Kohustada R.P katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elama alalises elukohas xxx - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada R.P katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte viibida paikades, kus tarvitatakse alkoholi ja narkootikume ning mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata R.P kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
Vabastada R.P karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Rahuldada vandeadvokaat Eduard BULATTŠIKU taotlus, määrata tema poolt R.P-le kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 40 senti (s.h. ettevalmistus 16 €, esinemine kohtuistungil 16 €, käibemaks 6,40 €). Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. - Asjaolud Viru Vangla esitas 04.04.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav R.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. R.P on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 16.05.2011 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §274 lg.1 järgi ning karistatud KarS §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 6 kuud alates 24.03.2010. 2 Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viis korda, reaalset vanglakaristust kannab esimest korda. Kuritegude muster on välja kujunenud süstemaatiliste varguste, narkootiliste ainete tarbimise ning võimuesindajate ründamise näol. Kinnipeetav viibib piiratud liikumisega osakonnas vastuvõturežiimil, ITK-d ei ole koostatud. Kinnipeetaval on riigikeele A1 tase, kuid kinnipeetav ei kasuta suhtlemisel riigikeelt. Kinnipeetava töökogemused on minimaalsed. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi 3193,75 € ulatuses. Kinnipeetav alustas narkootikumide tarvitamist 16aastaselt. Kinnipeetaval on positiivne meelestatus, suhtumine vanglateenistujatesse on nõuetele vastav. Samas on vabaduses kahel korral rünnanud politseiametnikke ja tekitanud neile kehalisi vigastusi. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et lähedastest on kinnipeetaval ema, isa ja vanaema, kelle sõnade kohaselt on omavahelised suhted head. Korralikke sõpru vabaduses kinnipeetaval ei ole. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama vanaema juurde. Tegemist on korraliku korteriga, vanaema on nõus kinnipeetavat materiaalselt ja moraalselt toetama. Vabanemise korral ei ole kinnipeetavale garanteeritud töökohta, tal puudub eriala ja töökogemused on vähesed. Kinnipeetava puhul on oluline hoiduda tarvitamast sõltuvusaineid ning suhtlemast kriminaalse taustaga tuttavatega kriminaalhooldajalt luba taotlemata. Majandusliku olukorra parandamiseks on vajalik võtta ennast arvele Töötukassas ja sotsiaalse toimetuleku tõstmiseks soovitav läbida sotsiaalprogramm Viha juhtimine. Maakohtu istung Kinnipeetav R.P taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja kinnitas, et on nõus kõigi talle määratud kohustustega. Samuti seletas kinnipeetav, et ta on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja hetkel osaleb Convictuse tugigrupi töös, grupitöö lõpp on augustis. Prokuröri abi Aivar Lembit toetas maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik palus maakohtu istungil taotlus rahuldada. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3 Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kuigi kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud korduvalt, kannab ta käesoleval ajal reaalset vangistust esimest korda. Vangistuse ajal on kinnipeetav käitumine olnud eeskujulik, distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb 2,5 kuu pärast. Maakohus leiab, et kuigi korduvkaristatus on selline asjaolu, mis võib välistada kinnipeetava ennetähtaegse vabanemise, tuleb arvestada ka seda, et vangistuses on kinnipeetav käitunud distsiplineeritult, mis näitab tema suhtumist korda ja kehtestatud reeglitesse, tegemist on kinnipeetava esimese vangistusega, vangistuses on kinnipeetav viibinud üle 2 aasta 6 kuu, karistust on kanda veel 2,5 kuud, samuti ka alljärgnevat. Tähtaegse vabanemise peamise puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii -öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav istub oma aja ära ja vabaneb 2,5 kuu pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli veel terve aasta. Kui ta vabaneb 2,5 kuu pärast tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel alaline elukoht vanaema korteris. Vanaema on nõus, et kinnipeetav asub tema juurde elama. Vabanemise korral ei ole kinnipeetavale garanteeritud töökohta. Samas nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, et vanemad ja vanaema on nõus kinnipeetavat materiaalselt toetama. Maakohus leiab, et majanduslikuks toimetulekuks uue kuriteo toimepanemise riski on võimalik vähendada lisakohustuste panemisega katseajaks. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi. Maakohus leiab, et vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, s.o. 2,5 4 kuud enne tähtaega koos 1 -aastase katseajaga, kaasneb sellega käitumiskontrolli nõue esitada kriminaalhooldusametnikule andmed oma kohustuste täitmise kohta (KarS §75 lg.1 p.3). Kui kinnipeetav vabaneb 2,5 kuu pärast tähtaegselt, puudub tal igasugune kohustus oma võlgnevuste likvideerimiseks ning riigil võimalused selle kontrollimiseks. Viimase kohtuotsuse ärakirjast nähtub, et kinnipeetavat on karistatud KarS §274 lg.1 järgi. Tegemist on vägivallaga seotud kuriteoga. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetaval on soovitav läbida sotsiaalprogramm Viha juhtimine. Maakohus leiab, et vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on talle lisaks tavalistele käitumiskontrolli nõuetele võimalik panna kohustus läbida 1aastase katseaja jooksul viha ja agressiivsusega seotud sotsiaalprogramme. Kui kinnipeetav vabaneb tähtaegselt, ei saa teda sotsiaalabiprogrammide läbimisele kohustada ja nende vabatahtlikku läbimist ei ole võimalik kontrollida. Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Uute kuritegude toimepanemise riske on võimalik vähendada lisakohustuste panemisega. Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja 1 aasta. Sellel ajal allutatakse kinnipeetav KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks ka KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise kinnipeetavale. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 38,40 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ning s eoses kinnipeetava ennetähtaegse vabastamisega jätab kaitsjatasu Eesti Vabariigi kanda. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.