p 5 nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse LS § 7464 lg 2 järgi. Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Hannes Küünarpuu karistas 02.03. 2011.a. T.N väärteosasjas nr. 2315,11,001494 tehtud otsusega ülalnimetatud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses, s.o summas 160.-eurot. Harju Maakohtule oma kaitsja kaudu esitatud kaebuses palus T.N tühistada Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Hannes Küünarpuu 02.03.2011.a. otsus väärteosasjas nr.2315,11,001494 ning lõpetada tema suhtes vääreomenetlus, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. Kaebaja ja kaitsja on seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt on otsuse tegemisel tuginetud tunnistajate ütlustel, mis ei ole tõenditena usaldusväärsed ja seega kõlbmatud. Menetleja ei ole arvestanud menetlusaluse isiku ütlusi ja seda, et menetlusaluse isiku turvavöö oli tegelikkuses nõuetekohaselt kinnitatud. Isegi seda pole tuvastatud, kas momendil, kui sõiduk peatati, oli menetlusaluse isiku turvavöö kinni või lahti. Menetlusalune isik juhtis sõidukit Daewoo Nubira, reg. nr. xxx ja liikus mööda Punane tn. suunaga Mustakivi tänava poole. Punane tn.2 maja ees on parkimisala, millel seisid pargitud autod, asetsedes risti sõiduteega. Tunnistusi andnud politseinikud istusid autos, mis oli pargitud teiste sõidukite vahele ja politseisõiduk ei olnud menetlusalusele isikule nähtav. Ta nägi politseisõidukit hetkel, kui sõitis selle eest mööda. Sellel hetkel asetsesid tunnistajad ja menetlusalune isik sõidukites, mis olid 90 º nurga all, seejuures liikus menetlusalune isik lubatud kiirusega 50 km/h. Praktiliselt võimatu on istudes autos, näha läbi mitme pargitud auto seda, kas liikuvas autos on juhil turvavöö kinnitatud või mitte. Seda vähem on võimalik seda näha siis, kui menetlusalune isik asus küljega tunnistajate poole ja sõitis neist murdosa sekundi jooksul eest mööda. Tuleb arvestada ka veel sellega, et menetlusalune isik on erakordselt suurte mõõtmetega, kandis musta jopet , seega oli füüsiliselt võimatu näha, kas juht on turvavööga kinnitatud või mitte. Kaebuse esitaja ja temakaitsja viitab ka sellele, et tunnistajad, kes istusid teiste sõidukite vahele pargitud operatiivautos erinevatel kohtadel , nägid täpselt ühte ja sama , kuna tunnistajate ülekuulamise protokollid on sõna-sõnalt ühte moodi. Ilmselt on üks tunnistaja teise tunnistaja ütluste pealt maha kirjutanud või polegi tunnistusi võetud ning need nn.“tunnistused „ on fabritseeritud. 2 Kaebaja lisab ka fotod, mis on tehtud väärteoasjas kirjeldatud sündmuskohal mõned päevad peale protokolli koostamist. Nende fotodega soovib kaebaja koos kaitsjaga tõendada, et tunnistajate poolt ülekuulamisel antud ütlused on ebausaldusväärsed ja kuritahtlikult valed, kuna nad ei saanud puhtfüüsiliselt näha seda, mida nad ülekuulamisel väitsid. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja ja tema kaitsja täielikult esitatud kaebuse juurde, kaebuse esitaja selgitas, et sõitis mööda Pae tänavat Punasele tänavale suunaga linnast välja. Politseiautot nägi mikrobussi taha pargituna teega risti, hetkel, kui sõitis neist mööda, märkas politseiautot. Umbes 200-300 m eemal nägi, et politsei sõidab talle järele, vilkurid töötasid ja ta peatus. Auto klaasid toonitud ei ole , võisid olla määrdunud. Oli autos üksi. Turvavöö on must. On ka varem karistatud turvavööta sõitmise eest, kuid siis ei hakanud vaidlustama, kuna oli kiire. Autol tal helisignaal ei anna märku lahtisest turvavööst, kuid tuli hakkab armatuuril põlema. Kaebuse esitaja kaitsja lisas, et kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõendid tuleb kahtluse alla seada, kuna tunnistajate ütlused ei ole usaldusväärsed. Palub kaebus rahuldada ja tühistada vaidlustatud otsus. