Obsah (5)

§ 238§ 173§ 126§ 318§ 37

1-11-9555 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2011 Tallinn Kriminaalasja number 1-11-9555 (11230103031) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sek

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva.

1. KarS § 65 lg 2 ja § 76 lg 6 alusel suurendada H.B-le mõistetud karistust Harju Maakohtu 01.04.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 (ühe) kuu ja 22 (kahekümne kahe) päeva võrra ning kohtuotsuste kogumis mõista H.B-le liitkaristuseks tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) kuud ja 12 (kaksteist) päeva.
2. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, lugedes ärakandmisele kuuluva liitkaristuse ärakandmist alates H.B kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 22.03.
4. H.B suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata.
5. H.B-lt välja mõista

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 325 (kolmsada kakskümmend viis) eurot ja 99 (üheksakümmend üheksa) euro senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „H.B, 1-11-9555, kaitsjatasu“. 7. H.B-lt välja mõista

§de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 3 (kolm) euro senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „H.B, 1-11-9555, sundraha“. 8. H.B-lt välja mõista

§de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3, 180 lg 1 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel jäljeekspertiisi nr 11E-TJ0036 tegemisel tekkinud kulu 314 (kolmsada neliteist) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „H.B , 1-11-9555, jäljeekspertiis“. 9. H.B-lt välja mõista

§de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3, 180 lg 1 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel jäljeekspertiisi nr 11E-TJ0037 tegemisel tekkinud kulu 314 (kolmsada neliteist) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „H.B , 1-11-9555, jäljeekspertiis“. 10. H.B-lt välja mõista

§de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3, 180 lg 1 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel DNA ekspertiisi nr 11E-GE0387 tegemisel tekkinud kulu 342 (kolmsada nelikümmend kaks) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „H.B, 1-11-9555, DNA ekspertiis“.

1. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2. Riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiisi nr 11E-GE0363 tegemisel tekkinud kulu summas 342 eurot jätta riigi kanda.
3. SM esitatud tsiviilhagi 600 euro nõudes rahuldada osaliselt, so 500 euro ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista H.B-lt SM kasuks 500 (viissada) eurot, mis tuleb tasuda SM arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Swedbank. Ülejäänud osas, so 100 euro nõudes jätta tsiviilhagi läbi vaatamata selles osas tsiviilhagist loobumise tõttu. 2
4. Asitõend: Põhja Prefektuuri asitõendite hoiuruumi Rahumäe tee 6 hoiustatud kaks ümbrikku želatiinkiledega, kaks jalatsijälje tõmmist ja kaks sündmuskoha jälgede kaarti kuuluvad

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitamisele.

15. Asitõend: Põhja Prefektuuri asitõendite hoiuruumis hoiustatud paar jalatseid Ecco kuuluvad

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastamisele asjade omanikule H.B-le, edastades need kinnipidamisasutusele hoiustamiseks H.B isiklike asjade hulgas. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad

