1-11-12790/5

(11230110156)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi F.E süüdistus KarS § 199 lg 1 järgi; Lühimenetlus Prokurör Katrin Kabel Süüdistatav F.E ik: XXX, kodakondsuseta, keskeriharidus, töökoht: puudub, õppimiskoht: TLM, elukoht: XXX, tõKd: elukohast lahkumise keeld alates 23.09.2011 Varasem karistatus: Harju Maakohtu 12.10.2011 otsusega KarS § 215 lg 2 p 2 järgi rahaline karistus 200 miinimumpäevamäära, so 640 eurot. Korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest. Kaitsja Advokaat Jelena Benevolenskaja RESOLUTSIOON

1. F.E süüdi tunnistada KarS § 199 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.
2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada F.E-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.
3. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta F.E-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud F.E suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et F.E temale määratud 3 (kolm) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu.
4. KarS § 78 p 1 alusel arvestada F.E-le määratud 3 aastase katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 16.12.
5. 1
6. F.E suhtes valitud tõKd elukohast lahkumise keeld tühistada.
7. F.E-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 95 (üheksakümmend viis) eurot ja 88 (kaheksakümmend kaheksa) euro senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „F.E , 1-11-12790, kaitsjatasu“.
8. Harju Maakohtu 12.10.2011 otsusega mõistetud rahaline karistus jätta iseseisvaks täitmiseks.
9. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
10. SJ´i esitatud tsiviilhagi 720 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 127 lg 1; 128 lg 3; 132 lg 2; 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista F.E-lt SJ´i kasuks 720 (seitsesada kakskümmend) eurot, milline summa tuleb tasuda SJi arveldusarvele nr 17001210125 №rdea Pangas. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud F.E-le selles, et tema 17.07.2011 Tallinnas, aadressil XXX, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas kannatanu SJ kuuluvad kullast kõrvarõngad maksumusega 100 eurot, kullast kõrvarõngad maksumusega 250 eurot, kullast kõrvarõngad maksumusega 60 eurot, kullast käeketi maksumusega 250 eurot, kullast ripatsi maksumusega 60 eurot, tekitades kokku vargusega kahju summas 720 eurot. Seega F.E, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil pani toime KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav F.E seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 25.07.2011 koostatud kannatanu SJ´i ülekuulamisprotokolli kohaselt ajavahemikul 10.07.2011 kuni 22.07.2011 tema korterist XXX magamistoas oleva kapi peal olevast ehetekarbist varastati kuldehted: kuldkõrvarõngad, väärtusega 100 eurot; kuldkõrvarõngad pisikeste rubiinidega, väärtusega 250 eurot; kuldkõrvarõngad väikeste valgete kividega, väärtusega 60 eurot; käekett, keskmise jämedusega, luku kohal rippus eraldi väike kett ja see 2 oli katki, väärtusega 250 eurot; südamekujuline ripats, keskel auguga, väärtusega 60 eurot. Vargusega tekitati kannatanule kahju 720 eurot. Viimati nägi kulda 10.07.
