4-11-2683 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. oktoober 2011.a Pärnu, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-11-2683 Kohtunik Indrek Nummert Väärteoasi

§ 2

lg 44), mitte mootorsõiduk (

§ 2p 27).

Seega tulnuks karistus määrata LS § 74-35 lg 1 järgi. Kohtuväline menetleja tunnistab kiirmenetluse otsusel tehtud viga. Nimelt on kvalifitseeritud väärtegu LS § 74-7 alusel, mis sätestab karistuse tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest, kuid antud juhul oli ülevaatus läbimata haagisel. Haagis liiklusseaduse mõistes on sõiduk (

§ 2

lg 44), mitte mootorsõiduk (

§ 2p 27).

Seega tulnuks karistus määrata LS § 74-35 lg 1 järgi. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 132 p 2 taotleb kohtuväline menetleja kohtu poolt kvalifikatsiooni muutmist ning menetlusaluse isiku karistamist LS § 74-7 asemel LS § 74-35 lg 1 järgi. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED V™S § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohtumenetluse pooled on väljendanud soovi mitte osaleda kohtuistungil, leiab kohus, et antud kaebus kuulub lahendamisele kirjalikus menetluses. 3/5 4-11-2683 V™S § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks ol nud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. V™S §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et L.T kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Samas kuulub väärtegu ümberkvalifitseerimisele vastavalt kohtuvälise menetleja taotlusele. LS § 74 7 kohaselt tehnoülevaatust mitteläbinud karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut. mootorsõiduki juhtimise eest LS § 7435 lg 1 kohaselt mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 741–7427, 74 30–7432 või 7464 sätestatud väärteokoosseis – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskirja1 (edaspidi eeskiri) § -s 3 on sätestatud ülevaatuse korraldamise üldnõuded.

1. lõike kohaselt kui kehtiva ülevaatuseta sõidukil ei ole eriti ohtlikke rikkeid või puudusi, mis välistavad omal jõul sõitmise, loetakse sõiduk tehnonõuetele vastavaks sõidul ainult mööda lühimat teed lähimasse remondikohta või ülevaatuspunkti või Maanteeameti kohalikku asutusse või neist tagasi sõiduki hoidmiskohta. Vaidlust ei ole antud asjas selles, et menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduki haakes olnud haagis ei olnud läbinud tehnoülevaatust. Kuid kaebuses on tõusetunud küsimus, kas on lubatud sellise haagise liikluses osalemine. Kaebusele on lisatud nii politsei kui ka Maanteeameti seisukoht (tlk 3 ja 4), mida kaebuse esitaja küsis pärast rikkumise toime panemist. Kohus leiab, et küsitud seisukohad politsei ja Maanteeameti praktikast on kooskõlas õigusaktidega ja ei õigusta kuidagi antud rikkumise toimepanemist. Kuni 30.06.
2. a kehtinud liiklusseaduse alusel antud majandus-ja kommunikatsiooniministri 10.08.
3. a määruse nr 170 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskiri" § 3 lg 7 kohaselt: kui kehtiva ülevaatuseta sõidukil ei ole eriti ohtlikke rikkeid või puudusi, mis välistavad omal jõul sõitmise, loetakse sõiduk tehnonõuetele vastavaks sõidul ainult mööda lühimat teed lähimasse remondikohta või ülevaatuspunkti või Maanteeameti kohalikku asutusse või neist tagasi sõiduki hoidmiskohta. Antud eeskirja muudatused jõustusid 25.07.2011.a, kuid nimetatud sätet ei ole muudetud. Antud juhul on menetlusaluse isiku elukoht Pärnumaal Häädemeeste vald ja sõitu alustas ta Kabli külast Häädemeeste vallast, ta juhtis kinnipidamisel sõidukit Pärnumaal Saarde vallas, kuid kohapeal kiirmenetluses antud ütluste kohaselt soovis ta alles järgmisel päeval viia haagise tehnoülevaatusele Tartusse (tlk 2). Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et tegemist pole mööda lühimat teed lähimasse ülevaatuspunkti sõiduga ja eelnimetatud soodustav säte menetlusaluse isiku puhul ei kehtinud ning puudub alus kiirmenetluse otsuse tühistamiseks. Antud eeskirja kohaselt loetakse sellisel juhul sõiduk tehnonõuetele mittevastavaks. Sõit algas Kabli külast (tlk 2) pühapäevasel päeval. On üldteada ja samas vaidluski puudub selles, et Pärnumaal on samuti ülevaatuspunkte, seega lähimaid ülevaatuspunkte antud eeskirja mõttes. Menetlusalune isik ei ole põhjendanud, miks ta just Tartusse ülevaatusele siirdus. L.T-le on ette heidetud väärtegu LS § 74-7 alusel, mis sätestab karistuse tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest, kuid antud juhul oli ülevaatus läbimata haagisel. Haagis liiklusseaduse mõistes on sõiduk (

§ 2

lg 44), mitte mootorsõiduk 4/5 4-11-2683 (

§ 2p 27).

Seega tulnuks karistus määrata LS § 74-35 lg 1 järgi. Kohtuväline menetleja tunnistab kiirmenetluse otsusel tehtud viga ja taotleb selle korrigeerimist. Nimelt on kvalifitseeritud väärtegu LS § 74-7 alusel, mis sätestab karistuse tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest, kuid antud juhul oli ülevaatus läbimata haagisel. Haagis liiklusseaduse mõistes on sõiduk (

§ 2

lg 44), mitte mootorsõiduk (

§ 2p 27).

Seega tuleb tegu kvalifitseerida LS § 74-35 lg 1 järgi, kuivõrd L.T on realiseerinud antud nõutavad objektiivse koosseisu tunnused, sealhulgas nimetatud eeskirja järgi ja seda hooletusest. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, järelikult on L.T esitatud süüdistuse järgi süüdi LS § 74-35 lg 1 alusel toime pandud väärteos. Antud väärteo eest on seadusandja ette näinud karistusena kuni 50 trahviühikut. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. L.T puhul karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Samas on kohtuväline menetleja märkinud otsusesse kergendava asjaoluna kahetsuse (tlk 1, 2). Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Lähtudes seni omaks võetud kohtupraktikast, mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni ühekolmandiku kuni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Kõnesolev koosseis näeb ette karistusena kuni 50 trahviühikut. Käesoleval juhul on mõistetud karistuseks aga üksnes 8 trahviühikut. Kohus leiab, et ka mõistetud karistus on kooskõlas isiku süü suurusega ja arvestab ka seda, et esineb kergendav asjaolu – kahetsus. Eeltoodu alusel on tuvastamist leidnud esitatud süüdistuses toodud asjaolud, samas kuulub süüdistus ümberkvalifitseerimisele LS § 74-35 lg 1 alusel. Muus osas tuleb jätta otsus muutmata ja sisulisel kaebus rahuldamata. Indrek Nummert Kohtunik 5/5