Obsah (7)

§ 201§ 344§ 64§ 65§ 74§ 69§ 318

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. veebruaril 2012. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-11-14270 Kohtunik Peet Teidearu Se

§ 201

lg 1 ja

§ 344lg.

1 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav Kaitsja G.S Elu- või asukoht ja aadress: XXXX Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: kriminaalkorras varem karistatud 1-l korral, väärteokorras karistatud korduvalt Tõkend: elukohast lahkumise keeld (kohaldatud alates 14.10.2011) Isikusamasus tuvastatud: isikutunnistus XXX Advokaat Niina Agarjova riigiõigusabi korras Juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus otsustas: Süüdi tunnistada G.S

§ 201

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. Süüdi tunnistada G.S

§ 344

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista G.S-ile liitkaristuseks üksikkaristusest raskeima suurendamise teel 9 (üheksa) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 08.06.2010 otsusega nr 1-09-20264 mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 1 aasta pikkuse vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta ja 9 (üheksa) kuud vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 69 lg 1 alusel asendada G.S-ile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis ümberarvestatuna teeb 1270 tundi (635 päeva eest) üldkasulikku tööd, mis tuleb

§ 69lg 3 alusel ära teha 2 (kahe) aasta jooksul.

Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule: 1)elama kohtu määratud alalises elukohas; 2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3)alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend tühistub kohtuotsuse jõustumisel Tsiviilhagi rahuldada. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista G.S-ilt 300(kolmsada) € kannatanule A.L. kahju hüvituseks. Menetluskulud KrMS § 180 lg. 3 alusel välja mõista G.S-ilt riigituludesse menetluskuludena süüdimõistava kohtuotsusega kaasnevast sundrahast pool, s.o. 217(kakssada seitseteist )€ ja 5 senti jättes pool sundrahast riigi kanda. Välja mõista G.S-ilt kaitsjatasu summas 53(viiskümmend kolm)€ ja 93senti, postikulu summas 2(kaks) € ja 61 senti riigieelarvesse. KrMS § 423, § 424 alusel määrata, et G.S on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kaheksa kuu jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks

1. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest rahaline karistus või kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitmiskulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. 2 Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
2. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Kokkulepe(koostatud 27.12.2011 Lõuna Ringkonnaprokuratuuris ) Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon: G.S-i süüdistatakse selles, et tema, ajavahemikul veebruar 2011 - 21.03.2011, Tartus, omastas tema valduses oleva A.L. kuuluva sõiduauto Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX väärtusega 1725.61 eurot, pannes sõiduki müügi kohta internetiportaali Auto24 müügikuulutuse ning seejärel müüs G.S sõiduki 21.03.2011 Tartu linnas Männi tänaval ebaseaduslikult T.R. , pöörates valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks. Sellega pani G.S toime

§ 201

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise. Samuti süüdistatakse G.S-i selles, et tema, ajavahemikul veebruar 2011 21.03.2011, tuvastamata kohas, võltsis A.L. kuuluva sõiduauto Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX müügilepingut, allkirjastades lepingu A.L. nimel, eesmärgiga omandada õigus müüa sõiduauto omaniku nimelt ja omaniku teadmata edasi ning omandada müügitehingust tulenev õigus saada müügiobjekti müügist tulu. Sellega pani G.S toime

§ 344

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja advokaat Niina Agarjova tasu 47.93 eurot Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: tsiviilhagi on esitatud A.L. poolt summas 300.00 eurot Karistuse liik ja määr:

§ 201

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 344

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista G.S-ile liitkaristuseks üksikkaristusest raskeima suurendamise teel 9 (üheksa) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 08.06.2010 otsusega nr 1-09-20264 mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 1 aasta pikkuse vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta ja 9 (üheksa) kuud vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 69 lg 1 alusel asendada G.S-ile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis ümberarvestatuna teeb 1270 tundi (635 päeva eest) üldkasulikku tööd, mis tuleb

§ 69lg 3 alusel ära teha 2 (kahe) aasta jooksul.

Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule: 1)elama kohtu määratud alalises elukohas; 2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3 3)alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Konfiskeerimisele kuuluv vara: Asitõendid ja salvestised: Kokkuleppe sõlmimisest võttis osa tõlk Virge Harak, keda on hoiatatud, et oma ülesannete täitmisest alusetu keeldumise ja teadvalt valesti tõlkimise eest vastutab ta

§ 318ja § 321 järgi.

_________________V.Harak Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav oma süüd, kinnitas, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Ta oli nõus ka tsiviilhagi hüvitama Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kaitsja taotles menetluskuude nõude vähendamist, sest süüdistatav on invaliid ning tema ülapidamisel on ka laps. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. G.S tuleb süüd tunnistada

§ 201lg.

1 ja

§ 344lg.

1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kannatanule A.L. tsiviilhagi 300 € on põhjendatud ja tuleb rahuldada VÕS § 1043, § 1045 lg. 1 p. 5 alusel. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. G.S-i menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 435 € ja kaitsjatasu summas 53, 93 €, postikulu summas 2,61 €. Kohtunik leiab, G.S-i suhtes on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskulusid riigi kanda. Arvestades G.S-ilt väljamõistetavate menetluskulude suurust, süüdistava praegust töötust ning asjaolu, et süüdistatav peab üleval ka alaealist last, leiab kohtunik, et menetluskulude täielik tasumine käiks talle ilmselt üle jõu. Kohus mõistab G.S-ilt välja pool sundrahast, s.o. 217, 5 € jättes pool sundrahast riigi kanda. Kohus mõistab G.S-ilt välja kaitsjatasu summas 53, 93 € , postikulu summas 2(kaks) € ja 61 senti riigieelrvesse. KrMS § 423, § 424 alusel määrata, et G.S on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kaheksa kuu jooksul. Kohtunik 4