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud Roman Tkatšenko andis ütlusi selle kohta, et kaebajat ta varem enne Lasnamäel Punasel tänaval juhtunut näinud polnud Sellel konkreetsel juhul mitu kuud tagasi teostasid politseinikud liiklusjärelevalvet, tähelepanu oli pööratud turvavarustuse kasutamisel. Autos olid nad kolmekesi. Menetleja Jermolov oli juhi kohal, tema istus tagaistmel juhi taga ja Daineko istus eesistmel juhi kõrval. Punane tn. 2 maja juures oli nende sõiduk pargitud sõiduteega risti. Vaateväli oli hea, jälgisid sõidukeid, mis tulid ringristmiku poolt , sest kiirus oli siis veel väike. Üks auto tuli ringristmiku poolt ning ta nägi, et juhil oli turvavöö kinnitamata. Auto klaasid olid läbipaistvad. Ilm oli tunnistaja väitel ilus. Sõiduk liikus edasi, nad sõitsid sellele järele ja peatasid sõiduki. Isik kutsuti politseiautosse. Politseiautos hakkas isik väitma, et kuidas nad tõestavad, et tal oli turvavöö kinnitamata. Kui nad hakkasid autole järele sõitma, oli näha, et juht hakkas turvavööd kinnitama. Meelde jäävad need sõidukijuhid, kes oma rikkumisega nõus ei ole, seetõttu jäi ka see sõidukijuht meelde. Tunnistaja kinnitusel on taktikaliselt õige panna politseiauto teega risti. Kõrvalolevad sõidukid nende vaatevälja ei seganud. Tavaliselt on nii, et kui politseinikke on kolm, siis vähemalt kaks peavad nägema rikkumist, kui ainult üks politseiametnik näeb, siis nad ei sekku. Tunnistaja väitel on tal nägemine täiesti korras, läbis just tervisekontrolli. . Tunnistaja väitel oli menetlusalusel isikul must jope, juuksed olid pikad. Kui menetlusalune isik tuli oma autost välja ja istus politseiautosse, tundis tunnistaja isiku ära, kuna oli olnud varem kokkupuude selle isikuga seoses mingi naabrite vahelise probleemiga.Rikkumise tuvastamise hetkel ta isikut ära ei tundnud. Kohtus tunnistajana ülekuulatud Vjatšeslav Daineko andis ütlusi selle kohta, et kaebajat on ta varem näinud ainult selle konkreetse väärteoasja menetlusega. Nad olid tööülesandeid täitmas, politseiauto oli pargitud Punane tn. 2 juures. Oli koos teiste politseinikega Jermolovi ja Tkatšenkoga. Tema istus juhi kõrval, Tkatšenko istus juhi taga. Märkasid, et üks sõiduk möödub neist Punasel tänaval ja juhil ei olnud kinnitatud turvavöö. Peatasid sõiduki umbes 200 m järel. Tema läks sõidukijuhi juurde, selgitas peatamise põhjuse ja kutsus isiku politseiautosse. Tema mäletamist mööda isik ei nõustunud rikkumisega. Politseiauto seisis tee ääres risti teega. Ilm oli ilus, mööduva sõiduki aknad oli läbipaistvad ja selgelt nägi, et turvavöö ei olnud kinni. Kui sõiduki peatas, siis ei mäleta, kas juhil oli turvavöö kinni või mitte. Koht, kuhu politseiauto oli pargitud, oli teadlikult valitud, et oleks iga nurga alt näha . Kinnitab, et kui ainult üks politseinik oleks rikkumist näinud, siis nad ei reageeri. Vähemalt kaks politseinikku peavad rikkumise fikseerima. Isik jäi meelde oma suure kasvu tõttu ja 3 töökoht oli seotud autodega. Tunnistaja kinnitab ka, et ütlusi andis ise, mingeid teisi väärteomaterjale ei näinud. Kohtuvälise menetleja esindaja palub jätta kaebus rahuldamata. Tõendatud on väärtegu tunnistajate ütlustega, kes on ütlused vande all andnud. Ei saa väita, et tunnistajate ütlused on identsed, on erinevused. Leiab, et väärteo toimepanek on tõendatud ja palub jätta kaebus rahuldamata. Lisaks uuris kohus järgmisi kirjalikke tõendeid: Põhja Prefektuuri Ida Politseijaoskonna 09.02.2011.a. väärteoprotokoll AB 1156030; Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo 02.03.2011.