26

Kriminaalasi nr 1-05-675 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 29.juunil 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-05-675 Kohtukoosseis Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Prokurör Ave Arnim Asja läbivaatamise kuupäev 16.

1. ja 29.juunil 2011 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid A.U elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu A.U, isikukood xxx Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384, kohus MÄÄRAS: Jätta A.U tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 13.01.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.U elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. A.U tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 28.12.2005 kohtuotsusega KrK § 100 ja § 207 lg1,2 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1 kohaldamisega vangistusega 8 aastat. Karistuse kandmise algus 04.02.2008 ja lõpp 14.01.
2. Kinnipidamisasutuses A.U kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on 4 korda karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemisel asub ta elama isa korterisse aadressil xxx. Kinnipeetaval on keskharidus ja tuukri kutse. Tegutses FIE-na, kuid viimased aastad enne vangistust ei ole ametlikult tööga hõivatud olnud. Vanglas õpib puidupingitööliseks. Vabanemisel on garanteeritud mehhaaniku töökoht xxx. Vangistuses läbis kinnipeetav sotsiaalprogrammid „Sotsiaalsete oskuste treening“ ning „Agressiivsuse asendamise treening“, osales kunstiringi töös. 1 Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldusametniku hinnangul oleks otstarbekas A.U vabastamine vanglast tingimisi ennetähtaegselt koos elektroonilise järelevalve kohustuse kohaldamisega, kuna kinnipeetaval on olemas kindel elukoht, ametlik töökoht ja seaduskuulekat eluviisi soodustav lähivõrgustik, kes on valmis toetama ka majanduslikult. Elukoht vastab elektroonilise järelevalve nõuetele. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema arvamused, leiab, et käesoleval ajal ei ole põhjendatud A.U tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelvalve alla vabastamine. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A.U isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. A.U on kriminaalkorras karistatud raske isikuvastase kuriteo - tapmise toimepanemise eest. Vangistuse lõpuni on tal jäänud ligi 4 aastat, mis on väga pikk aeg. Kohtule edastatud informatsioonist nähtub, et 27.06.2011 Harju Maakohtu kohtuotsusega kokkuleppemenetluse korras tunnistati Eero kangur süüdi KarS § 2681lg 1-§ 22 lg 2 järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. Alates 27.06.2011 tuleb Eero kangruil ära kanda liitkaristus 3 aastat 9 kuud ja 17 päeva vangistust. Kuritegu on toime pandud vangistuse kandmise ajal. Käesoleval ajal on kohtuotsus jõustumata. A.U tunnistas oma süülist käitumist temale inkrimineeritud toimepanemises ja selgitas, et kokkuleppe sõlmis vabatahtlikult. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. A.U on vangistuse jooksul 4 korda karistatud distsiplinaarkorras, mis kajastab tema suhtumist kehtestatud korda ja mittesoovi muuta oma käitumist. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (töö- ja elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud raske kuriteo asjaolusid. Kohus rõhutab, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu käitumine vanglas ja võimalused vabaduses. Tema vabastamisel saaks kannatanu pere õiglustunne ilmselt kahjustatud. Kohus leidis, et toimepandud kuriteo raskust arvestades ei ole A.U ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud, sest kohtuotsusega temale mõistetud karistusaja lõpuni on jäänud küllaltki pikk aeg. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu A.U vabastamisega temale Tartu Maakohtu 28.12.2005 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kohtunik Loretta Pikma(allkiri) 2