Toimik nr 1-09-5056 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25.oktoobril 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-09-5056 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu juuresolekul Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Sergei Travnikov Kohtuasi Viru Vangla materjalid B.N-i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 25.10.2011 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu B.N, isikukood: xxx, kannab karistust xxx Kaitsja Vandeadvokaat Eduard Bulattšik RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta B.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Eduard Bulattšiku taotlus ja määrata tema poolt B.N-ile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 38,35 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 31,96 eurot, ning käibemaks 6,39 eurot). Välja mõista B.N-ilt kriminaalmenetluse kulud: 38,35 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. B.N-ilt tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. 1
(4)Asjaolud Viru Vangla esitas 19.09.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. B.N on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 15.06.2009 otsusega KarS § 200 lg 2 p 5, § 263 p 1,3 järgi ning karistatud 4 aasta 4 kuulise vangistusega. Karistuse kandmise algus 30.10.2008 ja lõpp 28.02.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 20.09.
- Kinnipidamisasutusest B.N-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vangistuse jooksul on isik osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, töötanud köögitöölisena, töötanud abitöölisena sise- ja välisterritooriumi koristajana ja käinud korduvatel psühholoogi visiitidel. Peale vabanemist plaanib elada koos elukaaslasega aadressil xxx. Korter kuulub kinnipeetava elukaaslase emale. Isikul on omandatud 7 klassi, kutse puudub. Vabanedes puudub kinnipeetaval kindel töökoht. Hetkel töötab isik väljaspool vanglat xxx ja xxx abitöölisena. Isikul on tasumata hagisid 2378,18 eurot, vabanemisfondis 490,73 eurot. B.N-i suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud ja ta on olnud kaaslaste poolt mõjutatav. Enne vangistust on täheldatud alkoholi liigtarvitamist. Viimane kuritegu toime pandud alkoholijoobes. Alkohol mõjutas ka elukaaslasega läbisaamist. Alkoholi tarvitamine võib B.N-i puhul tingida enesekontrolli nõrgenemist ja uute kuritegude toimepanemist. Isik saab aru kriminaalhoolduse vajalikkusest, kuigi on rikkunud nõudeid. Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vanglast vabastamist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav vabanemise korral elama elukaaslase juurde aadressil Inju küla 205-11, Vinni vald. 2-toaline korter kuulub elukaaslase emale. B.N on algharidus, vabanedes puudub töökoht. Kinnipeetava elukaaslane töötab Maximas müüjana. B.N-i käitumist vabaduses kindlasti mõjutab see, kas suudab leida ja säilitada töö. Samuti suhted lähedastega. Kuritegude toimepanemine alkoholijoobes. Oluline on hoiduda alkoholi tarvitamisest. B.N-i kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Varasemalt on esinenud varavastaseid rikkumisi, viimaste kuritegude toimepanemise juures on kasutatud vägivalda. B.N taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Prokurör eitoeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist, kuni karistusaja lõpuni on jäänud 4 kuud. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Isikul on elukoht. Vanglas on ta kasuliku tegevusega hõivatud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et B.N tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kaheksa korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab neljandat korda. Varasemalt on isikut karistatud enamuses II astme varavastaste kuritegude toimepanemise 2
(4)eest. Isikut on varem 1997.a vabastatud ennetähtaegselt vanglast, katseajal pani toime uue kuriteo. Isikut on kolmel korral karistatud ka tingimusliku karistusega, kuid eelviimast katseaega (2004.aastal) ei suutnud läbida uusi kuritegusid toime panemata. Käesoleval ajal kannab B.N karistust röövimise ja avaliku korra raske rikkumise vägivallaga ja relvana kasutatava muu eseme eest. Seega on näha, et kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, viimase kuriteo puhul on lisandunud vägivald, kannatanule raskete kehavigastuste tekitamine. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 5-10) on näha, et B.N-i on väärteokorras 14 korral karistatud, nendest 11 korral Alkoholiseaduse alusel ja 2 korral avaliku korra rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus B.N-i puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et B.N vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et vangistuse jooksul on kinnipeetav osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, töötanud köögitöölisena ja käesoleval ajal töötab väljaspool vanglat abitöölisena. Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses viibimine avaldab B.N-ile enam parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID kaart kehtivusega 10.12.2012. Vabanedes on B.N kindel elukoht elukaaslase juures aadressil xxx. Korter on 2-toaline ja kuulub kinnipeetava elukaaslase emale. Korter on renoveerimata ja pesemisvõimalused puuduvad. Kinnipeetaval on vabanedes garanteeritud töökoht HMK Ehitus ja projektid Oü ( kohtutoimik lk 58). Arvestades B.N-i poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi (muuhulgas viimane I astme röövimine), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (mitmel katseajal uued kuriteod) on kohus seisukohal, et B.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole õigustatud. Süüdimõistetu on olnud varem neljal korral määratud kriminaalhooldusele (muuhulgas ka ennetähtaegsel vabanemisel), kuid ta ei ole suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest ja katseajal pani toime uue kuriteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta B.N-ile piisavalt mõju. Oleks ekslik ja naiivne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba mitmel korral vanglas olnud ning ka käitumiskontrolli all viibinud, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Alkoholi tarvitamine ja tasumata rahalised nõuded (2378,18 eurot) võivad omakorda suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel elu- ja töökoha omamine ja lähedaste toetus ei kaalu üle tema varasemat ilmset kriminaalset tausta. Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine riivaks kannatanu õiglusetunnet. Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. 3
(4)Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu B.N-i temale Viru Maakohtu 15.06.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu Tartu Ringkonnakohtu 14.11.
- kohtumäärusega RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 jätta Viru Maakohtu
- oktoobri 2011 määrus muutmata ning süüdimõistetu B.N-i määruskaebus rahuldamata. Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun Kohtumäärus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 29.11.2011 №oremreferent Liivi Õun 4
(4)