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2315,11,001494 . Karistusregistri teatis 01.04.2011.a. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtu seisukoht Vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 123 lg-s 2 sätestatule arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Ühtlasi peab kohus jälgima, kas kohtuväline menetleja on järginud asja menetlemisel menetlusõigust. Nähtuvalt väärteoprotokollist AB 1156030 09.02.2011.a. on Põhja Prefektuuri ida Politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Andrei Jermolov koostanud väärteoprotokolli T.N-ile selle kohta, et tema 09.02.2011.a. kell 15.22 Harju maakonnas, Tallinnas, Punane 2 juures, liikudes Mustakivi tänava suunas juhtis mootorsõidukit Daewoo Nubira, reg. nr xxx, ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga ning olles varem juba karistatud sellise teo toimepanemise eest. Nimetatud tegevusega rikkus T.
p 5 nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse LS § 7464 lg 2 järgi. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütlustega on tõendatud ja puudub vaidlus selle üle, et väärteoprotokollis toodud ajal 09.02.2011.a. kella 15.22 ajal sõitis T.N sõiduautoga Tallinnas mööda Punast tänavat, liikudes Mustakivi tänava suunas. Menetlusaluse isiku auto peeti kinni Punasel tänaval liiklusjärelevalvet teostanud politseiametnik V. Daineko poolt põhjendusega, et mootorsõidukit juhtides ei olnud ta turvavöö kinnitatud. Kuna menetlusalune isik T.N kinnitab, et tal oli turvavöö kinnitatud Punast tänavat mööda sõites, tunnistajad Roman Tkatsenko ja Vjatšeslav Daineko on aga veendunud, et Punasel tänaval sõidukit juhtides oli menetlusalusel isikul turvavöö kinnitamata, siis menetlusaluse isiku kaebuse lahendamiseks tuleb kohtul hinnata väärteoasjas kogutud ja kohtus uuritud tõendeid kogumis, selgitamaks välja, kas T.N 09.02.2011.a. . Tallinna linnas Punane tn. 2 juures mootorsõidukit juhtides rikkus LE § 68 p 5 nõudeid, mille kohaselt juht on kohustatud sõidukis, millel on turvavööd, olema turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja pani toime LS 7464 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo või puuduvad tema käitumises väärteo tunnused ning alustatud väärteomenetlus tuleb lõpetada. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuses märgib menetlusalune isik, et sellises olukorras, nagu oli pargitud politseisõiduk ,ei saanud politseiametnikud näha, et turvavöö oli kinnitamata. Kohtuistungil lisas T.N, et kuna tal oli seljas must jope, mis on musta turvavööga sama värvi, siis seetõttu ei saanud tunnistajad näha, kas turvavöö oli kinni või lahti. 