← Eesti

4-11-1693/2

Väärteoasi nr. 4 – 11 – 1693 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse kuupäev

  1. juuni 2011.a. Väärteoasja number 4 – 11 – 1693 Kohtukoosseis kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Väärteoasi R.M süüdistuses LS § 74 1 ja LS § 747 järgi Menetlusalune isik R.M, isikukood xxx; EV kodanik; elukoht: xxx; ei tööta Asja läbivaatamise kuupäev
  2. juuni 2011.a. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja, Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse, esindaja vanemkonstaabel Triinu Riigor 1 lg 2; LS § 7464 lg KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON 1 Süüdi tunnistada R.M LS § 74 lg 1 ja LS § 747 järgi ning kohaldades KarS § 63 lg 1 mõista karistuseks arest 6 /kuus/ päeva. Lõpetada väärteomenetlus R.M-i suhtes LS § 74 puuduvad väärteo tunnused. 64 lg 1 järgi, kuna tema teos Kohustada R.M asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 01.08.2011.a. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. R.M-i poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada R.M-i suhtes sundtoomist arestimajja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja läbivaatamisel tegi kohus kindlaks: Põhja Prefektuuri Ida PJ patrullpolitseiniku Taavi Pelti (Pelt) poolt on 08.04.2011.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1222102 selle kohta, et R.M 08.04.2011.a. kella 21.55 ajal Harju maakonnas, Tallinna linnas, Ümera tänaval liikudes Raadiku tänava suunas, juhtis mootorsõidukit Mercedes – Benz 190E, registreerimismärgiga xxx omamata vastava mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, samuti olles nõuetekohaselt turvavööga kinnitamata ning mootorsõidukil oli nõuetekohaselt läbimata korraline tehnoülevaatus. Kirjeldatud tegevusega rikkus R.M LS § 20 lg 1; § 68 p 5 ja § 219 nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritud LS §-de 741 lg 2, 74 64 lg 1 ja 74 7 järgi. R.M kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule adresseeritud kutse väljastati 05.05.2011.a. menetlusaluse isiku abikaasale AA. Seega oli menetlusalune isik R.M kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. R.M helistas 01.06.2011.a. kohtusse ja teatas, et ta ei saa ilmuda 13.06.2011.a. kohtuistungile, kuna viibib välismaal. Asja arutamise edasilükkamist isik ei taotlenud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et R.M-i süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul menetlusalune isik R.M eelnevatest karistustest mingisugust järeldust teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada R.M-i väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest arestiga 6 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke 1 materjale, leidis, et R.M-ile inkrimineeritud väärtegu LS § 74 lg 2 järgi kuulub ümber kvalifitseerimisele LS § 741 lg 1 järgi, kuna kohtule esitatud väärteoasja materjalidest ei nähtu, et R.M oleks eelenevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. 1 R.M-i süü LS § 74 lg 1 ja LS § 747 järgi väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: - Menetlusaluse isiku poolt 08.04.2011.a antud ütlustega, mille kohaselt juhtis autot omamata juhtimisõigust ning autol ei olnud kehtivat ülevaatust. - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et Põhja Prefektuuri Ida politseijaoskonna patrullpolitseinik Taavi Pelt otsustas 08.04.2011.a. kõrvaldada R.M-i sõiduki Mercedes – Benz 190E, registreerimismärgiga xxx juhtimiselt liiklusseaduse § 201 lg 2 p 3 alusel, kuna viimasel puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Isik kõrvaldati kuni juhtimisõiguse saamiseni. R.M on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - Maanteeameti liiklusregistri väljavõtetega, millisest nähtub, et seisuga 13.04.2010.a. R.M kehtivaid juhtimislubasid ei leitud ning sõiduauto Mercedes – Benz 190E, registreerimismärgiga xxx viimane sõiduki ülevaatus teostati 11.04.2011.a. ja järgmine ülevaatus peab toimuma hiljemalt 31.07.2011.a. 2 - Menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on varem korduvalt väärteokorras karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Küll aga asub kohus seisukohale, et R.M tuleb temale süüks arvatud väärteo toimepanemises, milline on kvalifitseeritud LS § 7464 lg 1 järgi V™S § 29 lg 1 p 1 alusel õigeks mõista s.o teos väärteotunnuste puudumise tõttu. 64 Kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud R.M-i poolt LS § 74 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine. Menetlusaluse isikuna antud ütlustes 08.04.2011.a. on R.M avaldanud, et ta sõitis mööda Ümara tänavat, olles ise turvavööga kinnitatud. Ka tunnistaja ülekuulamine ei muudaks olukorda, sest tekib seis, kus menetlusaluse isiku sõna jääb tunnistaja sõna vastu ning ühtegi muud mitteisikulist tõendit tekkinud kahtluste kõrvaldamiseks kohtule esitatud ei ole. Seega põhimõtte kohaselt tõlgendatakse kõik esinevad ning kõrvaldamata kahtlused menetlusaluse isiku kasuks. Eeltoodust lähtudes tuleb R.M-i 64 suhtes väärteomenetlus LS § 74 lg 1 järgi lõpetada. Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – R.M-ile inkrimineeritud väärtegu LS § 74 1 lg 1 ja LS § 74 7 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 08.04.2011.a. puudus menetlusalusel isikul juhiluba, menetlusalusele isikule kehtivaid juhilubasid väljastatud ei olnud. Samuti on kohtule esitatud tõendid selle kohta, et sõidukil Mercedes – Benz 190E, registreerimismärgiga xxx, millisega R.M 08.04.2011.a. kell 21:55 sõitis, oli nõuetekohaselt läbimata korraline tehnoülevaatus. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on LS § 74 1 lg 1 ja LS § 747 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 741 lg 1 ja LS § 74 7 järgi väärteod toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – R.M teadis, et tal puudub sõidki juhtimise õigus, kuid vaatamata sellele asus R.M juhtima mootorsõidukit, millisel puudus veel lisaks korraliselt, nõuetekohaselt läbitud tehnoülevaatus. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud R.M-i käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Isik on pannud toime ühe teo, milleks on sõiduki juhtimisõiguseta juhtimine ja tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõiduki juhtimine, seega lähtub kohus karistuse mõistmisel KarS § 63 lg-st 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Karistust kergendava asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus asub seisukohale, et R.M ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et R.M-ile määratud trahvid on tasumata, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut LS § 741 lg 1 ja LS § 747 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karisuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on R.M ka varasemalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõigust omamata. Seega ei ole R.M hoolimata varem määratud karistusest oma käitumisviisi muutnud ja 3 seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et põhjendatud on lühiajalise aresti mõistmine pikkusega 6 päeva. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 01.08.2011.a. Kohus juhindub KarS § 48, § 63 lg 1 ning V™S §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108-111, 113 Aulike Salo Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.