11. 22.07.2011 tuli maalt noorema pojaga tagasi ja nägi, et kulda karbis enam ei ole. Rohkem pole korterist midagi kadunud, karpi jäi ka ülekullatud käekell. Varguse toimepanemises kahtlustab vanemal pojal külas olnud Arturi nimelist isikut. Kannatanu sõbranna, kes oskab vene keelt, helistas talle ja ütles, et kui ta tagastab kuldehted 2 päeva jooksul, siis ei ole probleeme. Artur ei hakanud üldse vastu ja vastas, et saavad kokku ja siis räägivad. Sõbranna vastas, et klaari asjad E ja R . Peale seda E sai Arturi kätte paar päeva tagasi ja ütles talle: ära jama, too asjad tagasi, mille peale Artur vastas, et midagi ei tea, kuid oli näha, et ta väga kartis, et asi läheb politseisse. (t/l 3-5) • 25.07.2011 koostatud tunnistaja RJ´i ülekuulamisprotokolli kohaselt elab ta koos ema ja väike vennaga kolmetoalises korteris XXX. 17.07.2011 ajavahemikul 12.00 kuni 15.00 ema magamistoast aknalaua pealt ehete karbist varastati tema emale kuuluvaid kuldehteid. Varguse kohta sai teada reedel 22.07.2011, kui ema tuli maalt koju. Varguse toimepanemises kahtlustab Arturi nimelist isikut, kes 17.07.2011 käis tema juures külas. Sai temaga tuttavaks sõbra EI'i kaudu. 16.07.2011 laupäeva õhtul tulid tema juurde külla E ja KK. Jõid õlut ja lõpuks E ja K jäid tema juurde ööbima, tunnistaja magas elutoas ja poisid tema toas, ema toas keegi ei käinud, välisuks oli lukus. Hommikul E ütles, et tuleb ka tema sõber Artur, perekonnanimi vist Harperjev või midagi taolist. On seda Arturit varem paar korda näinud, kuid ise temaga ei suhelnud, ta suhtleb ainult vene keeles. Selleks ajaks K oli juba ära läinud. Artur tuli, istus tunnistaja toas ja kuulas muusikat. Siis ta läks kööki koristama, pärast tuli tema juurde E ja nad hakkasid köögis suitsu tegema. Artur jäi korterisse üksi. Tema meelest käis F.E ka WC-s ja liikus korteris, tualett on ema toa vastas, kust hiljem kadusid kuldehted. Sellel ajal, kui tegid Ega suitsu, helistas veel üks sõber AM, et tuleb külla. Läksid E esikusse, et avada välisuks ja siis see Artur (venelane) ütles, et tal on vaja Hesburgerisse minna sööma, äkki läks tal väga kiireks. Kuigi enne seda F.E istus rahulikult toas ja tal ei olnud plaanis kuhugi minna. Artur läks ära ja tagasi ei tulnud. AM jäi nende seltsi ja jätkasid õlu joomist. Õhtul AM lahkus ja peale teda ka E. Rohkem tal külalisi ei olnud kuni ema tuli maalt ja avastas, et ehted on kadunud. Helistas E ja sai tema käest Arturi telefoninumbri. Peale Arturi ei saanud keegi võtta nende korterist kulda. (t/l 6-7) • 10.08.2011 koostatud tunnistaja KK ülekuulamisprotokolli kohaselt 16.07.2011 õhtul kella 21:00 paiku sai RJ iga Kotka kaupluse juures kokku. Käisid koos Kotka kaupluses ja K ostis joogid ja läksid R juurde. Umbes kella 24:00 paiku tulid kaks sõbrannat (R kutsus). Ühe sõbranna nimi oli K. Umbes kella 02:00 aeg hakkasid ära vajuma. Umbes kella 01:00 paiku tahtis minna vaiksemasse kohta telefoniga rääkima ja tahtis minna R ema tuppa, aga selle toa uks oli lukus. Küsis pärast R , et miks tal see uks lukus on ja ta ütles, et ta ei taha, et keegi sinna magama läheks. Võtit ukse ees ei olnud, sellel õhtul kindlasti keegi neist R ema toas ei käinud. Sõbrannad olid koguaeg nendega koos. Hommikul, kui nad R üles ärkasid (umbes kella 9:00 - 10:00 paiku) siis olid sõbrannad juba ära läinud. 17.07.2011.a tulid EI, C Koort, kes jäid R tuppa magama. Siis käisid nad R kahekesi poes. Kui poest tagasi läksid, siis E ja C magasid veel. C rääkis emaga telefoniga ja pidi korraks emaga ära minema. Kui kaua C ära oli, ta öelda ei oska. Mingi hetk tuli E sõber. Istusid R köögis. E ja tema sõber liikusid korteris ringi. Mingil ajal läks ära E sõber ära. Umbes pool tundi või tund hiljem läks ise ära. R, C ja E jäid edasi jooma. Sama päeva õhtul helistas talle klassivend AM, Artur oli sel ajal R juures. Ei näinud, et keegi oleks R ema toas käinud. Arvas, et R ema toa uks oli lukus. (t/l 8-9) • 15.08.2011 koostatud tunnistaja EI´i ülekuulamisprotokolli kohaselt RJ on nad sõbrad. KK on tuttavad umbes paar aastat. 