Obsah (6)

§ 199§ 22§ 215§ 64§ 65§ 68

1-11-9183 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. jaanuar 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-9183 (11260100765) Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati K

§ 199

lg 2 p 1, 7, 8, 9 ja § 215 lg 2 p 1, 2 järgi, N.E süüdistuses

§ 199

lg 2 p 1, 7, 8, 9 ja § 215 lg 2 p 1, 2 järgi, N.O süüdistuses

§ 199

lg 2 p 7, 9 järgi, Marek Prikko süüdistuses

§ 22

lg 3 - § 199 lg 2 p 4 järgi, B.D süüdistuses

§ 199

lg 2 p 1, 7, 8, 9, § 202 lg 2 p 2 ja § 215 lg 2 p 1, 2 järgi ja O.A süüdistuses

§ 199

lg 2 p 1, 7, 8, 9, § 202 lg 1 ja § 215 lg 2 p 1, 2 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)

1. detsembri 2011 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatava Roman Kukuškin’i apellatsioon RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 326 lg 2 jätta süüdistatava Roman Kukuškini apellatsioon Tartu Maakohtu
2. detsembri 2011 otsuse peale kriminaalasjas 1-11-9183 läbi vaatamata. Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu 09.12.2011 kohtuotsusega tunnistati Roman Kukuškin süüdi

§ 199lg 2 p 1, 7, 8, 9 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

Sama otsusega tunnistati R. Kukuškin süüdi

§ 215

lg 2 p 1, 2 järgi ja mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel loeti mõistetud karistustest kergem karistus kaetuks raskemaga ning R. Kukuškini liitkaristuseks mõisteti 6 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust R.

Kukuškinile Tartu Maakohtu 12.01.2011 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistuse võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka R.

Kukuškini eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise aega hakati arvestama alates 03.03.2011. KrMS § 180 alusel mõisteti R. Kukuškinilt menetluskuluna riigituludesse välja muuhulgas ekspertiisitasu 300 eurot. Sama otsusega tunnistati süüdi ka N.E, N.O, Marek Prikko, B.D ja O.A, kuid nende osas ei ole kohtuotsust vaidlustatud. Maakohus arutas R. Kukuškinile

§ 199

lg 2 p 1, 7, 8, 9 järgi esitatud süüdistust selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud süstemaatilisi vargusi, ajavahemikul 24.02.2011 kell 12:00 kuni 27.02.2011 kell 12:00 isikute grupis koos N.E, O.A ja B.D-ga tungis välisakna lahtimuukimise teel sisse XXX J.M. kuuluvasse eramusse, kust võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära J.M. ile kuuluvaid esemeid, mille hulgas oli ka relvi ja laskemoona. Veel arutas maakohus R. Kukuškinile

§ 215

lg 2 p 1, 2 järgi esitatud süüdistust selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikul 24.02.2011 kell 12:00 kuni 27.02.2011 kell 12:00 isikute grupis koos N.E, O.A ja B.D-ga Tartus Pääsukese 5 maja juurest, kasutades eelnevalt XXX J.M. i majast võetud sõiduauto Honda CIVIC, reg.nr XXX XXX võtit, võttis võõra vallasasja ajutise kasutamise eesmärgil ära A.M. kuuluva sõiduauto Honda CIVIC, reg.nr XXX XXX väärtusega 5800 eurot, millega sõitis ringi Tartu linnas ja mille jättis Tartus Ropka – Tamme kalmistu parklasse, kust see leiti 28.02.

1. Toimunud kokkuleppemenetluste läbirääkimiste käigus süüdistatav R. Kukuškin ja tema kaitsja nõustusid kuritegude kvalifikatsioonidega, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Maakohtu istungil kinnitas R. Kukuškin, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jääb selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Maakohus asus seisukohale, et kokkulepet sõlmides väljendas süüdistatav R. Kukuškin oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel järgiti kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Seega tegi maakohus süüdistatava suhtes süüdimõistva otsuse ning mõistis talle kokkuleppekohase karistuse. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav R. Kukuškin, kes palub vähendada temalt otsusega välja mõistetud ekspertiisitasu. Apellatsioonis märgib R. Kukuškin, et ekspertiisitasu mõisteti välja temalt, N.E-lt, B.D-lt ning O.A-lt. Samas süüdistati O.A kuues ja N.E neljas kuriteoepisoodis, millega apellandil ei olnud mingisugust seost. Apellant lisab, et tema sõrme- ja jalanõujälgi kriminaalasjas ei figureeri. Eeltoodu alusel on R. Kukuškin seisukohal, et temalt maakohtu otsusega välja mõistetud ekspertiisitasu tuleks vähendada. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus, hinnates R. Kukuškini apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. Riigikohtu määruse nr 3-1-1-49-10 punkt 5 kohaselt on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. 2 Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kohtumenetluse pool kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
2. peatüki
3. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad KrMS § 318 lg-s 4 toodud alused kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamiseks. Üksnes asjaolu, et süüdistatav pärast kohtuotsuse tegemist ei nõustu temalt välja mõistetud menetluskuludega, ei anna ringkonnakohtu arvates alust kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse tühistamiseks. Seejuures peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada, et R. Kukuškinile selgitati tema õigusi kokkuleppemenetluses, sealhulgas õigust kokkuleppest loobuda, ning kokkuleppemenetluse tagajärgi nii kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus kui ka kohtus. Seega oli R. Kukuškinil menetluskuludega mittenõustumise korral võimalik kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus esitada omapoolseid vastuväiteid või kokkuleppemenetlusest loobuda. Süüdistatav seda aga ei teinud ning allkirjastas kokkuleppe. Ka maakohtu istungil kinnitas R. Kukuškin, et süüdistus oli talle arusaadav ja kokkulepe vastas tema tahtele. Kokkuleppe juurde jäi ka süüdistatava kaitsja. Eeltoodud asjaoludel on ringkonnakohus seisukohal, et R. Kukuškini kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ega ole rikutud kriminaalmenetlusõigust. Samuti puuduvad muud KrMS § 318 lg-s 4 loetletud alused kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamiseks. Apellatsioonis esitatud seisukohad ei anna alust vastupidiseks arvamuseks. Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS §-st 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata. Aarne Sarjas Mati Kartau 3 Tiit Lõhmus