lg 1 p 2 ja § 87 lg 2 alusel vabastati J.H karistusest ning kohaldati J.H suhtes mõjutusvahendina käitumiskontrollile allutamist üheks aastaks, mille ajal on J.H kohustatud järgima KarS §75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja -kohustusi. osaliste küsitlemisega lahendi täitmisel lahendatav küsimus Hele Ilisson Taotluse esitaja Prokurör Kriminaalhooldaja Merle Käis Milvi Väin Süüdimõistetu Kaitsja Taotlus J.H (isikukood xxx; elukoht: x; õpib x) v.adv. Otto Preem määratud korras Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Valga talituse erakorraline ettekanne J.H kohta 05.juuli 2011 Ettekande läbivaatamise aeg RESOLUTSIOON Võttes arvesse eeltoodut ning juhindudes KarS §87 lg 4 ja KrMS §145, 430 ja 432 lg.3 kohus m ä ä r a s: Muuta J.H suhtes kohaldatud mõjutusvahendit. Paigutada J.H kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli kuni 2011/2012 õppeaasta lõpuni. KrMS § 180 lg. 3 alusel jätta menetluskulu – kaitsja Otto Preem kaitsjatasu kohtumenetluses osalemise eest summas üheksakümmend viis eurot ja kaheksakümmend kaheksa eurosenti ( 95.88€ ) täies ulatuses riigi kanda. Kinnitada Valga Advokaadibüroo vandeadvokaadi Otto Preem kaitsjatasuks kriminaalasjas 1-11-2843 J.H kaitsmise eest asja kohtulikust ettevalmistamisest ja menetlemisest üheksakümmend viis eurot ja kaheksakümmend kaheksa eurosenti ( 95.88€ ), milline summa maksta välja vastavate riigieelarveliste vahendite arvelt. Määruse peale võib kohtumenetluse pool, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, Tartu Maakohtu Valga Kohtumajale. Määruse koopia saata prokurörile, kaitsjale, J.H-le, Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Valga talitusele. . ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED J.H on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 02. märtsi 2011 otsusega KarS §
lg 1 p 2 ja § 87 lg 2 alusel vabastati J.H karistusest ning kohaldati J.H suhtes mõjutusvahendina käitumiskontrollile allutamist üheks aastaks, mille ajal on J.H kohustatud järgima KarS §75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja –kohustusi: 1) elama alalises elukohas – x 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Samuti määrati J.H katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati J.H käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning KarS §75 lg 2 p 8 kohustati J.H käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. Kriminaalhooldusametnik on kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 31 lg 2 kohaselt 27.04.2011.a. esitanud Tartu Maakohtu Valga kohtumajale erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud J.H kohta. Ettekandest nähtuvalt ei täida J.H registreerimiskohustust, ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning ei osale sotsiaalabiprogrammis. Ettekande kohaselt laekus 30.03.2011 kriminaalhooldajale informatsioon J.H emalt x , et J.H tarvitas alkoholi ja selle kohta on koostatud J.H suhtes väärteoprotokoll. Kriminaalhooldusametnik taotles 31.03.2011 Lõuna Prefektuuri x politseijaoskonnalt toimepandud väärteo kohta väärteomaterjale. 05.04.2011 laekunud väärteomaterjalidest nähtus, et 26.03.2011 on koostatud J.H-le väärteoprotokoll AB 937456, mille kohaselt on J.H poolt toimepandud väärtegu kvalifitseeritud AS §71 järgi. Lisaks nähtub ettekandest, et J.Hi ilmunud eelnevalt kokkulepitud ajal 06.04.2011 kell 13.00 x programmi ja ei teavitanud mitteilmumise põhjustest. Samuti nähtub ettekandest, et J.H ei ilmu kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele ega teavita mitteilmumise põhjustest. J.H põhjendab registreerimiskohustusele mitteilmumist sellega, et ta ei viitsi. Eeltoodust tulenevalt teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku muuta alaealise J.H mõjutusvahendi liiki ning paigutada J.H kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli. J.H avaldab, et ta ei kavatsegi registreerimiskohustust täitma hakata. Samuti kinnitab J.H kohtuistungil, et ta tarbib alkoholi pidevalt ning jätkab alkoholitarbimist ka edaspidi. Prokuröri küsimusele, kas ta kavatseb veel tulevikus toime panna vägivallategusid, vastas J.H, et see sõltub sellest, mis tulevik endaga kaasa toob. Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamise osas tal vastuväiteid ei ole. Ta avaldab, et on enne ka seal viibinud. Kriminaalhooldusametniku taotlus Kriminaalhooldusametnik M.Käis jääb oma ettekandes toodu juurde ning palub alaealise suhtes kohaldatud mõjutusvahend muuta. Prokuröri seisukoht Prokurör toetab kriminaalhooldusametniku taotlust J.H suhtes kohaldatud mõjutusvahendi muutmist ja paigutada J.H kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli. J.H kaitsja O.Preemi seisukoht Kaitsja vastuargumente mõjutusvahendi liigi muutmisele ei esita ning jätab selle kohtu otsustada. Kohtu määruse resolutsioon ja põhjendused Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §432 lg.3 sätestab, et KrMS §425-426 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. J.H on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 02. märtsi 2011 otsusega KarS §
lg 1 p 2 ja § 87 lg 2 alusel vabastati J.H karistusest ning kohaldati J.H suhtes mõjutusvahendina käitumiskontrollile allutamist üheks aastaks, mille ajal on J.H kohustatud järgima KarS §75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja –kohustusi: 1) elama alalises elukohas – x 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Samuti määrati J.H katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati J.H käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning KarS §75 lg 2 p 8 kohustati J.H käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. KrHS § 31 lg 1 ja 2 kohaselt esitab kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus sätestatud juhtudel. Erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. Tartu Maakohtu Valga Kohtumajale on 27.04.2011.a. laekunud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne, millest nähtub, et J.H ei täida registreerimiskohustust, ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning ei osale sotsiaalabiprogrammis. Kriminaalhooldusametnik on taotlenud J.H suhtes kohaldatud mõjutusvahendi liigi muutmist. Kohus asub seisukohale, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Karistusseadustiku (KarS) (RT 61/01-364) § 87 lg 4 sätestab, et kohus võib muuta §87 lõike 1 punktides 2-4 sätestatud mõjutusvahendi liiki. KrMS § 430 kohaselt alla kaheksateistaastasele süüdimõistetule käitumiskontrolli kohaldamise tähtaja või tema noortekodus või kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolis viibimise tähtaja pikendamise karistusseadustiku §87 lõike 2 või 3 või mõjutusvahendi liigi muutmise karistusseadustiku §87 lõike 4 kohaselt otsustab kriminaalhooldusametniku esitatud erakorralise ettekande või mõjutusvahendit kohaldava asutuse juhi esildise alusel süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik määrusega. Kohtuistungil on leidnud tuvastamist, et J.H ei ole täitnud registreerimiskohustustregistreerimisel on käinud ühel korral, so. 22.03.2011 /tl.4/; ta ei ole allunud nõudele, mitte tarvitada alkoholi /J.H suhtes on koostatud väärteoprotokoll /tl.10/ ning istungil on ta avaldanud, et jätkab alkoholitarvitamist / ning ta on keeldunud osalemast kokkulepitud sotsiaalabiprogrammis /tl.11/. Seega asub kohus seisukohale, et J.H suhtub tema suhtes kohaldatud mõjutusvahendisse ükskõikselt, ta on jätkanud rikkumiste toimepanemist, millega on näidanud et ei ole valmis oma käitumisviisi ja ellusuhtumist muutma. Samuti on ta väljendanud õigusvastast käitumist pooldavaid ja õigustavaid seisukohti. Ta on keeldunud kriminaalhooldusametnikuga koostöö tegemisest, on ebaviisakas ja tõrjuv. Arvestades J.H vastutustundetut käitumist ja suhtumist üldisesse õiguskorda, on põhjendatud J.H suhtes kohaldatud mõjutusvahendi liigi muutmine. Seega tuleb J.H suhtes kohaldatud käitumiskontrollile allutamine üheks aastaks muuta ning paigutada J.H kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli kuni 2011/2012 õppeaasta lõpuni. Hele Ilisson Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.