Obsah (9)

§ 66§ 2§ 16§ 32§ 33§ 56§ 57§ 69§§ 47

Ärakiri 4-12-2230 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2012 a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-12-2230 Kohtukoosseis Ko

§ 66

lg 2, 3 alusel määrata rahatrahvi 200 eurot tasumine ositi igakuiste maksetena 12 kuu jooksul arvates kohtutäituri poolt täitemenetluse algatamisest alljärgnevalt - esimene osamakse 16,3 eurot, järgnevad 11 osamakset 16,7 eurot kuus.

1. Väärteootsusega määratud rahatrahv tuleb tasuda väärteootsuses näidatud arvele /Rahandusministeerium arve 10220034796011 SEB, arve 221023778606 Swedbank, viitenumber 10220092920395/. Rahatrahv loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis lisada selgitusse, kelle eest nõue tasutakse. 1 Ärakiri 4-12-2230
2. Saata kohtuotsus D.S-ile ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest. Kaevatav otsus PPA Lääne Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo 18.05.2012 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2570,12,001743 karistati D.S järgmise rikkumise eest – 11.05.2012.a kell 17.30 Jaama 12 Haapsalu linn Läänemaa, olles tööl Haapsalu Säästumarketi kassas müüs alaealisele J V`ile (sünd *) alkohoolset jooki: kolm 0,33 liitrilist pudelit õlut Tuberg ja kaks 0,33 liitrilist pudelit siidrit Somersby, millega pani toime alkohoolse joogi käitlemisel vanusepiirangu rikkumise. D.S rikkus sellega AS § 47 lg 2 ja pani toime väärteo, milline on kvalifitseeritav AS § 67 lg 1 järgi. Karistust kergendav asjaolu kahetsus. Väärteo eest on D.S-ile karistuseks määratud AS § 67 lg 1 alusel rahatrahv 600 eurot. Kaebus 21.05.2012 saabus Pärnu Maakohtusse D.S kaebus otsusele väärteoasjas nr 2570,12,
3. Kaebuse esitaja palub kaebuses, pöörata rahatrahv võimaluse korral ÜKT-ks või siis teha maksegraafik summas 20 eurot kuus. Töötasu on miinimumpalk 386 eurot kuus ja ülalpidamisel on *. * on raske puue ja elukaaslane tööl ei käi, ta on * hooldajaks. Varasemast ajast on võlg 2000 euro ulatuses ja pangakaart on arestitud I.Prigoda algatusel. Maksab seda võlga ülejäänud summadest, mida tööandja kinni peab. Seega temal ja ta perel on raske majanduslik seis. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohus saatis kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes oma vastuses võttis alljärgneva seisukoha: Kohtuväline menetleja peab tõdema, et D.S-ile karistuseks 150 trahviühiku määramisel on eksinud V™S § 55 lg 2 p 1 sätete vastu. Kohtuväline menetleja on küll rikkunud V™S § 55 lg 2 p1, kuid ei ole rikkunud AS § 67, mis võimaldab määrata karistuseks kuni 300 trahviühikut. Eeltoodust lähtudes ja arvestades, et D.S süü väärteo toimepanemises on tõendatud, menetlusalune isik tunnistab oma süüd, palub kohtuväline menetleja tühistada kiirmenetluse otsusega määratud rahatrahv 150 trahviühikut ja määrata D.S-ile karistuseks rahatrahv 100 trahviühikut so 400 eurot. Kohtuväline menetleja leiab, et D.S poolt alaealisele alkoholi müümine on tõsine rikkumine seda olukorras, kus alkoholi tarbimine alaealiste osas on kasvutrendis ja peaks olema ühiskonna poolt eriti taunitav, kuna alkoholi tarvitamine varases eas ohustab oluliselt alaealise tervist. Kohtuväline menetleja on nõus rahatrahvi asendamisega üldkasuliku tööga. Rahatrahvi tasumist osade kaupa ei pea kohtuväline menetleja otstarbekaks D.S raske majandusliku olukorra tõttu. Nõus kirjaliku menetlusega. Kohus edastas kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse esitajale, kes teatas kohtule, et soovib kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt V™S § 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi V™S § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et asja saab lahendada kirjalikus menetluses. 