KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.06.
- a, Tallinn Kohtuasja number 1-10-14092 Kohtukoosseis Eesistuja Sten Lind, liikmed Ivi Kesküla ja Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Irina Leetberg Kohtuistungi aeg ja koht 06.06.2011.a., Tallinn Kriminaalasi B.Z-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 14.03.2011.a. otsus Apellant süüdistatav Prokurör Marina Kalistratova B.Z Süüdistatav Kaitsja isikukood xxx; kodakondsuseta; elukoht: xxxxxxxxx xxx xxx-xx, xxxxxxxxx; kesk-eri haridusega; töökoht: xx xxxxxx xxxxxxxxx; varem kriminaalkorras karistatud 7 korral, neist viimati: 03.06.2009.a Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 4 k, KrMS § 238 lg 2, KarS § 74 alusel vangist. 2 kuud 20 p tingimisi katseajaga 1 a 6 k (ärakandmata karistuse osa on 2 kuud 18 päeva); väärteokorras karistatud korduvalt; tõkend – vahistamine alates 31.01.2011 (kahtlustatavana oli kinni peetud 30.01.2011.a. ning eelnevalt 12.09.2010 ja 06.12.2010) Merike Borunova RESOLUTSIOON Jätta apellatsioon rahuldamata ja Harju Maakohtu 14.03.
- a otsus muutmata. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates 1
(5)kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Harju Maakohtu 14.03.
- a otsusega mõisteti B.Z süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja teda karistati 1 aasta 3 kuu pikkuse vangistusega. Nimetatud karistust vähenda kohus aga 1/3 võrra, kuna kriminaalasja arutati lühimenetluse korras. Samas lisas kohus mõistetud karistusele KarS § 65 lg 2 alusel varasema kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa mõistes liitkaristuseks 1 aasta 16 päeva vangistust. B.Z mõisteti süüdi järgmistes varguse episoodides: 11.09.
- a kella 02:35 paiku sisenes ta varem M. Ki taskust võetud pardakaardiga reisilaeva Baltic Queen kajutisse nr 5339, kust varastas A. B kuuluva sularaha 30 eurot ja 90 Rootsi krooni, mobiiltelefoni №kia 6020, fotoaparaadi Canon PowerSho t A570 IS koos vutlariga. Vargusega tekitas ta kahju 2615 krooni. 06.12.
- a varastas ta restoranis Clazz ajavahemikul 00.00 – 03.40 K. Lle kuuluva sülearvutikoti koos HP sülearvuti ja laadijaga, kella 01.00 ajal S. B. Vle kuuluva mobiiltelefoni №kia ja rahakoti selles olnud sularaha, dokumentide ja kliendikaartidega ning kella 03.37 ajal OÜle Starmayer International kuuluva konjaki Hennessy reklaampudeli. Samal kuupäeval kella 05:30 ajal lõhkus ta Tallinnas Tatari 1 asuvasse Vesipiibukohvikusse pääsemiseks selle ukseklaasi ja varastas kohvikust suitsualuse koos 51 Kent sigaretipakiga. 29.01.
