Väärteoasi nr.4-11-3793 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev 09.11.2011.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Aime Ivanson Sekretär Maire Viksi Tõlk Marek Litnevski Vaidlustatud lahend Põhja Prefektuuri KKB Liiklusmenetlustalituse 31.08.2011.a. otsus väärteoasjas nr.2316,11,010742 R.B karistamises LS § 224 lg 2 järgi Kaebuse esitanud isik R.B, isikukood XXX elukoht XXX töökoht DP OÜ, ekskavaatorijuht Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja R.B kaitsja Valeriy Gimaev Kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri– esindaja Enel Reegat LÕPPOSA Tühistada Põhja Prefektuuri KKB liiklusmenetlustalituse 31.08.2011.a. otsus 2316,11,010742 osaliselt karistuse osas, kergendades karistust. väärteoasjas nr. Mõista R.B-le LS § 224 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 100 trahviühikut, s.o. 400 eurot. Lisakaristusena kohaldada R.B-le LS § 224 lg 3 p. 1 alusel B-kategooria juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks. Jätta R.B-le alles ekskavaatori juhtimise õigus. Kassatsiooni mitteesitamise korral algab juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg otsuse jõustumise päevast, s.o. 17.11.2011.a. ja lõpeb 17.02.2012.a. Edasikaebe kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult teatada 7 (seitsme) päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitada advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul arvates päevast, mil motiveeritud kohtuotsus on kohtukantselei kaudu kohtumenetluse pooltele kättesaadav. KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUS R.B karistati LS § 224 lg 2 sätestatud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 600 eurot ja lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks selle eest, et tema 11.08.2011.a. kell 23:13 ajal Tallinnas Kolde pst. 94 juures juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,30+-0,05 mg. KAEBUSE SISU R.B taotleb otsuse tühistamist lisakaristuse osas – juhtimisõiguse allesjätmist ja põhikaristusena määratud rahatrahvi vähendamist kuni 100 trahviühikuni. OTSUSE PÕHJENDUS Menetlusalune isik ei vaidlustanud väärteo toimepanemist. Tema poolt mootorsõiduki juhtimine juhile keelatud seisundis on tõendatud menetlusaluse isiku enda ütlustega selle kohta, et tarvitas külas olles alkoholi ja peale alkoholi tarvitamist mõne tunni pärast asus autot juhtima. R.B süü on tõendatud ka tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, mille kohaselt oli tema ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi 0,25 mg. Seega on R.B toime pannud Liiklusseaduse § 224 lg 2 ettenähtud väärteo. Kohtuväline menetleja karistas menetlusalust isikut rahatrahviga sanktsiooni keskmises määras. Kohus leiab, et arvestades menetlusaluse isiku puhtsüdamliku kahetsusega, mis on karistust kergendav asjaolu, samuti seda, et alkoholi kogus ühes liitris väljahingatavas õhus oli Liiklusseaduse § 224 teise lõike alammääras, võib põhikaristust vähendada ja mõista rahatrahv alla sanktsiooni keskmist määra. Seega rahuldab kohus kaebuse esitaja taotluse vähendada rahatrahvi 100 trahviühikuni. Seonduvalt lisakaristusega on kohus seisukohal, et lisakaristuse määramine kohtuvälise menetleja poolt oli põhjendatud. Isik alustas mootorsõiduki juhtimist, olles mõni tund tagasi tarvitanud alkoholi. Kuigi ta tundis end kainena, on siiski üldteada, et nii kiiresti alkohol organismist ei kao. Kohus on seisukohal, et väärtegu on toime pandud kavatsetult. Menetlusaluse isiku ütlustest tulenevalt ei olnud ta sõidukis ka üksinda. Seega seadis ta oma tegevusega ohtu mitte ainult enda, vaid ka teise inimese tervise või ka elu. Kohtule on esitatud tõend OÜ-st DP selle kohta, et R.B töötab nende firmas ekskavaatorijuhina ja juhtimisõigusest ilmajäämise korral ei ole tööandjal talle teist tööd pakkuda. Et kaebuse esitaja ei kaotaks töökohta ja sissetulekut, mis avaldaks otsest negatiivset mõju ka tema laste heaolule ja raskendaks laenu tagasimaksmist, leidis kohus, et talle võib alles jätta juhtimisõiguse, mis võimaldab töötamist jätkata - juhtida ekskavaatorit. Kuigi tavaliselt võetakse ära õigus juhtida mistahes mootorsõidukit, võib siiski eripreventiivsetel kaalutlustel välistada keelu teatud liiki sõidukite suhtes. Eeltoodu alusel rahuldab kohus R.B kaebuse osaliselt, s.o. trahvi vähendamise ja edasise töötamise võimaldamise osas. Kohus juhindub V™S § 132 p. 2. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.