2 Ärakiri 4-12-2230 V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kuna kiirmenetluse puhul vääreoprotokolli ei koostata, arutab kohus väärteoasja kiirmenetluse otsuses kirjeldatud väärteokirjelduse piirdes.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteootsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik AS § 47 lg 2 ning väärtegu kvalifitseeriti AS § 67 lg 1 järgi. AS § 47 lg 2 sätestab, et alkohoolse joogi pakkumine, võõrandamine või üleandmine alaealisele on keelatud. AS § 67 lg 1 näeb väärteona ette alkohoolse joogi käitlemisel vanusepiirangu rikkumise. Kohus leiab, et väärteoasjas kogutud allkirjeldatud tõenditega on D.S poolt talle süüks arvatud väärteo toimepanemine tõendamist leidnud D.S on ise öelnud /VTT tl 2/, et 11.05.2012 oli kassapidajana Haapsalu Säästumarketis tööl, oli palju rahvast, kiire päev ja tahtis kiiresti kliente teenindada. №ormehelt, kellele alkoholi müüs, isikut tõendavat dokumenti ei küsinud ja see eksimus viis selleni, et müüs alaealisele alkoholi. Väga kahetseb juhtunut ja on edaspidi hoolsam. Tunnistaja J N on andnud ütlusi /VTT tl 3/, et 11.05.2012 umbes kella 17.35 ajal läks koos sõbra J.V`iga Haapsalu Jaama tänava Säästumarketisse. Sõber võttis ostukorvi, läksid alkoholiriiuli juurde, panid ostukorvi 3 pudelit 0,33l Tuborgi õlut ja 2 0,33 l pudelit siidrit Somersby. Alkoholi ostis kassast J, müüjaks oli meesterahvas, dokumenti tema käest kassas ei küsitud. Peale kassat pidas nad kinni noorsoopolitsei. Tunnistaja A K, kes töötab Haapsalu politseijaoskonnas noorsoopolitseinikuna, on andnud ütlusi /VTT tl 4/, et 11.05.2012 17.30 ajal külastas Jaama tänava Säästumarketit Haapsalus koos oma *. Olles kauba ära valinud, suundus kassasse, kus müüjaks oli meesterahvas. Selja taga märkas järjekorras tuttavat noormeest, kellega on tööalaselt kokku puutunud. Nägi, et selja taga olevate nooremeste kaubaks olid õllepudelid Tuborg ning siider Sommersby. Nägi, et noormees, keda ta teadis, et on alaealine, ostis endale alkoholi ja poemüüja ei küsinud dokumente. Poe sisemise ukse juures pidas poisid kinni, tutvustas ennast ja küsis nende dokumente näha. №ormees tunnistas, et keegi temalt dokumente ei küsinud. J V on menetlusaluse isikuna ülekuulamisel /VTT tl 5-6/öelnud, et läks 11.05.2012 koos sõbra J.N Haapsalu Säästumarketisse, kust ostis 3 0,33 l pudelit Tuborg ja 2 0,33l pudelit siidrit Sommersby. Kassas tema käest mingit isikut tõendavat dokumenti ei küsitud, samuti ei küsitud vanust. Kassas oli meesterahvas. J.V on 3 pudelit 0,33l õlut Tuborg ja 2 pudelit 0,33 l siidrit Sommersby andnud politseile üle /VTT tl 5 pöördel/. Eelnimetatud pudeleid on vaadeldud asitõendina /VTT tl 7-8/ ja üle antud J.V seaduslikule esindajale /VTT tl 9/. Eelkirjeldatud tõendid tõendavad kokkulangevalt väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo toimepanemist D.S poolt.