- a kella 13:23 paiku varastas ta Tallinnas Peterburi tee 67A asuva Ericsson Eesti AS ruumis olnud metallkapist M. Mle kuuluva mobiiltelefoni №kia 6121 c- 1 ja rahakoti selles olnud sularaha ja dokumentidega. Mõistetud karistust põhjendas kohus järgmiselt: Olles karistatud 03.06.2009.a. Harju Maakohtu otsusega vangistusega tingimisi, ei suutnud selline karistus B.Z-ile vajalikku mõju avaldada ning varguse laeval 11.09.2010.a. on ta toime pannud katseajal. Kuigi kahel korral peeti ta kinni kahtlustatavana uute kuritegude toimepanemise eest ning ta vabastati, jätkas ta aina uute varguste toimepanemist. Kohtuistungil 10.01.2011.a. taotles ta asja arutamise edasilükkamist, et arutada talle kõiki süüks arvatud kuritegusid ühes menetluses, kuid enne uut kohtuistungit jõudis ta toime panna järjekordse varguse. Tema kuritegeliku käitumise lõpetas alles tema vahi alla võtmine. M. Starvrovitši süü suurust iseloomustab asjaolu, et ta on kahju tekitanud kuuele kannatanule. Samas tekitatud kahjud ei ole suured ning enamuse asjadest on kannatanud tagasi saanud. Paraku on süüdistatava näol on tegemist narkosõtlasega, kes on valmis varastama ükskõik mida ja ükskõik kust võimalik. Oma süüd varguste toimepanemisel on B.Z tunnistanud ning puhtsüdamlikult kahetsenud ning kohus loeb seda karistust kergendavaks asjaoluks nagu ka kannatanutele kahjude osalist hüvitamist. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. B.Z on isik, keda toimepandud tegude eest ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, sest mitmed varasemad mõistetud rahatrahvid on tal tasumata, tema varaline seisund on selline, et menetluskulude täielik tasumine käiks talle ilmselt üle jõu, mistõttu taotles kaitsja nende osalist jätmist riigi kanda. Rahaline karistus ei oleks kohtu arvates B.Z-i poolt täidetav, ei vastaks ka tema süü suurusele ega ole ka piisavaks vahendiks tema mõjutamisel mitte enam toime panema uusi süütegusid. B.Z-ile karistusena vangistust mõistes võib see jääda alla sanktsiooni keskmist määra ning võib kohtu arvates olla mõni kuu väiksem kui taotles seda prokurör. Vangistus 1 aasta ja 3 kuud 2
(5)vastab kohtu arvates nii B.Z-i süü suurusele, lähtub ka tema isikust ning on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega.
- Maakohtu otsuse peale esitas B.Z apellatsiooni, milles taotleb karistuse kergendamist ja reaalse vangistuse asemel mõne alternatiivkaristuse kohaldamist. Süüdistatav leiab, et mõistetud karistus on liiga range. Apellandi arvates ei arvestanud maakohus süüd vähendavaid asjaolusid, milleks süüdistatav peab tsiviilhagide puudumist ja seda, et neli episoodi kuuest leidsid aset ühe öö jooksul ajal, kui ta ei olnud võimeline oma tegude eest vastutama. Need teod pani ta toime pärast seda, kui oli tarvitanud perearsti poolt välja kirjutatud ravimit koos alkoholiga. Just ravimi ja alkoholi koostoime tõttu ei olnud ta võimeline oma tegude eest vastutama. Lisaks leiab apellant, et kohus on rikkunud menetlusõigust, kuna ta sai süüdistusakti kätte alles pärast kohtuistungi toimumist, nimelt 14.03.
- a. Selle tõendamiseks on apellatsioonile lisatud vahistatud M.Stavrovitsi kirjavahetuse kaart, millest nähtuvalt on ta 14.03.
- a saanud Põhja Ringkonnaprokuratuurilt kirja nr 5-18/
- Veel leiab süüdistatav, et kohus ei kaalunud alternatiivkaristuste – üldkasuliku töö, avavangla või sõltuvusravi – kohaldamist.
- Ringkonnakohtu istungil jäi süüdistatav esitatud apellatsiooni juurde, kaitsja toetas apellatsiooni. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu ja palus jätta maakohtu otsus muutmata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Kohtukolleegium märgib esmalt, et maakohus ei ole kriminaalmenetlusõigust rikkunud. Maakohtu istungi protokollist (kd II; tl 168) nähtuvalt on B.Z vastuseks kohtuniku küsimusele kinnitanud, et on süüdistusakti kätte saanud ja taotlusi tal ei ole. Ringkonnakohtu istungil möönis B.Z, et lisaks pärast kohtuistungi toimumist posti teel saadud süüdistusakti koopiale sai ta süüdistusakti venekeelse tõlke kätte ka vahetult enne istungi algust. Seega oli süüdistataval kohtuistungi ajal süüdistusakti koopia olemas. Asjaolu, et ta sai teise koopia, mis oli saadetud posti teel, kätte pärast istungi toimumist, tähtsust ei oma. Samuti ei kujuta endast menetlusõiguse rikkumist see, et süüdistusakti koopia anti kätte vahetult enne kohtuistungi algust – menetlusseadustiku kohaselt on aktsepteeritav seegi, kui süüdistusakt antakse kätte kohtuistungi alguses. Nimelt peab kohus KrMS § 279 lg 1 kohaselt kohtuistungi rakendamisel kindlaks tegema, kas süüdistatav on saanud süüdistusakti koopia. Kui süüdistatav ei ole süüdistusakti koopiat saanud, annab sama paragrahvi teise lõike kohaselt kohus talle süüdistusakti koopia ja süüdistatava või kaitsja taotlusel määrab aja sellega tutvumiseks või lükkab kohtuistungi edasi. Kuivõrd käesolevas kohtuasjas ei taotlenud süüdistatav ega kaitsja aega süüdistusaktiga tutvumiseks ega taotlenud kohtuistungi edasilükkamist süüdistusaktiga tutvumiseks. Ka kinnitas süüdistatav pärast süüdistusakti avaldamist, et süüdistus on talle arusaadav (kd II; tl 168 pöördel). Eelnevast tulenevalt ei olnud maakohtul menetlusõiguslikku takistust kriminaalasja arutamiseks 14.03.
