veebruaril 2011.a. üldmenetluses Prokurör Svetlana Maripuu S.F, ik. xxx Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON kohtuistungil asenduskaitsjana advokaadi abi Eve Grass 2 Süüdi tunnistada S.F kuritegudes
§-de 424 järgi ning mõista karistuseks vangistus kuus
§-de 74 lg5 ja 65 lg2 alusel pöörata S.F suhtes täitmisele temale 28. juuli 2010.a. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja poolt
Menetlusosaliste seisukohad S.F tunnistas ennast kohtuistungil temale süüks arvatud kuriteo toimepanemises süüdi täielikult ja kahetses toimepandut. S.F palus temale mõista karistust milline ei oleks seotud reaalse vangistusega. Karistuseks võiks olla rahaline karistus aga võib olla ka üldkasulik töö. S.F palub arvestada karistuse mõistmisel tema perekondlikku olukorda, tema ülalpeetavate arvu- kaks alaealist last aga tema ülalpidamisel on ka tema elukaaslase kaks last. Ta on ise tööandjaks 5 inimesele, kes jääksid siis töötuks. 4 Kaitsja leidis, et S.F süüdistus on tõendatud, kuritegu on õigesti kvalifitseeritud, karistuseks taotles kaitsja mõista S.F rahalise karistuse jättes eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramata. Kohus võiks kaaluda ka karistuse täitmisel pööramisel mõistatava vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, milleks S.F on nõusoleku kohtuistungil andnud. Karistuse mõistmisel tuleks arvestada S.F poolt väljendatud süü puhtsüdamlikku kahetsust ning tema perekondlikku ja rahalist olukorda. Arvestada tuleks ka kuriteo toimepanemise asjaolusid. Ta juhtis pukseeritavat autot ja autol, mida ta juhtis, ei olnud kiirus suur. S.F on valmis minema alkoholivastasele ravile ja selleks võimaluse korral astuma ka vastavaid samme. Prokurör tuginedes uuritud tõenditele leidis, et kuritegu on õigesti kvalifitseeritud, S.F süü selle kuriteo toimepanemises on tõendatud. S.F süüd välistavad asjaolud puuduvad. S.F karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Tema poolt on toime pandud tahtlik II astme liiklussüütegu.
S.F on kriminaalkorras karistatud 8 korda, sh korduvalt so. viiel korral ka mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest, väärteokorras karistatud 5-l korral. Inkrimineeritud kuritegu on toime pandud varasema kohtuotsusega vangistuslikust karistuses tingimisi vabastamise katseajal, millest tuleneb, et tema suhtes tehtud kohtuotsused ei ole täitnud
lg 1 sätestatud karistuse eesmärki- mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. S.F oma järjepideva joobes mootorsõiduki juhtimisega ohtlik ühiskonnale. Prokurör taotleb kohut S.F temale inkrimineeritud kuriteos süüdi mõista ja karistada:
järgi - 1- aastase vangistusega.
Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja poolt
mõistetud karistus vangistus 2 aastat ja suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust vangistus 1 aasta eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 (kahe) aasta võrra, mõista liitkaristus vangistus 3 aastat. Tsiviilhagi ei esitatud. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel ära jätta. Välja mõista S.F-ilt sundraha - KrMS § 179 kohaselt on 2. astme kuriteo puhul sundraha suuruseks 1,5 alammäära x 278,02, e. 417,03 € ja muud menetluskulud: õigusabikulu, toimiku paljundamise kulu 29.80 krooni - riigituludesse Maakohtu seisukoht Kohus uuris kohtuistungil järgmiseid tõendeid ning leidis, et S.F süü temale esitatud süüdistuses kuriteos
järgi on leidnud tõendamist ja ta kuulub kuriteos
S.F süü
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist järgmiste kohtulikul uurimisel uuritud tõenditega: - Kriminaalmenetluse alustamise teatisega /t.l 1/, millest nähtub, et 10.12.2010.a. alustati kriminaalmenetlust
