Obsah (6)

§ 120§ 121§ 25§ 64§ 65§ 68

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 4. novembril 2011. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-11-3053 (kohtueelses menetluses nr 11260100

§-de 120, 121, 25 lg 1, 2 266 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Raul Heido Süüdistatav A.K elukoht: XXX XX (viibib Tartu Vanglas); isikukood: XXX varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 kord - Tartu Maakohtu 16.04.

1. a otsusega KrK §-de 100, 139 lg 2 p 1, 2, 3 ja 185 lg 2 järgi 9 aasta vangistusega, vabanes ennetähtaegselt 01.02.
2. a, karistuse ärakandmata osa 1 aasta 1 kuu ja 25 päeva, väärteomenetluses karistamata vahistamine alates 02.06.
3. a, kahtlustatavana kinni peetud 30.05.
4. a Kaitsja vandeadvokaat Rainer Objartel RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada A.K

§ 120järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) kuu vangistust.

Süüdi tunnistada A.K

§ 121järgi ja mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada A.K

§ 25

lg 2 - § 266 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) kuu vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista A.K-le liitkaristuseks raskeima suurendamise teel 10 (kümme) kuud vangistust. üksikkaristustest

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 16.04.2004.

a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu 25 (kakskümmend viis) päeva võrra ja mõista A.K-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistusaeg karistusaja hulka ja lugeda A.K karistuse kandmise aja alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev

1. mai
2. a. A.K tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista Eesti Vabariigilt Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks välja 268 (kakssada kuuskümmend kaheksa) eurot 46 senti, sealhulgas käibemaks 44 (nelikümmend neli) eurot 74 senti advokaat Rainer Objarteli poolt A.K-le Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista A.K-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 3 senti ja kriminaaltoimiku paljundamise kulu 10 (kümme) eurot 12 senti. Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi õigusabi kulud 402 (nelisada kaks) eurot 68 senti ja ekspertiisitasu 255 (kakssada viiskümmend viis) eurot riigi kanda. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et A.K on õigus menetluskulud summas 427 (nelisada kakskümmend seitse) eurot 15 senti tasuda ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel
3. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. 2 KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu A.K süüdistatakse selles, et tema - 01.01.
4. a kella 13-14 ajal Tartu linnas XXX korteris isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus lõi oma elukaaslast J.S. jalaga selja piirkonda, seejärel surus oma näpud J.S. silmade alla ja lükkas J.S. pea vastu seina. J.S. läks vannituppa oma veritsevat huult puhastama, kuhu A.K talle järgnes ning lõi J.S. jalaga näkku ja vasakule silma alla. Sellega põhjustas A.K J.S. füüsilist valu ja tervisekahjustused – pea ja näo põrutuse; - 16.05.
5. a kella 13.00 paiku Tartus XXXX asuvas korteris lõi K.R. käega näkku, peksis rusikaga kehasse vastu vasakut külge ja seejärel lõi jalaga kannatanule näkku. Sellise tegevusega tekitas A.K K.R. füüsilist valu ja pea põrutuse. Sellega pani A.K toime

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitanud kehalise väärkohtlemise. Samuti süüdistatakse A.K selles, et tema 16.05.2011. a kella 13.00 paiku Tartus XXXX asuvas korteris ähvardas K.R. tapmisega, öeldes K.R., et tapab ta ära, kui kannatanu talle kunagi politsei kutsub. Arvestades A.K poolt eelnevalt toimepandud kehalist väärkohtlemist tunnetas K.R. reaalset ohtu oma elule ja tervisele. Sellega pani A.K toime

§ 120

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmisega ähvardamise, kui oli olnud alust arvata ähvarduse täideviimist. Lisaks süüdistatakse A.K selles, et tema 17.05.2011 kella 01.15 paiku püüdis omavoliliselt valdaja tahte vastaselt tungida rõduukse klaaside eestvõtmise teel Tartus XXXX asuvasse K.R. elukohta, mis jäi lõpule viimata K.R. elukaaslase A.R. sekkumise tõttu. Sellega pani A.K toime

§ 25

lg 1, 2 - § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ja ruumi ebaseadusliku tungimise katse. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 120

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale A.K-le karistuseks 1 kuu vangistust.

§ 121

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale A.K-le karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 25

lg 1, 2 - § 266 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale A.K-le karistuseks 1 kuu vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista A.K-le liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista liitkaristuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada A.K-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 16.04.2004.

a kohtuotsusega mõistetud karistuse 9 aasta vangistuse ärakandmata osa 1 aasta 1 kuu ja 25 päeva võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud ja 25 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise aja algust alates 30.05.2011.

a, s.o alates A.K kahtlustatavana kinnipidamisest. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas 3 Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et A.K on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse A.K süüdi tunnistada

§-de 120, 121 ja 25 lg 2-266 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Süüdistatava kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest kohtumenetluses tasu väljamõistmiseks üldmenetluses asja ettevalmistamise eest 10 pooltundi, s.o 159,80 eurot ja kohtuistungil (koos eelistungitega) osalemise tasu 4 pooltunni eest summas 63,92 eurot, kokku 223,72 eurot, millele lisandub käibemaks 44,74 eurot. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ punktide 16 ja 18 kohaselt summas 268,46 eurot. Lisaks riigi õigusabi kulule 268,46 eurot on menetluskuludeks määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 134,22 eurot, kaitsjale kriminaaltoimikute materjalidest koopiate tegemise kulud 10,12 eurot, kohtupsühhiaatria ekspertiisitasu 255 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 417,03 eurot (palga alammäär on 278,02 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. A.K on 80% töövõimetu. Tema ainsaks sissetulekuks oli pension ca 200 eurot kuus, mille maksmine on seoses vangistusega lõpetatud. Arvestades menetluskulude suurust käib nende hüvitamine A.K-le ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid vähendada, jättes kaitsjatasu ja ekspertiisitasu riigi kanda. Vangistust kandes käib A.K-le ka vähendatud menetluskulude ühe korraga tasumine üle jõu, mistõttu tuleb need määrata tasumisele ositi ühe aasta jooksul. Ingeri Tamm Kohtunik 4