- a kohtuistungil.
- Kohtukolleegium leiab, et maakohtu mõistetud karistus vastab KarS § 56 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Mõistetud karistust põhjendas maakohus sellega, et kahju tekitati 6 kannatanule. Samas arvestas maakohus otsuse põhjenduste kohaselt seda, et tekitatud kahjud ei olnud suured ja enamik kannatanuist said varastatud esemed tagasi. Ka arvestas kohus puhtsüdamlikku kahetsust ja kannatanutele kahjude osalist hüvitamist. Arvestades, et KarS § 199 lg-s 2 ette nähtud vangistuse ülemmääraks on 5 aastat vangistust, maakohtu poolt kuue varguse episoodi eest mõistetud karistus moodustab sellest aga vaid veerandi 3
(5)ning on kergem ka prokuröri poolt taotletust, on ilmne, et maakohus on tõepoolest otsuses nimetatud süüd vähendavaid ja karistust kergendavaid asjaolusid arvestanud. Nagu eespool märgitud, pidas maakohus taoliseks süüd vähendavaks asjaoluks ka seda, et enamik kannatanuist said neilt varastatud esemed tagasi. Seega on maakohus teinud just seda, mille tegemata jätmist on apellatsioonis ette heidetud – sisuliselt on kohus võtnud arvesse seda, et B.Z-i vastu tsiviilhagisid ei ole. Kohtukolleegium peab samas vajalikuks märkida, et kriminaaltoimiku kohaselt ei tagastanud B.Z varastatud asju vabatahtlikult, vaid kahtlustatava kinnipidamise protokollist (kd I; tl 10-12) nähtuvalt leiti restoranis Clazz toimepandud varguste tulemusel saadud esemed tema juurest tema kinnipidamisel, Vesipiibu kohvikust varastatud sigaretipakid, mis olid peidetud kohviku lähedale hoovi prügikottide alla, leidis aga turvafirma „Securitas“ töötaja (vt kd I, tl 6). Sellest tulenevalt ei oleks maakohus pidanudki tsiviilhagide puudumist karistuse mõistmisel arvesse võtma.
- Mis puutub B.Z-i väitesse, et 06.12.
- a vargused pani ta toime alkoholi ja ravimi mõju all, siis KarS § 36 kohaselt ei välista tahtlikult või ettevaatamatusest tekitatud joobeseisund süüd. Joobeseisundi mõiste annab politsei ja piirivalve seaduse § 722 lg 1, mille kohaselt on joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega on joobeseisundina käsitatavad ka muutused terviseseisundis, mis on tingitud alkoholi ja mingi ravimi ühistoimest – ka sellisel juhul esineb põhjuslik seos alkoholi tarbimise ja terviseseisundi muutuste vahel. B.Z on andnud kahtlustatavana ütlusi, mille kohaselt ta ise kavatsetult tarvitas alkoholi – 05.12.
- a läks ta restorani Clazz, et seal aega veeta ning tarvitas alkoholi koguses, mis on võrreldav poole liitri viinaga, kusjuures ta teadis, et välja kirjutatud ravimit tarvitades ei tohi ta alkoholi tarbida (kd I, tl 68, 69). Pealegi nähtub B.Z-i osundatud ütlustest, et ta küll enda väitel osaliselt ei mäleta toimunut, kuid samas on ta suutnud 06.12.