§ 16

lg 4 järgi paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus leiab, et D.S pani talle süüks arvatud väärteo toime kaudse tahtlusega. Kui müüja olukorras, kus tema peamine eesmärk on ostjaid kiiremini teenindada, ei küsi isikutelt, kellele ta alkoholi müüb, dokumente, siis peab ta 3 Ärakiri 4-12-2230 võimalikus, et sellise tegematajätmise korral võib ta müüa alkoholi ka isikutele, kellele ta seda vanuspiirangu tõttu müüa ei tohi. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatüki
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et D.S on talle süüks arvatud AS § 67 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt

§ 33

on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Hinnates eelpooltoodud tõendeid kogumis, on kohus seisukohal et väärteoasjas leiduvate tõenditega on tõendamist leidnud, et D.S rikkus AS § 47 lg 2 ja pani sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav AS § 67 lg 1 järgi. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. AS § 67 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut. Käesolev väärteootsus on tehtud kiirmenetluses ja V™S § 55 lg 2 p 1 sätestab, et kiirmenetluse otsuses võib määrata füüsilisele isikule kuni 100 trahviühiku suuruse rahatrahvi. Seega nagu kohtuväline menetleja juba oma vastuses kohtule leidis, on kohtuväline menetleja D.S-ile karistust määrates rikkunud V™S § 55 lg 2 p 1 sätestatut. Seetõttu tuleb kohtuvälise menetleja otsus karistuse mõistmise osas tühistada ja teha selles osas uus otsus.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis D.S puhul on tuvastatud.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest on D.S tunnistanud oma süüd ja kahetsenud toimepandut, mis on karistust kergendav asjaolu

§ 57lg 1 p 3 alusel.

Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. VTT tl 10 on karistusregistri teatis D.S kohta, mille kohaselt isik ei ole karistusregistrisse kantud. Kohus leiab, et käeoleval juhul karistuse mõistmisel on oluline ka arvestada asjaoluga, kuidas kaitsta õiguskorda ja see mõjutab karistuse määra, sest alkohoolsete jookide müügipiirang on kehtestatud alaealiste tervise kaitseks. Kohtuväline menetleja leidis oma vastuses kohtule, et D.S tuleb karistada rahatrahviga 100 trahviühikut, see on maksimaalse võimaliku karistusega, mis kiirmenetluse puhul võimalik kohaldada on. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga. Kiirmenetluse otsuses ju kohtuväline menetleja ei karistanud D.S AS § 67 lg 1 ette nähtud karistuse maksimummääras – otsuses on kirjas, et esineb karistust kergendav asjaolu - kahetsus. Kohus leiab, et ka kiirmenetluse karistust määrates või mõistes tuleb lähtuda

§ 56

sätestatud karistamise alustest ning arvestades seda, et kiirmenetluses on karistuse maksimummääraks 100 trahviühikut. Kohus leiab, et D.S-ile mõistetav rahatrahvi määr peab jääma keskmise määra juurde ja arvestades just seda, et D.S tunnistab oma süüd ja kahetseb tegu, ta on varem karistama isik. Kuid kohus leiab, et alla keskmise määra ei saa mõista karistust, kuna D.S müüs alaealisele 5 pudelit alkoholi ja seeläbi tema tegu riivas tugevalt õiguskorda. D.S on taotlenud, et talle kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv asendataks üldkasuliku tööga. Kohtuväline menetleja on sellise taotlusega nõustunud. Kohus leiab, et kohtu poolt rahatrahvi asendamine üldkasuliku tööga karistuse mõistmise staadiumis ei ole võimalik.

§ 69lg 1 sätestab, et kohus võib aresti mõistes asendada selle üldkasuliku tööga.

AS § 67 lg 1 ei näe 4 Ärakiri 4-12-2230 karistusena ette aresti ja kaebemenetluses, kus kohus ei tohi raskendada isiku olukorda, ei saakski kohus D.S-ile rahatrahv asemele arsti mõista, et seda siis üldkasuliku tööga asendada. D.S on taotlenud kohtult võimaldada rahatrahvi tasumine ositi, kuna tal ei ole võimalik korraga trahvi tasuda, sest temal ja ta perel on raske majanduslik olukord.

§ 66

lg 2 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi ja lõike 3 kohaselt ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Kohus leiab, et D.S taotlus rahatrahvi ositi tasumiseks tuleb rahuldada. Kohus määrab mõistetud trahvi tasumise ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksete alljärgnevalt – esimene osamakse 16,3 eurot ja järgnevad 11 osamakset 16,7 eurot kuus. Kohus selgitab, et vastavalt V™S § 204 lg 2 ja 3 – kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi tervikuna kohtuotsuse jõustumiseks, saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul peale jõustumist kohtutäiturile täitmiseks ja siis lisandub määratud trahvile ka täituritasu. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et D.S kaebus tuleb rahuldada osaliselt, PPA Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskonna 18.05.2011.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2570,12,001743 tuleb tühistada osaliselt s.o määratud karistuse osas ja kohus teeb selles osas uue otsuse, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda ja kohus määrab rahatrahv tasumise ositi. Otsuse tegemisel juhindub kohus V™S §§ 55 lg 2 p 1, 120 lg 1, 132 p 2, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3, 199 lg 2, AS §-st 47 lg 2, § 67 lg 1,

§§ 47lg 1, 56 lg 1, 66 lg 2, 3.

/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 5