1-09-556/39

(3)L.G tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 25.03.2009.a otsusega KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 9, 10 järgi ning karistuseks mõisteti 8 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja karistuseks mõisteti L.G-le 5 aastat ja 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise algust arvestati alates 26.09.2008.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 26.09.2008.a ja lõpeb 26.01.2014.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 15.04.2012.a. Tartu Vangla edastas 13.04.2012.a Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 11.05.2012.a seisuga on L.G ärakandmata karistusaeg 1 aasta 8 kuud ja 15 päeva. L.G on eelnevalt kriminaalkorras karistatud 2 korral:

1. 05.12.2005.a Võru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi vangistusega 58 päeva;
2. 03.05.2006.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 8, § 25 lg 2, § 74 järgi tingimisi vangistusega 30 päeva katseajaga 18 kuud. Tuginedes korduvkuritegevuse retsidiivsusprotsendile, ei toeta Tartu Vangla L.G vabanemist tingimisi enne tähtaega allutamisega käitumiskontrollile. Prokurör kohtuistungil ei osalenud, kuid esitas arvamuse kirjalikult. Prokurör ei toeta L.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, kuna puuduvad sisulised alused. Prokurör, arvestades L.G varasemat elukäiku, tema allumatut käitumist vangistuses ning toimepandud kuriteo raskust, leiab, et tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine enam kui 1,5 aastat enne karistusaja lõppu on ennatlik ning sellise käitumise ja hoiakutega isik ei sobi kriminaalhooldusele, ja kriminaalpoliitilisest huvist lähtuvalt ei ole tema enne tähtaega vabastamine põhjendatud. L.G sõnul on ta vanglas muutunud ning soovib kõigile seda tõestada ja soovib korralikult elada vabaduses. Võru maakonda vanemate juurde ta elama ei lähe, kuna seal on kriminaalkorras karistatud isikud, kellega ta soovib katkestada kõik suhted. Vabaduses kavatseb minna tööle OÜ Kenomeri, kus töötab ta vend ning oma töötasust kavatseb ära maksta hagid, võlad riigile. Ta on nõus sellega, kui kohus määrab talle vabanemisel lisakohustuseks pöörduda psühholoogi või psühhiaatri poole ning ta loodab, et kriminaalhooldaja aitab tal eemale hoida kuritegevusest. Eelmine kriminaalhooldus kulges korralikult ning katseajal uut kuritegu toime ei pannud. Ta tõdeb, et distsiplinaarkaristusi on palju, kuid ta ei oska öelda, miks. Kaitsja leiab, et L.G võiks vabaneda enne tähtaega. Kaitsja sõnul suhtles ta L.G vennaga, kes toetab igati oma venda ning tema töökohas leidub tööd ka L.G-le. Kaitsja sõnul on märkimisväärne olukord, kus L.G ei asu elama oma vanemate juurde, kuna seal oleks tegemist kriminaalkorras karistatud isikutega, kellega ta enam suhelda ei taha. Samuti on L.G nõus võtma endale kohustuse pöörduda psühholoogi ja psühhiaatri juurde. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. L.G temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2

(3)Kohtu hinnangul puuduvad sisulised alused L.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Kohus nõustub prokuröri arvamusega, et L.G ennetähtaegseks vabastamiseks sisulised alused puuduvad. L.G käitumine vanglas viibimise perioodil ei ole olnud õiguskuulekas. Käesoleval hetkel on L.G 9 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest viiel korral on kohaldatud karistusena kartserit, kaasaarvatud viimasel korral. Taotlemaks ennetähtaegset vabastamist, peaks süüdimõistetu käitumine vangistuses olema laitmatu, et saaks asuda seisukohale, et ta on karistusest vastavad järeldused teinud ning, et ta suudab ka vabaduses järgida katseajaga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Arvestades asjaolu, et L.G on korduvalt vangisoleku ajal distsiplinaarkorras karistatud, tal endal puudub arusaam nende kohta ning ka vangla ei toeta tema vabanemist enne tähtaega uute kuritegude toimepanemise kõrge ohu tõttu, leiab kohus, et L.G tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt palus hüvitada L.G-le käesolevas menetluses osutatud õigusabi eest 76,80 eurot. Kohus leidis, et esitatud taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kaitsjale tasu väljamaksmise kohta on kohus väljastanud KrMS § 189 lg 4 alusel pealdisega taotluse. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb vandeadvokaat Ann Saarele määratud korras osutatud õigusabi eest välja makstud tasud sisse nõuda L.G-lt. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3