kella 11.00 ajal Saare mk Sakme vallas Kuressaare _Sääre mnt 16 –ndal kilomeetril mootorsõidukit sõiduautot Opel Omega alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus 0,94 mg/l, laiendmääramatus +/- 0,09 mg/l, lõplik tulemus 0,85 mg/l; - Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli /t.l 2 / ja tõendusliku alkomeetri väljatrükiga /t.l 3 /. Nimetatud dokumentidest nähtub, et 10.12.2010.a. kella 11.21 ajal tõendusliku alkomeetri Drager Alkotest 7110 kasutamisel S.F joobeastme mõõtmisel oli alkomeetri lugem 0,94 mg/l laiendmääramatus +/- 0,09 mg/l, lõplik tulemus 0,85 mg/l.. S.F on protokollile oma käega kirjutanud, et ta ei oma pretensioone; 5 - koopiaga Mõõtemääramatuse arvutuse mõõtemetoodikast MM04-2009 „Etanooli massikontsentratsiooni mõõtmine“ kohta / tl 4-7/; - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et S.F kõrvaldati 10.12.2010.a. kella 11.03 ajal sõiduki Opel Omega juhtimiselt, kuna ta oli alkoholijoobes ja temal puudus vastav juhiluba /tl.8/; - tunnistaja ütlustega selles, 10.12.2010.a. kella 11.00 paiku liiklusjärelvalve käigus peatasid nad Kuressaare-Sääre mnt 16-ndal kilomeetril suunaga Kuressaare poole sõiduauto, millel oli puksiiris järel teine sõiduauto Opel Omega. Esimest sõiduautot juhtis juht, kes oli kaine, kuid kellel puudus esitamiseks juhiluba. Pukseeritavat sõiduautot juhtis aga isik, kellega suheldes oli tunda tema suust alkoholi lõhna ning sõidukis tema kõrval istmel oli poolik avatud 0,5 liitriline viinapudel. Kohapeal indikaatorvahendiga teostatud alkotest näitas joovet ja seetõttu toimetati ta tõendusliku alkomeetriga alkoholijoobe tuvastamiseks Kuressaare politseijaoskonda. Juhiluba tal ei olnud esitada. Käitus rahulikult ja vastu ei hakanud; - Liiklusregistri väljatrükiga sõiduki Opel Omega reg andmete kohta /t.l 11/; - Liiklusregistri väljatrükki S.F juhtimisõiguse puudumise kohta /t.l 12/; - karistusregistri teatisega /tl.17-21/ ja Pärnu Maakohtu 28.07.2010.a. kohtuotsuse koopiaga millest nähtub, et S.F on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh. viiel korral
järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest, uue kuriteo on S.F toimepannud Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja otsuse alusel mõistetud kahe aastase vangistuliku karistuse kandmisest tingimisi vabastamise katseajal. - S.F enda süüd tunnistavate ütlustega kohtuistungil. S.F selgituste kohaselt paluti tal sel päeval tuua ära Salme töökoja juurest naisele kuuluv auto, mis oli seal juba 1,5 aastat seisnud ja remonti oodanud. Ta arvas, et auto 300 meetri kaugusele koju vedamine ei ole probleem. Enne oli ta käinud ja toonud omale poest viina ning võtnud paar sõõmu. Kui oli teise auto puksiiris sõitnud paarsada meetrit mööda Sõrve-Kuressaare maanteed pidas politsei autod kinni. S.F ütluste kohaselt praegu tal juhtimisõigust ei ole. Viina võttis ta külmarohuna kuna õues oli külm ja automootor ei töötanud. Auto rool töötas aga mootor ja aku olid rivist väljas. Ta kahetseb toimepandut ja tal on plaanis alustada alkoholismi vastast ravi kuigi ta ennast alkoholi liigtarvitajaks ei pea. Kui ta peaks kinni pandama, siis jääb ta perekonnast ilma. Kõige väiksem laps on 2 aastane. Maksta tuleb ka korteri ostuks võetud laen mis elukaaslasele üksi tasumiseks on liiga raske. Alates 01. juulist 2009.a. nähakse
Liiklusseaduse § 20 lg 3 1 kohaselt loetakse juht joobeseisundis olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. 01.07.2009.a. jõustunud Liiklusseaduse redaktsiooni kohaselt määratletakse joobeseisundit kui alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundit, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalises või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides (LS § 20 lg3). Vastavalt LS § 20 lg31 p2 kohaselt loetakse juht alkoholijoobes olevaks ka siis, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või ka siis, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 0,25 milligrammi alkoholi ning väliselt on tajutavad tugevasti häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega. S.F väljahingatavas õhus oli peale seda kui ta oli 10.12.2010.a. politsei poolt auto juhtimiselt kinnipeetud tõendusliku alkomeetri näidu järgi alkoholi 0,94 mg/l, laiendmääramatus +/- 0,09 mg/l, lõplik tulemus 0,85 mg/l. S.F on mõõtmistulemusega nõustunud ja ka ise tunnistanud, et tarvitas enne juhirooli asumist poest ostetud valget viina. Liiklusseaduse § 7 lg 4 kohaselt on juht isik, kes juhib sõidukit, juhib teel ratsa loomi või veoloomi. Liikluseeskirja § 2 lg 14 