← Eesti

1-12-5826/4

Kriminaalasi nr 1-12-5826 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 13.juunil 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Ruti Kilg osavõtul arutad

§ 275järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s: Süüdistus M.Z süüdistatakse selles, et tema kinnipeetavana Tartu linnas Turu 56 asuvas Tartu Vanglas 04.aprillil 2012.a kella 08:30 paiku Tartu Vangla eelvangistushoone 2. osakonna kambris nr 1061 kasutas ametiülesandeid täitva Tartu Vangla valvur J.A. suhtes solvavaid sõnu, nimetades kannatanut „tolguseks“ ning „kuradi rämpsuks“, solvates oma sõnadega Tartu Vangla valvur J.A. au ja väärikust ning alavääristas vanglaametniku elukutset. Sellega pani M.Z toime

§ 275

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 275

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 kuu vangistust.

§ 65

lg 2 järgi mõista alates 13.juunist 2012.a ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 8 kuud 12 päeva vangistust suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust – 1 kuu vangistust 31.märtsi 2008.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr. 1-07-2323

§ 199

lg 2 p 4, § 121 järgi mõistetud liitkaristuse 6 aastat 4 kuud 27 päeva vangistust ärakandmata osa 7 kuu 12 päeva vangistuse võrra (29.august 2006.a - 12.juuni 2012.a on ära kantud 5 aastat 9 kuud 15 päeva vangistust). Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. M.Z tuleb süüdi tunnistada

§ 275järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole ning tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Menetluskuludena kuulub M.Z-ilt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et M.Z-i suhtes on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskulusid riigi kanda. Tegemist on kinnipeetavaga, kes on juba 2006.a alates vangistust kandnud ning kelle vangistus jätkub ka käesoleva kohtuotsuse alusel. Ta kinnitas kohtuistungil, et kinnipidamiskohas ta mingit sissetulekut ei oma. Vabadusest teotatakse teda materiaalselt minimaalselt. Samuti peetakse tema arvelt kinni eelmiste kriminaalasjadega seotud nõudeid. Seega on alust arvata, et täielik menetluskulude tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Samuti leiab kohtunik, et on põhjendatud väljamõistetavate menetluskulude tasumise määramine osade kaupa. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada M.Z

§ 275järgi ja mõista karistuseks üks

(1)kuu vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust M.Z-ile Tartu Maakohtu 31.märtsi 2008.a otsusega nr. 1-07-2323 mõistetud karistuse, s.o kuue

(6)aasta nelja
(4)kuu kahekümne seitsme
(27)päeva pikkuse vangistuse ärakandmata osa, s.o seitsme
(7)kuu kaheteistkümne
(12)päeva pikkuse vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks kaheksa
(8)kuud kaksteist
(12)päeva vangistust. M.Z-i poolt ärakandmisele kuuluva karistuse algust arvata 13. juunist 2012.a. KrMS § 180 alusel välja mõista M.Z-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha kakssada
(200)eurot ja kaitsjatasu kakskümmend
(20)eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda. Määrata, et M.Z on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe
(1)aasta jooksul. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks
  1. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
  2. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.