4-12-97/2

Väärteoasi nr. 4 – 12 – 97 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Otsuse kuupäev

1. veebruar 2012.a, Liivalaia kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4 – 12 – 97 Kohtukoosseis kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Grete Sirgi Väärteoasi M.K süüdistuses LS § 224 lg 2 järgi Menetlusalune isik M.K, isikukood xxx; kodakondsus: EV kodanik; elukoht: xxx; töökoht: ei tööta Asja läbivaatamise kuupäev
2. veebruar 2012 Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse – esindaja vanemkonstaabel Hannes Küünarpuu KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada M.K LS § 224 lg 2 järgi ning mõista karistuseks arest 7 /seitse/ päeva. Kohustada M.K kandma mõistetud karistus ära hiljemalt 01.05.2012.a. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. M.K poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada M.K suhtes sundtoomist arestimajja. KarS § 50 lg 1 p 2 ja LS § 224 lg 3 p 2 alusel võtta M.K-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on M.K kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja läbivaatamisel tegi kohus kindlaks: PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liikluspolitseiniku Siim Aljase (Aljas) poolt on 17.12.2011.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1231672 selle kohta, et M.K juhtis 17.12.2011.a. kella 14:50 ajal Harju maakonnas, Kose vallas, Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa maantee 37 kilomeetril, liikudes Karla küla poole, mootorsõidukit Volkswagen Transporter, registreerimismärgiga xxx, juhile keelatud seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,54 mg/l. Kirjeldatud tegevusega rikkus M.K LS § 69 lg 5 nõudeid, pannes toime väärteo, millised on kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi. M.K kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule adresseeritud kutse väljastati 02.02.2012.a. allkirja vastu menetlusaluse isikule. Seega oli menetlusalune isik M.K kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et M.K süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul menetlusalune isik M.K eelnevatest karistustest mingisugust järeldust teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada M.K väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest arestiga 7 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Samuti palus kohtuvälise menetleja esindaja kohaldada KarS § 50 lg 1 p 2 ning LS § 224 lg 3 p 2 alusel lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmise näol 6 kuuks. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et M.K süü LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises 17.12.2011.a. on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: - Menetlusaluse isiku poolt 17.12.2011.a antud ütlustega, millest nähtuvalt on M.K avaldanud, et eelmise päeva pulm polnud veel välja läinud. Kahetseb. Käis Kosel poes. - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo välijuht Argo Ojasaar otsustas 17.12.2011.a. kõrvaldada M.K mootorsõiduki Volkswagen Transporter, registreerimismärgiga xxx juhtimiselt liiklusseaduse § 90 lg 2 p 2 alusel, kuna oli alust arvata, et isiku veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või, et isik on joobeseisundis. Isik kõrvaldati kuni kainenemiseni. M.K on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga koos testi väljavõttega, millest nähtuvalt mõõdeti 17.12.2011.a. kell 15:20 mõõdeti M.K väljahingatavas õhus alkoholisisaldust tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Lion Intoxilyzer 8000 nr 80 - 004517, (taatlustunnistus TTRC – 11/00082, väljastatud 11.11.2011.a.) mille lõplik lugem oli 0,59 mg/l, 2 laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,54 mg/l. M.K nõustus, kinnitades seda allkirjaga, et alkoholi sisaldumist kontrollitakse tal tõendusliku alkomeetriga. - M.K suhtes 17.12.2011.a. koostatud indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, millisest nähtub, et 17.12.2011.a. kell 14:50 Põhja Prefektuuri välijut Argo Ojasaar kasutades indikaatorvahendit ALCOQUANT 6020 nr. 45L, tuvastas M.K indikaatorvahendiga alkoholijoobe, kus alkoholi sisaldus tema poolt välja hingatud õhus oli 0,71 mg/l kohta. M.K nõustus, kinnitades seda allkirjaga, et alkoholi sisaldumist kontrollitakse tal indikaatorvahendiga. - Menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on varem korduvalt väärteokorras karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega. Kohtu seisukoht: Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – M.K-le inkrimineeritud väärtegu LS § 224 lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 17.12.2011.a. juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit juhile keelatud seisundis. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – M.K teadis, et tema seisund ei võimalda juhtida mootorsõidukit, öeldes, et eelmise päeva pilm polnud veel välja läinud, kuid vaatamata sellele asus M.K mootorsõidukit juhtima. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud M.K käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Karistust kergendavad asjaoluna märgib kohus kahetsust. Kohus asub seisukohale, et M.K ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et M.K ei tööta ning teda on karistatud rahatrahvidega, millised on tasumata, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on M.K varasemalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, samuti on teda karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Seega ei ole M.K hoolimata varem määratud karistustest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma väärtegude toimepanemisest edaspidi. Arvestades aga, et isikut ei ole varem karistatud arestiga, leiab kohus, et põhjendatud on lühiajalise aresti mõistmine pikkusega 7 päeva. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud KarS § 50 lg 1 p 2 ning LS § 224 lg 3 p 2 lisakaristuse kohaldamine mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol. Kohtu hinnangul on 3 M.K näol tegemist ohtliku liiklejaga, kes paneb pidevalt toime liiklusalaseid väärtegusid. Kohus märgib, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Arvestades sõidukijuhtide hoolimatut suhtumist kaasliiklejatesse ning liikluskorda tervikuna ning vajadust kaitsta teiste liikluses osalejate õigusi ja vabadusi, on lisakaristuse mõistmine liikumisvabaduse piiranguna põhjendatud ja vajalik, arvestades ka karistuse üldpreventiivset eesmärki. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks kohaldada lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmise näol 6 kuuks, kuna eelnevalt on menetlusalust isikut juba karistatud sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 01.05.2012.a. Kohus juhindub KarS § 48, § 57 lg 1 p 3 ning V™S §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108-111, 113 Aulike Salo Kohtunik 4