- a öösel toimunut, s.h osade esemete vargust kirjeldada. Seejuures nähtub ütlustest, et ta sai aru, et tegemist on võõraste asjadega. Sellele, et ta sai aru oma käitumise keelatusest, viitab ka Vesipiibu baarist varastatud sigarettide peitmine. Joobeseisundi kontrollimise protokolli kohaselt esines M. Stavrovitsil küll mitmeid joobele viitavaid tunnuseid, nt segane ja kiire kõne, kerged koordinatsioonihäired, omamehelik käitumine, kuid tema aja-, isiku ja kohataju oli politseiametnike hinnangul selge ning ta mäletas viimase 24 tunni sündmusi (kd I; tl 74). Seega ei välista alkoholi ja ravimi tarvitamine B.Z-i süüd. Samuti ei näe kohtukolleegium alust käsitada süüdistatava enda poolt tahtlikult tekitatud joovet süüd vähendava asjaoluna.
- Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et maakohus on õigusvastaselt jätnud kaalumata, kas M. Stavrovitsile tulnuks reaalse vangistuse asemel kohaldada mõnda alternatiivkaristust. Maakohus on otsuses põhjendanud, miks ta peab vajalikuks reaalset vangistust – maakohtu hinnangul esines reaalne oht, et vabaduses viibides jätkab B.Z varguste toimepanemist. Maakohus on karistust põhjendades toonud välja, et B.Z on narkosõltuvus, käesoleva kriminaalasja esemeks olevad vargused pani ta toime katseajal, samuti jätkas ta uute kuritegude toimepanemist hoolimata sellest, et ta peeti kahel korral kahtlustatavana kinni. Ka tuleb arvestada, et M. Stavrovitsit on varem kriminaalkorras karistatud 7 korral. Nendest asjaoludest tulenevalt tuleb nõustuda maakohtu sedastusega, mille kohaselt on B.Z-i puhul tegemist „narkosõltlasega, kes on valmis varastama ükskõik mida ja ükskõik kust võimalik“. Seega on põhjendatud ka reaalse vangistuse kohaldamine. Kuna B.Z pani uued kuriteod toime katseajal, on vangistusest uuesti tingimisi vabastamine KarS § 74 lg 5 kohaselt välistatud ja ses osas ei olnudki kohtul kaalumisõigust. Nimetatud säte võimaldab küll põhimõtteliselt asendada mõistetud vangistuse üldkasuliku tööga, kuid kuritegude jätkuv toimepanemine katseajal ja käimasoleva kriminaalmenetluse ajal näitab, et 4
(5)seegi ei ole põhjendatud. Ka vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga allutatakse isik üldkasuliku töö tegemise ajaks KarS § 69 lg 4 kohaselt kriminaalhooldusele, B.Z-i varasem käitumine näitab aga selgelt, et see ei hoiaks teda tagasi uute kuritegude toimepanemisest. Kohtule ei ole ette nähtud võimalust määrata, et vangistus tuleb ära kanda avavanglas. Karistusseadustiku kohaselt on karistusliigiks vangistus, seadustik ei erista vangistuse liike vastavalt sellele, mis tüüpi vanglas isik karistust kannab. Seega otsustabki kohus üksnes, kas karistusliigina on põhjendatud vangistuse kohaldamine. See, millises vanglas isik karistust kannab, määratakse vangistusseaduse § 11 lg 1 kohaselt täitmisplaani alusel. Samuti ei näinud karistusseadustik ajal, kui maakohus otsuse tegi, ette võimalust asendada mõistetud vangistus sõltuvusraviga. KarS § 692, mis vastava võimaluse sätestab, jõustus 05.04.2011. a. Et nimetatud sätte kohaselt on võimalik sõltuvusraviga asendada vangistus isikul, keda ei ole varem vangistusega karistatud, ei ole B.Z-ile mõistetud vangistust endiselt võimalik sõltuvusraviga asendada. 8. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Sten Lind Ivi Kesküla Malle Preimer 5
(5)