17.07.2011 hommikul umbes kella 09:00 paiku läksid koos KK R külla. Kui nad jõudsid R juurde, siis oli seal veel R sõber KK. K ja R magasid. Nad ärkasid üles ja hakkasid kõik neljakesi köögis õlut jooma. Mingi aja jõid, siis helistas talle tuttav Artur (tel nr XXX). Artur töötab Hesburgeri juures autopesulas. Artur tuli R juurde. Mingi aja jõid veel õlut ja siis jäi ta magama. Ise liikus korteris ainult köögis, R toas ja WC-s. Kas R ema toa uks oli lahti või kinni, seda ta öelda ei oska. Kui üles ärkas siis oli Artur juba ära läinud. Mingil ajal läks K ära. Siis tuli R sõber AM. Siis tulid 2 tüdrukut (R sõbrannad). Siis mingi ajapärast läks ära ja ka AM. Ei oska arvata ka, kes võis kulla varastada. (t/l 11-13) 3 • 19.09.2011 koostatud tunnistaja AM´i ülekuulamisprotokolli kohaselt selle aasta juuli kuus käis külas oma sõbral RJ . Läks R juurde umbes kella 13:00-14:00 paiku. Seal olid R, EI, E tuttav (venelane), C K . Istusid R köögis. Venelane askeldas R toas arvutis. E vedeles seal R toas. C magas suures toas. Vahepeal oli venelane üksi R toas, ülejäänud olid köögis. Umbes kella 18:00 paiku hakkas venelasel hästi kiire ja ta läks minema. Õhtu poole hiljem tuli veel kaks tüdrukut (R sõbrannad). Läks koos Ega ära öösel. Nägi, et R ema toa uks oli kinni, aga kas ta lukus oli, seda ta ei tea, ust ei katsunud. Ise R ema toas ei käinud. Kas keegi teine käis R ema toas ta öelda ei oska. (t/l 20-22) • 23.09.2011 koostatud tunnistaja NH´i ülekuulamisprotokolli kohaselt on ta Tallinnas aadressil XXX asuva firma OÜ K pandimaja töötaja. 17.07.2011 nende pandimajja andis AF pandile kullast kõrvarõngad ja keti, mis kaalusid kokku 8,50 g. Sõlmiti leping nr XXX. 23.09.2011, anti see kuld lammutamisele, sest jäi tähtajaks välja ostmata. (t/l 28-32) • 17.07.2011 koostatud K OÜ lepingust nr XXX nähtuvalt pantis 17.07.2011 AF kullast keti ja kõrvarõngad (8,5g) 140 euro eest K OÜ pandimajja aadressil XXX, Tallinn. (t/l 33) • 05.10.2011 koostatud tunnistaja IN´i ülekuulamisprotokolli kohaselt on ta firma K OÜ töötaja raamatupidaja ametis.
12. juulil pandimajja aadressil XXX andis AF pandile murtud tükid (kuldtoodetest), mis kaalusid 3,71 grammi summas 67 eurot. Pandile antud tooted müüdi edasi teise firmasse (Tavid). (t/l 34-38) • 22.07.2011 koostatud OÜ K kokkuostu aktist nähtuvalt AF pantis 22.07.2011 kulda (3,7g) 67 euro eest K OÜ pandimajja aadressil XXX, Tallinn. (t/l 39) • 30.09.2011 ja 06.10.2011 koostatud kahtlustatava AF´i ülekuulamisprotokolli kohaselt juuli kuus helistas talle tuttav F.E ja tahtis kokku saada. Pärast Artur ütles, et tal on kulda ja näitas seda. Küsis temalt, kust see kuld pärit on. Artur vältis seda teemat ja läks teisele teemale üle ning oli näha, et ta ei taha öelda, kust kuld pärit on. Artur küsis kuhu saab kulda müüa ja kas ta saaks oma dokumendiga müüa. Artur väitis, et tal on dokument kodus ja nad olid just pandimaja lähedal. Kahtlustas küll, et kuld oli varastatud, kuid ikkagi nõustus oma dokumendiga müüma kulla pandimajja. Läksid koos Mustakivi Keskuses asuvasse pandimaja juurde. Artur andis kulla tema kätte ja jäi tänavale ootama. Artur andis talle kõrvarõngad, katkise keti, kuloni. Läks pandimajja ja müüs keti ja kaks paari kõrvarõngaid, ülejäänud asjad jättis omale. Sai sularaha 145 eurot. Läks pandimajast välja ja andis kogu raha ja pandimaja kviitungi Arturile. Ütles talle, et müüs kõik ehted pandimajja ja Artur põletas selle natuke hiljem sealsamas maja taga ära. Artur andis