§ 318

lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: H.B süüdistatakse selles, et tema, olles 01.04.2010 Harju Maakohtu poolt karistatud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 alusel ning olles vabanenud kinnipidamisasutusest 01.02.2011, pani ajavahemikul 15.03.2011 kuni 19.03.2011 taas, ehk süstemaatiliselt toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt tungis ta ajavahemikul 15.03.2011 kella 20.05-st kuni 19.03.2011 kella 08.25-ni akna lõhkumise teel sisse aadressil XXX, Tallinn asuvasse kolmanda korruse korterisse, kasutades korterisse tungimiseks akna taga olevaid ehitustellingud. Nimetatud korterist võttis ta võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära järgmised SM´le kuuluvad esemed: 1) 5 hõbelusikat, koguväärtusega 100 eurot, koos pruuni värvi karbiga, väärtuseta; 2) hõbedast suhkrutangid, väärtusega 50 eurot, 3) ristiga kuldketti, väärtusega 180 eurot, 4) kuldkõrvarõngad naturaalsete pärlitega, väärtusega 150 eurot, 5) ümmargused kuldkõrvarõngad, mille keskel oli väike punast värvi rubiin, väärtusega 120 eurot, 6) kollasest metallist käevõru merevaigutaoliste kividega, millel väärtus puudub. Vargusega tekitas H.B SM`le varalist kahju kokku 600 eurot. Samuti tema, olles 01.04.2010 Harju Maakohtu poolt karistatud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 alusel, vabanenud kinnipidamisasutusest 01.02.2011 ning olles ajavahemikul 15.03.2011 kuni 19.03.2011 toime pannud varguse, pani taas 21.03.2011 ehk süstemaatiliselt toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt tungis ta 21.03.2011 ajavahemikul kella 15.00-st kuni kella 21.25-ni akende ja akende ees olevate rulookardinate lõhkumise teel sisse aadressil XXX, Tallinn asuvasse esimese korruse korterisse, kasutades korterisse tungimiseks akna taga olevaid ehitustellingud. Nimetatud korterist võttis ta võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära järgmised MH`ile kuuluvad esemed: 1) laia kullast keti, väärtusega 200 eurot; 2) väikesed täpikujulised kullast kõrvarõngad, väärtusega 127 eurot; 3) hõbedast kaelaketi (pikema), väärtusega 65 eurot; 4) hõbedast kaelaketi (lühema), väärtusega 30 eurot; 5) hõbedast kõrvarõngad rippuvate lilledega, väärtusega 25 eurot; 6) hõbedast kõrvarõngad rippuva ketiga, väärtusega 25 eurot; 7) Givenchy firma puudri, väärtusega 38 eurot; 8) Guerlaine firma lauvärvid, väärtusega 38 eurot; 9) Dior firma huulepulga, väärtusega 31 eurot; 3 10) Guerlain firma näokreemi, silmakreemi, öökreemi, päevakreemi, näopuhastuse tooniku, koguväärtusega 64 eurot; 11) Loreal firma seerumi, öökreemi, päevakreemi, silmakreemi, koguväärtusega 58 eurot; 12) Maybelline firma jumestuskreemi, väärtusega 12 eurot; 13) Dior firma kosmeetikakotti, väärtusega 19 eurot. Vargusega tekitas H.B MH`ile varalist kahju kokku 732 eurot. Seega pani H.B toime KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ette nähtud kuriteo, so võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt. Kohtuistungil süüdistatav H.B seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kannatanu SMselgitas, et pärast ülekuulamist kohtueelsel menetlusel sai teada, et tütar oli hõbelusikad enda juurde viinud ja seetõttu ei ole neid varastatud, mistõttu vähendab tsiviilhagi lusikate väärtuse võrra, so 100 euro võrra. Ülejäänud osas, so 500 euro nõudes jääb tsiviilhagi juurde ja taotleb selle väljamõistmist süüdlaselt. Senini midagi hüvitatud ei ole. Karistusregistri väljavõttest H.B kohta nähtub, et teda on varem kriminaalkorras karistatud 7 korral: 1. 07.03.2002 Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 139 lg 1 ja § 15 lg 2 järgi vabadusekaotus 3 kuud; 2. 13.05.2003 Tallinna Linnakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi vangistus 2 aastat 6 kuud; 3. 02.06.2006 Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8, § 266 lg 1, § 64 lg 1,

§ 238lg 2 järgi vangistus 8 kuud; 4. 19.09.2007 Harju Maakohtu otsusega Kar

S § 199 lg 2 p 4,7,8,

§ 238lg 2 järgi vangistus 2 aastat; 5. 08.12.2008 Harju Maakohtu otsusega Kar

S § 199 lg 2 p 4, 8,

§ 238lg 2 järgi 4 kuud, § 65 lg 1 järgi vangistus 2 aastat; 6. 08.05.2009 Harju Maakohtu otsusega Kar

S § 199 lg 2 p 4, 8-25 lg 2 ,

§ 238lg 2 järgi vangistus 2 kuud 20 päeva; 7. 01.04.2010 Harju Maakohtu otsusega Kar

S § 199 lg 2 p 8, 9 ja

§ 238

lg 2 alusel vangistus 1 aasta 4 kuud, karistuse kandmise alguseks loeti 23.11.

