1-08-4636/30

Kriminaalasi nr.1-08-4636 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. juulil 2012 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-08-4636 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Viktoria Vivtšaruk Asja läbivaatamise kuupäev 03.07.2012 avalikul kohtuistungil Viru Vangla esitatud materjalid L.I´i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks L.I isikukood xxx viibib Viru Süüdimõistetu Vanglas Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus Kohtuasi MÄÄRAS: Jätta L.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 11.06.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava L.I tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. L.I tunnistati süüdi Lääne-Viru Maakohtu 26.04.2004 kohtuotsusega KarS §118 p 1 ja § 263 p 3 järgi ning karistati KarS § 64 lg 1 alusel, 4 aasta 11 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Lääne-Viru Maakohtu 19.12.1996 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 aastat 2 kuud ja 18 päeva vangistust ja liitkaristuseks loeti 8 aastat 1 kuu ja 18 päeva vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel loeti kantuks eelvangistuses viibitud aeg 02.02.-25.04.2004, s.o 2 kuud ja 24 päeva ning kinnipeetaval jäi kanda 7 aastat, 10 kuud ja 24 päeva vangistust. 1 Harju Maakohtu 23.04.2008 määrusega KarS § 76 alusel L.I vabastati vangistusest ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega ühes allutamisega käitumiskontrollile. Kuna L.I rikkus katseajal kontrollnõudeid ja kohustusi Viru Maakohtu 10.09.2009 määrusega p öörati ülalmainitud ärakandmata karistuse osa 3 aastat 10 kuud 14 päeva vangistust täitmisele. Karistuse kandmise algus 10.11.2009 ja lõpp 24.09.
2. Kinnipidamisasutuses L.I kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Vabanemise korral asub ta elama ema juurde aadressil xxx. Isikul on põhiharidus omandatud xxx,
3. klassi lõpetas Ämaris karistust kandes. Riigikeelt ei valda. Töötanud on alates aastast 1990, põhiliselt autojuhina ja autolukksepana xxx ja xxx. Enne vangistust tegi juhutöid autovedude teostamisel. Varasemate vangistuste ajal on kinnipeetav töötanud, viimati Tallinna Vanglas tõstukijuhina. 01.04.2011- 19.12.2011 töötas Viru Vanglas, majandustööl (traktorist, välikoristaja, jäätmekäitleja); 20.02.2012 - 29.02.2012 töötas xxx's lihttöölisena; 14.03.2012 - 11.04.2012 töötas xxx OÜ's abitöölisena. Enesetäiendamisse suhtub positiivselt. 08.08.2011 - 15.12.2011 osales Riigikeele õppes. Kinnipeetaval esineb probleeme alkoholiga. Tarbides muutub agressiivseks. Kuriteod oli toime pandud joobeseisundis. Peale ennetähtaegset vabastamist esimesed kuud alkoholiga probleeme ei olnud. Kinnipeetava sõnul tarbis ta tavaliselt kanget õlut ja vähemalt 2 liitrit korraga. 05.07.2011 - 26.07.2011 osales sotsiaalprogrammis "Eluviisitreening". Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku andmetel on kinnipeetaval vabanemise korral kindel elukoht (ema korter). Enne vangistust L.I töötas peamiselt juhutöödel. Vabanedes koheselt töökohta garanteeritud ei ole, mistõttu tuleks ennast registreerida töötuks Eesti Töötukassas, et oleks tagatud riigipoolsed garantiid tööturuametis pakutavate teenuste näol. Vabaduses oli isikul probleeme alkoholi liigtarvitamisega, mistõttu on oluline hoiduda alkoholi tarvitamisest. Varasemast kriminaalhooldusest nähtub, et L.I oli nõrk iseloom ja ta oli kergesti mõjutatav. Isiku tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kes võivad avaldada temale negatiivset mõju. Prokurör esitas kirjaliku arvamuse, milles toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. L.I taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud kaitsja arvamuse ja süüdimõistetu selgitused, leiab, et L.I tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt kinnipidamiskohas ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. L.I on kriminaalkorras karistatud esimese astme isikuvastase kuriteo toimepanemise eest, mis oli toime pandud katseajal peale varasemat ennetähtaegset vabastamist tapmise eest mõistetud karistuse kandmisest. 2 Ka viimase karistuse kandmisest isik oli vabastatud tingimisi ennetähtaega ühes allutamisega käitumiskontrollile, kuid katseajal rikkus ta määratud kohustusi ja kandmata vangistus pöörati täitmisele, mis räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Kohus leiab, et järjekordne tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole küllaldaselt põhjendatud, kuna L.I on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Viru Maakohtu 10.09.2009 määrusest nähtub, et enne vangistust kinnipeetaval oli probleeme alkoholi kuritarvitamisega (olles vabastatud karistuse kandmisest ennetähtaegselt rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Peale seda isiku tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kes võivad negatiivset mõju avaldada. Seega võib järeldada, et L.I puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Lääne-Viru Maakohtu 19.12.1996 otsusega mõisteti ta süüdi, muuhulgas KrK §101 p 1, 7 järgi ja Harju Maakohtu 12.12.2002 määrusega vabastati vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 11.03.
4. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et taas tunnistati kinnipeetav süüdi Lääne-Viru Maakohtu 26.04.2004 otsusega ja taas raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Seega pani kinnipeetav uue kuriteo toime kehtival katseajal, kui oli vangistusest vabastatud tingimisi enne tähtaega. 26.04.2004 mõistetud karistuse kandmisest vabastati kinnipeetav Harju Maakohtu 23.04.2008 määrusega taas tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 20.03.
5. Ka seda katseaega ei suutnud kinnipeetav läbida nõuetekohaselt ja vangistuse ärakandmata osa pöörati Viru Maakohtu 10.09.2009 määrusega kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel täitmisele. Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist kahe eelmise vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise ajal puudub maakohtul käesoleval ajal igasugune veendumus, et kinnipeetav suudab seekord katseaja kuni 24.09.2013 läbida seadusekohaselt. Maakohus l ei pea võimalikuks vabastada kinnipeetavat ühe ja sama karistuse kandmisest teistkordselt. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise -sealhulgas alkoholi kuritarvitamisest loobumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks L.I uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata, kuivõrd varasem ärakandmata karistuse osa oli tunduvalt pikem. Käesoleval ajal kannab L.I vangistust I astme isikuvastase kuriteo eest ning karistuse lõpuni on jäänud üle aasta. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. 3 Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuriteo iseloomu ning käitumist eelnevatel katseaegadel ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu L.I vabastamata temale Viru Maakohtu 12.03.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. allkirjastatud digitaalselt Loretta Pikma Kohtunik 4