talle 10 või 12 eurot selle eest, et ta müüs ehted pandimajja. Järgmisel või ülejärgmisel päeval müüs ülejäänud kulla Kännu Kuke lähedal asuvasse pandimajja (täpset aadressi ei oska öelda). Müüs ülejäänud kulla oma dokumendiga ja sai 35 või 40 eurot sularaha. Pandimaja kviitungi viskas ära. Raha kulutas oma tarbeks ära. (t/l 56-58, 63-65) • 23.09.2011 koostatud kahtlustatava F.E ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end kahtlustuses esitatud kuriteos süüdi ning selgitab, et 17.07.2011 läks umbes kella 16:00 kuni 17:00 ajal oma tuttava R juurde. R elab Hesburgeri kõrval üheksakorruselises majas. R juurde kutsus tuttav E. R juures oli veel peale E veel üks eesti noormees Artur. Oli R juures umbes 2 kuni 2,5 tundi. Istusid jõid õlut, kuulasid muusikat. Liikusid korteris ringi, vahepeal olid köögis, vahepeal toas. Tal on samasugune korter ja ta teadis, et viimasel toal on rõdu. Otsustas minna rõdule suitsetama. Toa uks oli kinnises asendis aga lukustamata. E oli sel ajal R toas arvuti taga, teised istusid köögis. Seega keegi neist ei näinud, kuidas ta sinna tuppa läks. Tuppa minnes nägi kapi peal ilusat laegast ja otsustas sinna sisse vaadata. Tegi laeka lahti ja nägi kullast ehteid. Pani laeka tagasi ja läks rõdule suitsetama. Rõdult tagasi tulles otsustas laekast ehted võtta. Võttis laekast kaks paari kõrvarõngaid, ühe katkise tüki ketti, suured ümmargused kõrvarõngad, väikese keti tüki ja väikese südamekujulise ripatsi. Laekasse jäi veel ehteid. Kõik ehted, mis võttis, pani taskusse. Siis läks tagasi kööki õlut jooma. Siis läks R tuppa ja istus seal veel natuke, kuulas muusikat. Siis nägi, et E magab ja rohkem midagi teha ei olnud ja ta läks ära. Sel hetkel, kui ehted võttis, siis ei olnud tal mingit mõtet, mida ta nendega edasi teeb. Ehted võttis sellepärast, et lihtsalt meeldisid. Sama päeva õhtul kohtus 4 vana tuttavat AF ja otsustas talle näidata ehteid. Siis tuli mõte, et need ehted võiks maha müüa. Andrei ütles, et tema teab kohta, kus neid müüa. Läksid koos Mustakivi bussipeatuse lähedal asuvasse lombardisse. Tal ei olnud dokumenti, andis ehted Andrei kätte ja tema läks lombardisse sisse. Ta Andreile ei öelnud, et ehted on varastatud. Ta sai aru, et Andrei tahtis seda teada, kust ehted pärit on, aga ta ei öelnud talle. Andrei tuli välja tagasi ja andis talle 140 eurot. Andrei talle pandimaja kviitungit ei näidanud. Kas Andrei endale raha jättis ta ei tea. Ehete eest saadud raha on tal alles. Mõni päev hiljem helistas talle ühel öösel üks meesterahvas ja kisas midagi eesti keeles. Ta ei saanud eriti aru, mida ta kisas, aga ta sai aru, et jutt käib ehetest. Päev hiljem helistas üks naisterahvas (vist R ema) ja rääkis, et ta kulla tagasi viiks, et muidu läheb tal halvasti. Kuld oli juba müüdud ja ta ei saa tagasi viia. Ütles naisterahvale, et saame siis kokku. Naisterahvas ütles, et temaga ta ei kohtu, et kohtub poistega ja siis viskas toru ära. Tunnistab oma süüd ja soovib tekitatud kahju hüvitada. Võib kahju hüvitada kasvõi kohe. Tahab, et see naisterahvas ei peaks tema peale viha, ta ei ole kunagi võõrast asja võtnud. Kahetseb tehtut. (t/l 41-44) • MTA andmetest nähtub, et kahtlustatava 2009 ja 2010 tulude kohta Maksu- ja Tolliametil andmed puuduvad. (t/l 54) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava F.E süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu SJ´i ütlusi, tunnistajate RJ´i, KK, EI´i, AM´i, NH´i ja IN´i ütlusi, kahtlustatavana ülekuulatud AF´i ütlusi, K OÜ lepingut nr XXX, OÜ K kokkuostu akti, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava F.E käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 1 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 17.07.2011 võttis Tallinnas, aadressil XXX F.E SJ toast S.J kuulunud kullast ehteid 720 euro väärtuses ja andis need kolmanda isiku, so AF kätte realiseerimiseks ning A.F müüs osa ehetest pandimajja, andes saadud raha F.E-le ning ülejäänud ehted müüs hiljem, jättes saadud raha endale. Kohus järeldab sellisest käitumisest, et võõraste vallasasjade äravõtmine toimus nende vallasasjade ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning ehete müümisega see eesmärk ka realiseeriti. