise põhjus. Seetõttu leiab kohus, et R.A ja KTi väited harjavarrega kogemata auto võimaliku löömise kohta ja libisemise tõttu peeglile toetumise kohta on kaitseversioon, mis ei riimu ühegi teise tõendiga ning on esitatud R.A käitumises subjektiivse külje välistamise eesmärgil. Eelmärgitud väite ebausaldusväärsust kinnitab ka asjaolu, et KT, kes ise tuli kohale autoga, olles kaine, ei pannud oma sõnade kohaselt ümber takso liikudes tähele, et sõidukil on peeglite asemel rippuvad juhtmed ning puuduvad mõlemad tahavaatepeeglid ning väidetavalt abikaasa libisedes tuli autol küljest ära peegel, kuigi tal oli väidetavalt juttu taksojuhiga, kes kurtis, et R.A on auto enne tema tulekut ära lõhkunud. 7 Kohus asub seisukohale, et kõige usaldusväärsemaks saab kogutud tõenditest lugeda H.T ütlusi sõidukile vigastuste tekitamise asjaolude ja tekitaja kohta, kuivõrd need riimuvad sõiduki vaatlusel tuvastatud sõiduki olukorraga ning kohtuistungil üle kuulatud T.P ja V.P ütlused riimuvad H.T ütlustega asjaolude kohta, mis leidsid aset politseiametnike saabumise hetkel ja sellele järgnevalt. Kohus asub seisukohale, et R.A, olles saabunud koju ning olles aru saanud sellest, et taksojuht ei anna talle tagasi temalt võetud asju, sest tal puudub raha teenuse eest tasumiseks, asus taksojuhti mõjutama sellega, et lõhkus teadlikult ja kavatsetusega teda kohale toimetanud taksot, sundimaks juhti temale asju tagastama ning kui see ei aidanud, jooksis mööda tänavat edasi, otsimaks isikut, kes aitaks taksojuhti mõjutada. R.A ei olnud mingit põhjust põgeneda autos istuva taksojuhi eest, kes ootas autos politseinike tulekut, samuti ei saanud ta ennast ega abikaasat hiljem kaitsta oletatava ründe eest olukorras, kus taksojuht ei julgenud R.A käitumise tõttu autost väljuda. Kohus asub seisukohale, et väärteomenetluse käigus on tuvastatud, et R.A tegutses H.T autot lõhkudes kavatsetusega ning tema käitumise eesmärgiks oligi H.T sõiduki kahjustamine ja sellega H.T varalise kahju tekitamine ning R.A soovis varalise kahju tekkimist H.T le. Kohus asub seisukohale, et R.A endale püstitatud eesmärgi ka saavutas. Väärteomenetluse käigus on tuvastatud, et R.A lõhkus H.T sõidukit sellises ulatuses, et sõiduk vajas taastamist ning kohus leiab, et R.A käitumises sisaldub KarS § 203 ettenähtud kuriteo objektiivne külg, so võõra vallasasja kahjustamine. Kuivõrd tegemist on varavastase süüteoga, tuleb süüteokoosseisu tuvastamiseks kindlaks teha ka tekitatud varaline kahju, millest sõltub karistusõiguslik hinnang süüteole. Kohus leiab, et H.T tekitatud varalise kahju rahalise väärtuse tuvastamisel saab ainsaks tõendiks võtta H.T esitatud arve, millest nähtub kui suures ulatuses on H.T kulutusi teinud sõiduki taastamiseks ning selle arve kohaselt on ostnud H.T uued tahavaatepeeglid. Muude kulutuste tegemise kohta väärteomenetluses tõendeid kogutud ei ole, sh ka sõiduki keretööde tegemiseks, kõrvaldamaks põhjustatud kriimustusi ja mõlke. Kohus ei saa esitatud kalkulatsioonist tulenevaid värvimistööde maksumust ja liistude maksumust hinnata kantud kahjuna, kuivõrd menetluse käigus ei ole andmeid selle kohta, et sõidukit oleks värvitud või et sõidukil oleks asendatud kalkulatsioonis märgitud liistusid. Seega on kalkulatsiooni puhul tegemist kulude loeteluga, milliseid isik oleks kandnud juhul kui ta oleks sõidukit lasknud taastada kalkulatsiooni väljastanud äriühingus. Seda, et H.T oleks sõidukit taastanud OÜs Poolsaare Auto, väärteomenetluses tõendatud ei ole. Seetõttu tuleb kogutud tõendite pinnalt lugeda tõendatuks varalise kahju tekkimine 134 euro ulatuses, so peeglite soetamishinna ulatuses. Vastavalt KarS § 218 lg 2 sätetele loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel KarS §-des 203, 204 ja 206 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. 2011 aastal on miinimumpäevamääraks 3,20 eurot ning kahekümne päevamäära ulatuses kahju tekitamine tähendaks varalist kahju vähemalt 64 euro ulatuses. Samas sätestab KarS § 218 lg 2, et KarS § 203 sätestatud juhul peaks varaline kahju olema vähemalt oluline, mis KarSRakS § 8 p 1 kohaselt on kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus kümnekordselt. Süüteo toimepanemise ajal oli kehtivaks palga alammääraks 278,02 eurot ning olulise kahjuga oleks tegemist siis kui varaline kahju ületaks 2780,2 eurot. Kohus loeb tuvastatuks aga kahju tekitamise 134 euro ulatuses, mis ei ulatu KarSRakS § 8 p 1 sätestatud summa piirmäärani. Seetõttu asub kohus seisukohale, et R.A käitumine on hinnatav KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteona, so varavastase süüteona väheväärtusliku asja vastu. Varavastase süüteo toimepanemise eest väheväärtusliku asja vastu karistatakse KarS § 218 lg 1 kohaselt rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. Vaidlustatud otsusega karistati R.A rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses. Kohus asub seisukohale, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel lähtunud kohtuvälises menetluses tuvastatud kahju suurusest ning menetlusaluse isiku kogu tuvastatuks loetud käitumisest kogumis. Kohus leiab, et kuivõrd kaebemenetluses on kohus tuvastanud menetlusaluse isiku süü väiksemas ulatuses ning ka tekitatud varalise kahju oluliselt väiksemas ulatuses, siis on menetlusaluse isiku süü väiksem. Peale selle nähtub väärteoasjas 8 leiduvatest Karistusregistri andmetest, et R.A ei ole Karistusregistrisse kantud, kuivõrd varasemad kaks väärteokaristust liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest on kustunud. Seetõttu ei ole R.A puhul tegemist ka isikuga, kes süstemaatiliselt paneks toime süütegusid. Kohus asub seisukohale, et karistuse määramisel on peale süü suuruse määravaks ka KarS § 56 sätestatud karistuse eesmärgi saavutamine, so isiku sundimine edaspidi loobuma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvid. Kohus leiab, et neid eesmärke on võimalik saavutada ka oluliselt kergema karistuse määraga ning kohtu arvates tingib karistuse kergendamise ka tuvastatud süü oluline vähenemine. Seetõttu asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ning vaidlustatud otsus sisuliselt muutmata, kuid kohus peab vajalikuks otsuse tühistamist määratud karistuse osas ning uue otsuse tegemist, kergendades määratud karistust poole võrra. Märt Toming Kohtunik 9