) § 130 lg 2 kohaselt tuleb isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma.
lg 3 kohaselt isiku surma põhjustamise või talle raske kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral võivad ka surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud.
kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui kahju tekitati kannatanule tervisekahjustuse või kehavigastuse tekitamisega (p 2) või seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega (p 7).
lg 1 kohaselt kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles üle, et Hille Sepale on tekkinud kahju. Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Põhja – Eesti osakonna poolt 01.12.2008.a. koostatud isiku ekspertiisiakti nr 272 eksperdi arvamus (tl 28), millest nähtub, et HStuvastati ajavahemiku 11.01. – 24.01.2008.a. SA Põhja – Eesti Regionaalhaiglas järgmised tervisekahjustused: peapõrutus kolletega mõlemapoolselt oimu-, otsmiku- ja kiirusagarates, lahtine koljupõhimiku murd parema oimuluu, põhiluu ja kuklaluu murdudega, parema kiiruluu murd, kõvakelmealune verevalum vasakul otsmiku-kiiru piirkonnas, pehmekelmealune verevalum mõlemapoolselt kiiru-otsmiku piirkonnas, peaajuturse, trummikile traumaatiline rebend paremal ja pea põrutushaav koos ümbritseva nahaaluse verevalumiga paremal kukla-kiiru piirkonnas. Haiglas viibimise ajal lisandus parempoolne kopsupõletik. Seoses 11.01.2008.a. saadud peatraumaga arenesid HStasakaaluhäired. Antud tervisekahjustus on eluohtlik ja võis olla tekitatud ekspertiisimääruses näidatud ajal ja asjaoludel toimunud liiklusõnnetuse käigus – löögist liikuvalt sõiduautolt. HSon kohtule avaldanud, et peale õnnetust puudub tal lõhnataju ja pidevalt on kõrge vererõhk. Samuti on tal tekkinud tasakaaluhäired üles vaatamisel, käe sirutamisel ülesse, esineb ka tasakaalu kadumist. Tasakaaluhäiretele lisaks on pidevad peavalud. Ühe kõrvaga kuuleb halvemini. Lisaks on tekkinud hirmu- ja ärevustunne transpordivahendite kasutamisel. Samuti 10 mälu halvenenud ja ta mäletab paljusid asju valesti. Nimetatud vead enne liiklusõnnetust puudusid ja need on tunduvalt halvendanud tema elukvaliteeti.
lg 2 järgi eeldatakse mittevaralise kahju olemasolu ning isik ei pea iseenesest rahalise hüvitise saamiseks tõendama midagi muud peale tervisekahjustuse tekkimise. Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et HSon tervisekahjustused tekkinud. Tuvastatud on ka asjaolu, et peale õnnetuse toimumist on kannatanu elukvaliteet oluliselt langenud peale õnnetust tekkinud terviserikete tõttu. Riigikohus on eelnimetatud lahendis asunud ka seisukohale, et
lg 2 kohaselt tuleb mittevaralise kahju hüvitamiseks maksta kannatanule alati välja mõistlik rahaline hüvitis kui kannatanule tekitati kehavigastus või kahjustati tema tervist ning deliktiõiguse järgi vastutab kostja tekitatud kahju eest. Käesoleval juhul on tuvastatud, et Hille Sepale tekitatud eluohtlik tervisekahjustus ja liiklusõnnetuse tulemusena tekkinud mittevaraline kahju on põhjuslikus seoses L.D tegevusega. Kohus leiab, et HSpoolt esitatud moraalse kahju nõude summa on mõistlik ja kuulub rahuldamisele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, vastutust kergendavate asjaolude ja vastutust raskendavate asjaolude esinemist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid silmas pidades. Süüdistatav L.D on varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Seega on L.D näol olnud tegemist õiguskuuleka isikuga. Juhtumi näol on tegemist õnnetusega, mitte tahtlikult toimepandud kuriteoga. Süüdistatav L.D on toime pannud KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava teise astme kuriteo. Tema tegevuse tulemusena sai üks inimene eluohtliku tervisekahjustuse. L.D andis kannatanule vahetult peale süüteo toimumist. Nimetatud asjaolu käsitleb kohus vastutust kergendava asjaoluna. Vastutust raskendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et süüdistatavat on võimalik karistada vangistusega normi sanktsiooni keskmises määras, mis jäetakse tingimuslikult täitmisele pööramata. Arvestades L.D isikut ja tema senist käitumist peab kohus võimalikuks määrata katseajaks KarS § 73 lg 3 sätestatud minimaalne katseaeg 3 aastat. KarS § 50 lg 1 p 1 näeb ette kuriteo toimepanemise korral mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni 3 aastaks. L.D ei olnud enne nimetatud sündmust toime pannud kuritegusid ega väärtegusid. Seega ei ole põhjendatud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine maksimaalse tähtaja võrra. Kohus peab võimalikuks kohaldada L.D-lt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamist 3 kuuks. Kriminaalasjas on asitõendiks tunnistatud CD plaat, millel on Häirekeskuse kõnesalvestus. Asitõendit hoitakse kriminaalasja juures. Lähtudes KrMS § 126 lg 3 p 1 peab kohus võimalikuks säilitada ülalnimetatud asitõendit kriminaalasja materjalide juures. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg. 1 p. 1; 175 lg. 1 p.p 1,3,4,9; 179 lg 1 p 2; 180 lg. 1,2,3; 310 lg 1; 311; 312; 313. Leili Raedla Kohtunik 11 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.