kohaselt mõistetakse juhi all vastavalt «Liiklusseaduse» § 7 lõikele 4 6 isikut, kes juhib sõidukit, juhib teel ratsa loomi või veoloomi, või isikut, kes ajab teel kariloomi. Liiklusalast valdkonda reguleerivatest seadustest ja RK lahenditest tulenevalt loetakse sõiduki juhtimist alustatuks üldjuhul juba alates süütevõtme keeramisest süütelukus ja automootori käivitamisest, mõningatel juhtudel ka seisva mootoriga sõiduki juhtimine. Juhtimise mõiste on tuletav LE § 2 lõikest 14, mis defineerib juhti kui isikut, kes juhib sõidukit, ratsa või veolooma kulgemise suunamisel. Seega juhtimiseks tuleb lugeda igasugune juhi tegevus sõiduki kulgemise suunamisel, samuti sõidu alustamine, so. juhi poolt seisva sõiduki liikumisse viimine. Seega on uuritud tõenditega kindlaks tehtud, et S.F, juhtis 10.12.2010.a mootorsõidukit alkoholi joobes. Mõõtmiste tulemusena määrati S.F väljahingatavas õhus sisalduva alkoholikogus mis ületab LS § 20 lg31 märgitud alkoholikogust. Seega on leidnud tuvastamist, et S.F tegevus vastab temale süüks arvatud kuriteo koosseisu objektiivsete ja subjektiivsetel tunnustele. S.F tuleb süüdi tunnistada
järgi kvalifitseeritavas kuriteos, tema tegevus on õigusvastane, tema süüd välistavaid asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmine Karistuse mõistmisel S.F-ile lähtub kohus
sätestatust.
Kohus on tuvastanud S.F süü
S.F on süüvõimeline ja tema süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. S.F poolt on toimepandud II astme liikluskuritegu.
järgi kvalifitseeritav kuritegu on liiklussüütegu, mille õigushüve on paljude inimeste elu ja tervis. Riigikohus on korduvalt juhtinud tähelepanu üldteada olevale asjaolule, et joobeseisundi puhul halveneb isiku võime hoida mootorsõidukit oma kontrolli all, mistõttu suureneb liiklusõnnetuste oht. Seega ohustab mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine kaasliiklejate elu, tervist ja vara. Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis kujutab endast alati ohtu liikluses osalejate turvalisusele, isegi siis, kui sellega ei põhjustatud raskeid tagajärgi. Riigikohtu kriminaalkolleegium on väljendanud arusaama, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega (RKKKo 3-1-1-26-03). Ka see täiendav argument annab alust kohtule mõista S.F-ile reaalne vangistuslik karistus. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus arvestab S.F karistust kergendava asjaoluna süü puhtsüdamlikku kahetsust, vastutust raskendavad asjaolud puuduvad. Nagu juba eelpool märgitud on S.F varem 8 korral kriminaalkorras karistatud isik, neist viiel korral joobes mootorsõiduki juhtimise eest, uue samaliigilise kuriteo on ta toime pannud Pärnu Maakohtu 28.07.2010.a. kohtuotsusega
lg1 alusel on välistatud
lg5 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramisel liitkaristuse moodustamisel sellise karistuse asendamine üldkasuliku tööga. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg1 ja 179 lg 1 p 2 tuleb S.F-ilt riigituludesse välja mõista sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 417,03 eurot (1,5x 278,02). KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 ja 180 kohaselt kuulub süüdistatavalt välja mõistmisele menetluskuluna ka määratud kaitsjale makstud tasu nii eeluurimisel kui osalemise eest kohtuistungil. Süüdistatavale määratud kaitsjad on kohtule esitanud kirjalikud taotlused kaitsjatasu arvestamiseks koos käibemaksuga järgmiselt: - 57 (viiskümmend seitse) eurot 53 senti (s.h käibemaks 20 % s.o. 9.59 EUR-i i) vandeadvokaadile Kersti Põld ( Advokaadibüroo Kersti Põld OÜ , asukoht Tallinna tn.11 93819 Kuressaare, reg. nr 10297120 ) S.F osutatud õigusabi eest /tl.59-60/; - 153 (ükssada viiskümmend kolm) eurot 41 senti (sh. käibemaks 20% , ehk. 25.57) advokaadile Eve Grass ( Advokaadibüroo Kersti Põld OÜ , asukoht Tallinna tn.11 93819 Kuressaare, reg. nr 10297120) S.F osutatud õigusabi eest kohtulikus menetluses (asenduskaitsjana esinemine kohtuistungil 28.02.2011.a., kohtulikuks menetluseks ettevalmistumine) /tl.63-64/. Vastavalt Eesti Advokatuuri juhatuse
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.