4 Kohtu arvates võib lugeda üldteadaolevaks asjaolu, et sõiduauto esiistmete turvavööd on tootja poolt kinnitatud selliselt, et sõiduki juhiistmel istuja poolt turvavöö kinnitamise korral suundub see diagonaalis üle õla ja rinnaosa ning kinnitub sõiduki juhi paremal küljel istumiskõrgusel, mistõttu ei ole olukorras, kus turvavöö on nõuetekohaselt kinnitatud, tähtsust sellel, mis värvi on autos istuja riietus, sest nõuetekohaselt kinnitatud turvavöö korral on kinnituskohast (so autos istuja õlast kõrgemalt) suunduv turvavöö sõiduki möödudes läbi sõiduki klaaside nähtav. Seega ei saanud oma tööülesannete tõttu pidevalt liiklusjärelevalvet teostavatel tunnistajatel Roman Tkatšenkol ja Vjatšeslav Dainekol, kes on muu hulgas harjunud jälgima ka LE § 68 p 5 nõuetest kinnipidamist sõiduki juhtide poolt, juhul, kui menetlusaluse isiku turvavöö nendest möödumisel olnuks nõuetekohaselt kinnitatud, see märkamatuks jääda. Tunnistajate R.Tkatšenko ja V. Daineko ja menetlusaluse isiku enda ütluste kohaselt sõitis T.N-i juhitud sõiduk mööda Punast tänavat suunaga linnast välja , kusjuures mõlema tunnistaja sõnade kohaselt oli T.N-i sõiduk nähtav juba enne tunnistajatega kohakuti jõudmist. Tunnistajate hinnangul möödusid autod umbes 0,5 -1 meetri kauguselt. Menetlusaluse isiku sõnade kohaselt oli tema liikumiskiirus 50 km/h, siis tunnistajate kinnitusel on ringristmikult sõites Punasele tänavale kiirus küllatki väike, mistõttu sellise kiirusega (50 km/h) ei ole võimalik Punane tn. 2 juures sõita. Kohus peab tunnistajate seda väidet usutavaks . Kohus leiab, et menetlusaluse isiku ja kaitsja seisukohad selle kohta, et politseisõiduki asukohast ei olnud võimalik tuvastada, kas möödasõitval sõidukijuhil oli turvavöö kinnitatud või mitte, samuti menetlusaluse isiku musta turvavöö ja tumeda jope tõttu väidetavalt ei saanud tunnistajad näha, kas menetlusaluse isiku turvavöö oli kinnitatud, või mitte, ei ole tõsiselt võetavad. Kuigi menetlusalune isik nägi politseiauto väidetavalt alles viimasest möödasõidu hetkel, siis see ei tähenda, et tunnistajad poleks saanud ka menetlusaluse isiku sõidukit varem näha. Sõidukit oli võimalik jälgida juba eemalt, mistõttu oli ka aega piisavalt, tuvastamaks turvavarutuse kasutamine või kasutamata jätmine. Eeltoodut arvestades ei teki kohtul kahtlust selles, et tunnistajad Roman Tkatšenko ja Vjatšeslav Daineko, kes teostavad pidevalt liiklusjärelevalvet, sh jälgivad ka, et mootorsõiduki juht ja kaasreisijad oleksid nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud, ei eristanud, kas menetlusaluse isiku turvavöö on kinnitamata või on kinnitatud. Kohus peab vajalikuks märkida, et mõlemad tunnistajad kinnitasid, et tegemist oligi politsei eriülesandega, mis seisnes turvavarustuse kontrollimises. Seega olid politseiametnikud tänaval just selleks, et kontrollida sõidukijuhtide ja kaasreisijate poolt turvavööde kasutamist, mis kohtu hinnangul kohustab ametnikke neile määratud ülesandesse suhtuma eriti tõsiselt ning jälgima liiklejaid veel suurema tähelepanelikkusega. Kohtul ei ole alust kahtlustada tunnistajaid pahatahtlikkuses ja kahelda nende ütluste usaldusväärsuses. Teadvalt valeütluste andmise eest hoiatatud tunnistajatel pole mingit põhjust juhul, kui nad kahtleks enda poolt nähtus, tunnistada asjaolu, et menetlusaluse isiku T.N-i turvavöö Punane tn. 2 juures sõites oli kinnitamata. Tunnistajaid on nii väärteoasja kohtuvälisel menetlemisel kui kohtus hoiatatud teadvalt valeütluste andmise eest. Mõlemad tunnistajad kinnitasid ka kohtus, et kui tekib kahtlus, kas turvavöö oli kinni või mitte või seda näeb ainult üks politseinik, siis selliseid sõidukeid nad ei peata. Mis puudutab seda, et Vjatšeslav Daineko ei mäleta, kas sõiduki peatamise ajal oli turvavöö kinnitatud või mitte, siis see ei oma ka asjas tähtsust, kuna tunnistajatest möödumise momendil oli T.N-i turvavöö kinnitamata. Kohus asub seisukohale, et T.N pani temale süüksarvatava väärteo, LE § 68 p 5 rikkumise, toime otsese tahtlusega, kuna liikluses osaleja peab teadma ja täitma kõiki liikluseeskirja nõudeid. Juhtimisõiguse saamise eelduseks on vastava koolituse läbimine ja vastavate õigusnormide tundmine. Seega pidi kaebaja olema igal juhul teadlik turvavarustuse kasutamise kohustuslikkusest, sest turvavöö kinnitamist nõutakse eesmärgiga tagada sõidukis viibijate ohutus. 