1. Vabanes kinnipidamisasutusest 01.02.2010.a tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta, karistuse ärakandmata osa on 1 kuu 22 päeva. (II k, tl 97-99). Teatisest süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, nähtub, et 2010 aastal süüdistataval tulu oli 0 eurot. (II k, tl 83-84) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava H.B süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu MH´i ja SMütlusi, tunnistaja MM ütlusi, hagiavaldust, väljavõtet Karistusregistrist, teatist kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, sündmuskoha vaatlusprotokolle, jäljeekspertiisi akti nr 11E-TJ0036 koos lisadega, DNA ekspertiisiakti nr 11E-GE0387 koos lisadega, kahtlustatava kinnipidamise protokolle, ütluste ja olustiku seostamise protokolle, väljavõtet MH´i elektroonilistest kirjadest, AS Klaasmerk hinnapakkumist, Harju kriminaalhooldusosakonna iseloomustust Margus 4 H.B kohta, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava H.B käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on H.B varem Harju Maakohtu 01.04.2010 otsusega varguse toimepanemise eest karistatud ja mõistetud karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastatud 01.02.
2. Vabanemise järgselt vähem kui kahe kuu möödudes peeti pani süüdistatav süüdistuse kohaselt toime kaks uut vargust. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistataval puudus endiselt legaalne sissetulek ning tema põhiliseks elatusallikaks oli varguste toimepanemisest saadav tulu. Kuivõrd süüdistatav oli eelnevalt karistatud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja pärast tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabanemist pani toime kaks uut samalaadset kuritegu, leiab kohus, et süüdistatava käitumist tuleb hinnata varguste toimepanemisena süstemaatiliselt KarS § 199 lg 2 p 9 mõttes. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt sisenes süüdistatav korteritesse tellingutelt ja akna kaudu, lõhkudes seejuures aknad. Kriminaalasjas üle kuulatud kannatanute ütlustest saab järeldada, et süüdistataval puudus eluruumi valdaja luba korterisse sisenemiseks, millele annab kinnitust ka sisenemise viis ja aeg, so sisenemine korteri valdaja äraolekul. Seetõttu hindab kohus sellist sisenemist omavoliliseks ja kohtu arvates on selline käitumine hinnatav varguse toimepanemisena sissetungimisega KarS § 199 lg 2 p 8 mõttes. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ning süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ettenähtud kuriteona. Kohtueelsel menetlusel on SM esitanud tsiviilhagi 600 euro nõudes, milline sisaldab endas varastatud esemete väärtust. Kohtuistungil kannatanu vähendas tsiviilhagi 100 euro võrra. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad esemed varastas H.B, kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 500 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju summas 500 eurot tuleb täies ulatuses välja mõista H.B-lt SM kasuks. Ülejäänud tsiviilhagi osas, so 100 euro osas, millest kannatanu kohtuistungil loobus, asub kohus seisukohale, et tsiviilhagi tuleb hagi aluse äralangemise tõttu jätta läbi vaatamata. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on küll ülekuulamistel lühidalt avaldanud kahetsust toimepandus, kuid kohus ei saa seda pidada siiraks. Süüdistatavat on varem karistatud kohtu poolt seitsmel korral ning eranditult varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Süüdistatav pani temale inkrimineeritud süüteod toime temale määratud katseajal. Selline süüdistatava käitumine viitab sellele, et süüdistataval puudub aastaid legaalne sissetulek ning varguste toimepanemine on muutunud 5 süüdistatava elulaadiks ja põhiliseks sissetulekuallikaks, mis omakorda näitab süütegude toimepanemise kavatsetust ja sihipärasust ning igasuguse kahetsuse puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek, millest saab järeldusi teha ka inkrimineeritud varavastaste kuritegude iseloomust. Seetõttu leiab kohus, et süüdistataval puuduvad rahalised vahendid, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda ning kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes on välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Karistuse määra valikul peab kohus oluliseks inkrimineeritud kuritegudes kahe kvalifitseeriva asjaolu olemasolu, so varguste toimepanemist sissetungimisega ja süstemaatiliselt. Sellised asjaolud tingivad kohtu arvates ka süü suuruse ning arvestades varaliste kahjude tekitamist, siis ei saa väita, et süü ei ole suur. Samas ei tekitanud süüdistatav vargustega olulist kahju kannatanutele, mistõttu leiab kohus, et süüdistatavale võib mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse vaid kahe varguse toimepanemises. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt karistati süüdistatavat Harju Maakohtu 01.04.2010 otsusega KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi vangistusega 1 aasta ja 4 kuud, millise karistuse kandmiselt vabastati ta ennetähtaegselt 01.02.2011 ja ärakandmata karistuseks jäi 1 kuu ja 22 päeva. Uue kuriteo pani süüdistatav toime juba 15.03.2011 ja sellele järgnevalt 21.03.2011, olles eelmise karistuse ärakandmiselt ennetähtaegselt vabastatud ja allutatud kriminaalhooldusele. Taolised andmed viitavad kohtu arvates sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega soovi järeldusi teha varasematest karistustest. Seetõttu ei sobi süüdistatav ka kriminaalhooldusele, kuivõrd on küllaldane eeldus arvata, et ta käituks kriminaalhooldust takistavalt, mida ta lühikese aja jooksul pärast karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabanemist suutis ka tõestada. Kuivõrd süüdistatav pani temale inkrimineeritud kuriteod toime temale määratud katseajal, siis kuulub eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus KarS § 65 lg 2 ja § 76 lg 6 alusel täies ulatuses liitmisele käesoleva otsusega mõistetava karistusega. Märt Toming kohtunik 6