lg 2 järgi käskmenetluses; Süüdistatav D.K, isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel vene keel, põhiharidusega, õpib: TT, elukoht: XXX, varem kriminaalkorras karistamata, alates 02.05.2011.a. kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld; Kohus juhindudes KrMS § -dest 173 lg 1 p 3 ja 4 ja § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2; § 251 lg 1; 253 p 1; 254; 255 ja KarS § - dest 44 lg 1 ja lg 2; 56 lg 1; 57 lg 1 p 3; 60 lg 2; 66 lg 1; 83 lg 1 otsustas: Süüdi tunnistada D.K KarS §
lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda rahalise karistusega 100 (ükssada) päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 3,20.- (kolm eurot ja 20 eurosenti) s.o 320.- (kolmsada kakskümmend) eurot. KarS § 66 lg 1 alusel võimaldada kohtuotsuse jõustumisel D.K temale mõistetud rahalist karistust tasuda ositi 6 (kuue) kuu vältel, kohustades D.K igakuiselt tasuma riigi tuludesse temale mõistetud rahalisest karistusest võrdsetes osades s.o 53,33 (viiskümmend kolm eurot ja kolmkümmend kolm eurosenti) eurot, kuni rahalise karistuse tasumiseni. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pank konto nr 10220034796011 või Swedbank AS konto nr
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o ilma vastava kohustusliku dokumendita narkootilise või psühhotroopse aine üle Eesti Vabariigi riigipiiri toimetamise katse. 2 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 03.10.2011.a. laekus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Vahur Verte poolt 30.09.2011.a. koostatud süüdistusakt D.K süüdistuses KarS §
lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises, sisaldades taotlust käesolevat kriminaalasja menetleda kriminaalmenetluse seadustikus reguleeritud käskmenetluse sätteid järgides, kuna tegemist on teise astme kuriteoga KarS § 4 lg 3 tähenduses, mille eest sätestab karistusseadustik karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, sh analüüsides võimalikku karistusliiki st esmalt tuleb arvesse võtta asjaolu, et D.K on kriminaalkorras varem karistamata isik, isikut on väärteokorras kolmel korral karistatud rahatrahviga, kuid isik on trahvid peaaegu nõuetekohaselt tasunud s.t tasumata on väikseim rahatrahv. Prokuröri abi V. Verte märgib kohtule esitatud taotluses, et KarS § 56 lg-st 2, et karistusliiki vangistus võib mõista üksnes siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega ning juhib kohtu tähelepanu sellele, et kuna D.K näol on tegemist isikuga, kes omandab hetkel Tallinna Teeninduskoolis haridust kokaerialal õppides, samuti on viimasel stabiilne ja toetav sotsiaalne keskkond, siis ta leiab, et D.K on võimalik toimepandud teo eest karistada ka kergemaliigilisema karistusega, s.o rahalise karistusega sh. karistusmäära üle otsustamisel tuleb arvesse võtta - KarS § 56 lg 1 – märgitud isiku süü ning samuti tuleb karistuse mõistmisel arvesse võtta karistust isiku süüd kergendavaid asjaolusid, milliseks käesolevaks hetkeks on süü vabatahtlik ülestunnistamine ja süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine, karistust raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Prokuröri abi V. Verte selgitab, et D.K andis tollikontrollis narkootilise aine vabatahtlikult välja ja samuti andis viimane kahtlustatavana ülekuulamisel kuriteo toimepanemise asjaolude kohta üksikasjalikke ütlusi, D.K on oma süüd tunnistanud. Samuti tuleks kohtul arvesse võtta tollikontrollis D.K valdusest leitud ja ära võetud narkootilise aine kogus oli väike ja nimelt vastavalt ekspertiisiaktile oli fooliumpakendis oleva taimse puru näol tegemist 0,89 g kanepiõisikutega (marihuaana) ja ühekroonilise kupüüri sisse peidetud aine näol oli tegemist 0,25 g peenestatud kanepiga (marihuaana) s.t vastavalt kohtupraktikas väljakujunenud seisukohtadele loetakse narkootilise aine kanepi ühekordseks doosiks ca 0.8-1,0 grammi, seega on antud juhul leitud koguse näol tegemist umbkaudu ühe narkootilise aine kanepi doosiga. Süüdistatava D.K suhtes koostatud süüdistusaktis prokuröri abi Vahur Verte märkis, et võttes arvesse süüdlase isikut ning toimepandud kuriteo tehiolusid (eeskätt leitud aine vabatahtlikku loovutamist tolliametnikele ning äravõetud aine väikest kogust), samuti karistust kergendavaid asjaolusid (süü ülestunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus), esinevad prokuratuuri hinnangul käesoleval juhul mõjusad alused mõistmaks isikule karistusraam oluliselt allapoole karistusraami keskmäära ja seetõttu on pidanud võimalikuks D.K karistamist viimase poolt toimepandud ja KarS §
lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo eest rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses s.o summas 32,00.- eurot, arvestades päevasissetuleku suuruseks KarS § 44 lg 2 kohaselt 3,20.- eurot, juhindudes KarS § 66 lg 1 on prokuröri abi taotlenud kohtult võimaldada D.K tasuda viimasele mõistetav rahaline karistus 6 kuu vältel. KrMS § 251 lg 1, 2 ja 3 kohaselt kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. Käskmenetlust ei kohaldata, kui 3 kahtlustatav on alaealine. Käskmenetlust ei kohaldata, kui kahtlustatava suhtes on võimalik kohaldada sõltuvusravi. KOHTU SEISUKOHT JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Käesolevat kriminaalasja menetledes asub kohus seisukohale, et taotlus käskmenetluse kohaldamiseks on asjakohane, põhjendatud s.t vastab KrMS § 251 lg 1, 2 ja 3 nõuetele ja sellest tulenevalt kuulub rahuldamisele. Kohus selgitab, et KrMS § 256 lg 1 kohaselt taotluse rahuldamise korral toimetab kohus käskmenetlust käesoleva seadustiku §-de 253 ja 254 kohaselt. Kohus, kontrollinud ja uurinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke, süüdistatava D.K KarS §
lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise kohta kogutud tõendeid asub seisukohale, et D.K süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS §
S § 392 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.t keelatud ja eriluba nõudva kauba ebaseaduslik sisse- ja väljaveo s.o kauba või vastava kohustusliku dokumendita või riikliku registri kandeta radioaktiivse aine, lõhkeaine, narkootilise või psühhotroopse aine, narkootilise või psühhotroopse aine lähteaine, mittenarkootilise ravimi, ohtliku kemikaali või jäätme, strateegilise kauba, tulirelva või laskemoona toimetamise eest üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri või riigipiiri – eest ette, kas rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohus märgib, et KarS § 392 lg 1 kuriteokoosseisu üheks objektiivseks koosseisuliseks tunnuseks narkootilise või psühhotroopse aine olemasolu ja selle toimetamine üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri või riigipiiri. Käesoleva kriminaalasjas kohtueelsel uurimisel on tuvastamist leidnud, et D.K 24.04.2011.a. suundudes kella 17.00 ajal läbi Tallinna Lootsi 13/4 asuva Tallinna Reisisadama Dterminali laevale „Baltic Queen“ üritas ilma Schengeni konventsiooni artiklis 75 sätestatud tunnistuseta üle Eesti Vabariigi riigipiiri toimetada Rootsi Kuningriiki enda kotti peidetuna 0,89 grammi kanepiõisikuid (marihuaanat) ning ühekroonise kupüüri sisse peidetult 0,25 grammi peenestatud kanepit (marihuaanat), kuid tema tegu jäi lõpule viimata temast – D.K-st olenematutel põhjustel. Antud fakti loeb kohus tõendatuks käesoleva kriminaalasja kohtueelsel uurimisel D.K poolt 02.05.2011.a. kahtlustatavana KarS §
lg 1 ja 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise ülekuulamise käigus antud ütlustega ja nimelt on D.K end süüdi tunnistanud ning andnud ütlusi selle kohta, et 24.04.2011.a. soovis ta sõita laevaga Tallinnast Rootsi. Enda tarbeks võttis ta ka kaasa samal päeval Õismäelt 20 euro eest ostetud 1 grammi kanepit, millise ta jagas kahte pakikesse, millisest ühe pani ta purki, milles olid kunagi olnud tabletid ja teise osa pani ta ühekroonise kupüüri sisse, segamini tubakaga ja seejärel pükste taskusse. Hakates minema laeva peale, reageeris tema – D.K peale koer. Ta toimetati kontrolli ja talt küsiti, kas tal on marihuaanat ning tema kohe vastas, et jah on küll. Kontrolli käigus leitigi talt aine, tema – D.K oli šokis, et juhtus sedasi kanepiga vahele jääma, tagasi ta midagi ei aja, sest selline lugu ta rumalusest juhtus. Kanepit ta on ka varem suitsetanud, kuid väga head mälestust tal sellest ei olnud ja seepärast tahtis ta uuesti proovida, et kas nüüd meeldib. Minit luba tal kanepi kui narkoaine üle piiri toimetamiseks ei olnud ja ei ole olnudki (kd I tl 14-16) Samuti kinnitab D.K poolt toimepandut ja viimase antud ütlusi käesoleva kriminaalasja menetluse käigus temalt – D.K-lt leitud ja ära võetud, 12.05.2011.a. Eesti Kohtuekspertiisi 4 Instituudi kohtuekspertide poolt läbi viidud narkootilise aine ekspertiisi käigus (ekspertiisiakt nr 11E-AN0364) tuvastatud, et fooliumpaberist pakendis olnud rohelised taimeosad massiga 0,89 g olid kanepiõisikud (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on