5 Kuivõrd menetlusaluse isiku ütluste kohaselt hakkab turvavöö kinnitamata jätmisel vilkuma armatuurlaual punane tuli, siis pidi olema juht teadlik, et turvavöö on kinnitamata ning selle tegemata jätmist ei saa põhjendada tähelepanematuse või hooletusega. Enne sõidu alustamist peab juht olema veendunud et turvavöö on nõuetekohaselt kinnitatud ning alles seejärel alustama liikumist. Kaebaja jättis selle aga teadlikult tegemata. Kohus, hinnanud menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütlusi kogumis, leiab, et T.N poolt LS 7464 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemine, mis seisnes selles, et 09.02.2011.a. kell 15.22 Harju maakonnas, Tallinnas, Punane 2 juures, liikudes Mustakivi tänava suunas juhtis mootorsõidukit Daewoo Nubira, reg. nr xxx, ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga ning olles varem juba karistatud sellise teo toimepanemise eest ,on tõendatud .Nimetatud tegevusega rikkus T.
Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitaja on kohtule andnud ennastõigustavaid ütlusi, eesmärgiga vabaneda süüst ja vastutusest. Liiklusseaduse § 7464 lg 2 järgi kvalifitseeritakse LE § 68 p 5 nõuete eiramine juhul, kui isikut on varem sellise teo eest karistatud, karistusena näeb ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Karistamise aluseks olev süüline käitumine LE § 68 p 5 rikkumisel on tõendatud. Kohus ei tuvastanud süüd ja õigusvastasust välistatud asjaolusid. T.N-i käitumises karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-s 58, ei ole. Puuduvad ka KarS § 57 järgsed karistust kergendavad asjaolud. Kohus leiab, et liiklusalaste väärtegude toimepanek on muutunud T.N-i elustiiliks, kohus juhib tähelepanu sellele, et T.N teades, et teda on varem samaliigilise rikkumise eest karistatud, samuti on korduvalt varem karistatud teiste liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ,oleks pidanud seda enam jälgima oma liiklusalast käitumist. Arvestades eelnevat ja nähtuvalt karistusregistri teatisest on kaebajat ajavahemikul 27.07.2007.a. kuni 29.03.2010.a. liiklusalaste väärtegude eest karistatud 5-l korral. 27.07.2007. 09.09.2007, 27.06.2008.a. pani menetlusalune isik toime LS § 7422 lg 1 rikkumised . 29.03.2010.a. on karistatud LS § 74-64 lg.1; § 74.35 lg.1 järgi ning nimetatud rikkumiste eest määratud karistused on kehtivad. Kohus leiab, et liikluseeskirja nõuete jätkuva rikkumisega väljendab kaebaja oma ükskõikset suhtumist kehtestatud liiklusalastesse käitumisnormidesse ja teistesse liiklejatesse. T.N peab tunnetama oma vastutust liikluses osalejana ning aru saama, mis on lubatud, mis keelatud. Rikkudes liikluseeskirja ning suhtudes liikluskorda hoolimatult ja vastutustundetult, seab kaebuse esitaja ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu ja tervise. Temale määratud varasemad rahatrahvid ei ole sundinud menetlusalust isikut seadusekuulekalt käituma ning T.N jätkab väärtegude toimepanemist. Leili Raedla Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.