Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s: Süüdistus R.B-le on esitatud süüdistus selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, 03.juunil 2012.a. kella 20.20 paiku võttis Tartus aadressil Aardla 114 asuvast Selver AS-i kauplusest Ringtee Selver ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe tulemasina, maksumusega 0,64 eurot, pani selle taskusse ning möödus kassadest kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna turvatöötaja pidas R.B kinni. Seega pani R.B toime KarS § 25 lg 1,
lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 25 lg 1,
lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus R.B-le karistuseks 30 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendada R.B-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 15.mai 2012.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 6 kuu vangistuse võrra, seega ärakandmisele kuulub karistus 7 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada R.B kahtlustatavana kinnipidamise aeg karistusaja hulka ning karistusaja alguseks lugeda kahtlustatavana kinnipidamise aeg s.o 03.juuni 2012.a. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. R.B tuleb süüdi tunnistada KarS § 25 lg 1,2 – § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Tsiviilhagi käesolevas asjas esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Menetluskuludena kuulub R.B-lt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et põhjendatud on kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskulusid riigi kanda. R.B on 80% ulatuses töövõimetuspensionär, kelle ainsaks sissetulekuks on pension 240 eurot. Ta elab koos ema, kasuisa ja vennaga, kes kõik on pensionärid ja ei tööta. R.B asub koheselt kinnipidamiskohas kandma pikemat kui pooleaastast vangistust, mille kestel tal sissetulekud üldse puuduvad. Seega on ilmne, et täielik menetluskulude tasumine käiks talle üle jõu. Samuti on eeltoodu alusel põhjendatud määrata väljamõistetavate menetluskulude tasumine osade kaupa. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada R.B KarS § 25 lg 1,
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.