üle 0,2 % (15%) ja 1 EEK kupüüris tehtud pakendis olnud roheline taimepuru massiga 0,25 g oli peenestatud kanep (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on üle 0,2 % (8,4 %) (kd I tl 9-10), sh Maksu – ja Tolliameti Põhja maksu ja tollikeskuse ametnike poolt 24.04.2011.a. D.K suhtes koostatud reisija isiklike asjade ja reisija läbivaatuse akt nr 11-12.1-5/11/1470, millise kohaselt 24.04.2011.a. suundus D.K Tallinnas Reisisadama D- terminalis olnud laevale Baltic Queen, pärast pardakaardi registreerimist markeeris reisijat narkokoer, reisija suunati täiendavasse tollikontrolli. Küsimusele, kas on kaasas narkootikume vastas reisija jaatavalt ja nimelt D.K võttis kotis olevast plastikpurgist hõbepaberisse pakitud rohekas- pruunika taimse puru, aine, mis kaalus 2,0 g reageeris positiivselt „Cannabis test“ kiirtestile, samuti leiti reisija pükstetaskust ühekroonise kupüüri sisse pakitud rohekas – pruunikas aine, mis koos pakendiga kaalus 1,1 g. Aine isikult võeti ära ja pakendati kilekotti, mis suleti tollitõkendiga nr ET 0028483 (kd I tl 2)ning kohtueelse menetleja poolt 26.04.2011.a. koostatud asitõendi vaatlusprotokolliga, millisest nähtub, et eelpool märgitud kuupäeval teostatud menetlustoimingu – asitõendi vaatluse käigus vaadeldi ja fotografeeriti 24.04.2011.a. D.K juurest tollikontrolli käigus leitud ja ära võetud fooliuminutsakat, mõõtmetega 2x3, millises oli rohekas taimne puru ja ühekroonise paberraha sisse pakitud taimset puru, märgitud asitõendid olid tolliametnike poolt pakendatud minigrip kilekotti ja suletud tollitõkendiga ET 0028483, vaadeldud asitõendeid fotografeeriti, fotod lisati fototabelitesse ning peale vaatluse käiku esemed uuesti pakendati ja edastati ekspertiisiasutusse narkootilise aine ekspertiisi teostamiseks (kd I tl 6-7) Karistusseadustiku § 25 lg 2 kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Kohus selgitab, et kanep (v.a Euroopa Liidu põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid on kantud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad” I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Käesolevas kriminaalasjas asub kohus seisukohale, et D.K suundudes 24.04.2011.a. kella 17:00 ajal Tallinnas Lootsi 13/4 Reisisadama D-terminalis asuvale laevale Baltic Queen ning omades samal ajal 0,89 g kanepiõisikuid (marihuaana) ja 0,25 g peenestatud kanepit (marihuaanat), 1,07 g peenestatud kanepit, alustas vastavalt oma ettekujutusele KarS § 392 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist, kuid, mis jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti Maksu – ja Tolliameti Põhja maksu – ja tollikeskuse ametnike poolt kinni, kes toimetasid ta tollikontrolli, kus narkootiline aine – eelpool märgitud kanepiõisikud ja peenestatud kanep – D.K-lt ära võeti, seega pani viimane toime KarS §
Käesolevas kriminaalasjas D.K õigusvastasust ja süüdvälistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus D.K süüd, tema isikut ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise 5 huvisid. D.K on varem kohtulikult karistamata, antud fakt on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, oma kuritegeliku käitumisega D.K kellelegi varalist kahju tekitanud ei ole, käesolevas kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. D.K on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud, seda loeb kohus karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et D.K tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses KarS §
lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja nõustudes prokuröri poolt tehtud ettepanekuga tuleb talle karistuseks mõista rahaline karistus 100 päevamäära ulatuses s.o summas 320.-. eurot. KarS § 66 lg 1 kohaldamisel võimaldada D.K tasuda temale mõistetud rahaline karistus 6 kuu vältel. Samuti asub kohus seisukohale, et süüdistatavalt D.K-lt kuuluvad välja mõistmisele kohtumenetluse kulud s.t sundraha ja määratud kaitsjale makstud tasu ning ekspertiisitasu eeluurimisel teostatud narkootilise aine ekspertiisi teostamise eest riigituludesse ning samuti asub kohus seisukohale, et KarS § 83 lg 1 alusel käesolevas kriminaalasjas asitõendiks olev taimeosad ja taimepuru - kanep, milline asub Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonnas hoiul kuulub kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerimisele ja hävitamisele. Kohtunik Katre Poljakova: /allkiri/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.