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so KarS § 199 lg 1 ettenähtud kuriteona. Kohtueelsel menetlusel on SJ esitanud tsiviilhagi 720 euro nõudes, milline sisaldab endas varastatud kuldesemete väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad esemed varastas F.E, kes seda on ka ise tunnistanud. Kuigi kannatanu poolt ei ole konkreetseid arveid esitatud, leiab kohus, et varastatud esemete maksumusena nõutud summad on mõistlikud ja võrreldavad kuldehete turuväärtusega. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava F.E poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 720 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt 5 kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista F.E-lt SJ´i kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistus kergendava asjaoluna peab kohus võimalikuks arvestada süüdistatava kahetsust toimepandus. Kohtuistungil avaldas süüdistatav, et ta on osa hagist tasunud, samuti on ta tasunud eelmise kohtuotsusega mõistetud rahalise karistuse. Süüdistatava selgituste kohaselt saab ta praktikal olles tasu 300 kuni 350 eurot kuus. Samuti selgitas süüdistatav, et varasemad trahvid on ta tasunud vanemate abiga. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem kriminaalkorras karistatud 1 korral rahalise karistusega. Kriminaaltoimiku andmete kohaselt on süüdistataval 2009 ja 2010 aastal puudunud deklareeritav tulu ning kriminaaltoimikus puuduvad andmed ka selle kohta, et süüdistataval oleks käesoleval ajal legaalset sissetulekut. Süüdistatava selgitused sissetuleku olemasolu kohta viitavad sellele, et süüdistatava tulu on ajutine ja seotud koolipraktikaga, mistõttu ei saa seda lugeda alaliseks sissetulekuks ning sissetulek on ajutise iseloomuga. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud korduvalt rahatrahvidega erinevate väärtegude toimepanemise eest ning vaatamata suurtele rahalistele kohustustele ja nende tasumisele sisuliselt vanemate sissetulekute arvelt, ei sundinud selline rahaliste kohustuste tasumine ja kergema karistusliigi korduv kohaldamine vähemohtlike süütegude toimepanemise eest karistuste määramisel süüdistatavat hoiduma juba varavastase kuriteo toimepanemisest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes on välistatud, kuivõrd süüdistataval enesel puuduvad piisavad rahalised vahendid rahalise karistuse tasumiseks ning süüdistatava rahaline mõjutamine ei ole eesmärki saavutanud. Sellest tulenevalt tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kohus leiab, et kuivõrd süüteoga kannatanule olulist kahju ei tekkinud, siis ei ole süüdistatava süü kuigi suur, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Arvestades süüdistatava karistusandmeid ja seda, et süüdistatava käitumises puuduvad karistust raskendavad asjaolud, on tuvastatud vähemalt üks karistust kergendav asjaolu ning teda ei ole varem isiku vabadust piirava karistusega karistatud, leiab kohus, et süüdistatava suhtes võib karistuse jätta kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata. Arvestades seda, et inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajaks ei olnud süüdistatavat kuriteo toimepanemise eest karistatud, leiab kohus, et süüdistatav ei vaja kriminaalhooldaja järelevalvet ning süüdistatava suhtes võib kohaldada KarS § 73 sätteid. Märt Toming kohtunik 6