← Eesti

1-11-13196/5

Obsah (5)§ 238§ 173§ 126§ 318§ 37

1-11-13196 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2011 Tallinn Kriminaalasja number 1-11-13196 (11230114046) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi

§ 238lg 2 järgi vangistus 1 aasta, § 65 lg 1, § 64 lg 1 järgi vangistus 1 aasta; 5. Harju Maakohtu 01.02.2006 otsusega Kar

S § 199 lg 2 p 4, 8,

§ 238lg 2 järgi vangistus 6 kuud; 6. Harju Maakohtu 03.05.2007 otsusega Kar

S § 199 lg 2 p 4, 7, 8,

§ 238lg 2 järgi vangistus 10 kuud; 1 7. Harju Maakohtu 08.11.2007 otsusega Kar

S § 199 lg 2 p 4, 8,

§ 238lg 2 järgi vangistus 1 aasta; 8. Harju Maakohtu 25.08.2008 otsusega Kar

S § 199 lg 2 p 4, 6, 7, 8,

§ 238

lg 2 järgi vangistus 1 aasta, § 65 lg 1, § 64 lg 1 järgi vangistus 1 aasta 2 kuud;

  1. Harju Maakohtu 03.02.2010 otsusega KarS § 199 lg 2 p 1, 7, 8, 9 järgi vangistus 1 aasta;
  2. Harju Maakohtu 10.02.2011 otsusega KarS § 266 lg 1 järgi vangistus 6 kuud,

§ 238lg 2 alusel vangistus 4 kuud.

Vabanes karistuse ärakandmiselt 09.06.

  1. Kaitsja Korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest. Advokaat Jelena Benevolenskaja RESOLUTSIOON
  2. P.A süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud.
  3. P.A süüdi tunnistada KarS § 266 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.
  4. KarS § 64 lg 1 alusel, suurendades raskeimat üksikkaristust, mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) kuud. 4.

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 5 (viis) kuud ja 10 (kümme) päeva.

  1. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg, so 03.10.2011, so 1 (üks) päev, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 5 (viis) kuud ja 9 (üheksa) päeva.
  2. Ärakandmisele kuuluva karistuse ärakandmist arvestada alates P.A karistuse ärakandmisele asumisest või tema karistuse ärakandmisele toimetamisest.
  3. P.A suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
  4. P.A-lt välja mõista

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 134 (ükssada kolmkümmend neli) eurot ja 22 (kakskümmend kaks) euro senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „P.A , 1-11-13196, kaitsjatasu“. 9. P.A-lt välja mõista

§de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 3 (kolm) euro senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „P.A, 1-11-13196, sundraha“.

  1. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  2. PTV esitatud tsiviilhagi 620 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista P.A-lt PTV kasuks 620 (kuussada kakskümmend) eurot.
  3. KTAesitatud tsiviilhagi 1544 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista P.A-lt KTA kasuks 1544 (üks tuhat viissada nelikümmend neli) eurot.
  4. Asitõendid: DNA proovid, kruvikeeraja ja taskulamp, mis on antud hoiule Põhja 2 Prefektuuri asitõendite hoidlasse, kuuluvad kuiv väärtusetud asjad

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitamisele.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad

§ 318

lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: P.A süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varasemalt toime pannud sissetungimise, 03.10.2011 kella 04.43 paiku Tallinna linnas Jõe tn 5 maja juures ebaseaduslikult tungis küljeklaasi lõhkumise teel sõiduautosse Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXX ning seda auto valdaja MS tahte vastaselt. Seega pani P.A oma tahtliku tegevusega toime valdaja tahte vastase võõrasse sõidukisse sissetungimise ning seda vähemalt teistkordselt, s.o. KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. P.A süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varasemalt toime pannud varguse, ajavahemikul 16.07.2011 kell 21.30 kuni 17.07.2011 kella 10.00 Tallinna linnas XXX tungis sisse sinna pargitud sõidukisse Renault Master Fourgon reg nr XXX, lõhkudes sõiduki juhipoolse ukseluku ja aknaklaasi, mille järel ta sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära KTA´le kuuluva GPS seadme Tom-Tom koos juhtme ja alusega väärtusega 150 eurot, jalgrattakiivri väärtusega 30 eurot, meeste päikseprillid Lacoste väärtusega 169 eurot, kaks Abloy turvavõtit väärtusega 140 eurot, meeste püksid väärtusega 40 eurot, mobiiltelefoni akulaadija väärtusega 15 eurot ning lisaks PTV kuuluva GPS seadme Garmin akulaadija ja aluse väärtusega 200 eurot, komplekti, mis sisaldab DVD mängijat ja kahte ekraani väärtusega 200 eurot, tühja õlakoti Puma väärtusega 20 eurot, päikseprillid Serengeti väärtusega 200 eurot. Seega pani P.A isikuna, kes on varem toime varguse, oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega, s.o. KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav P.A seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 03.10.2011 ja 13.10.2011 koostatud kannatanu MS´i ülekuulamisprotokollide kohaselt 03.10.2011 umbes kella 00:00 ajal parkis kannatanu vastutaval kasutusel oleva musta värvi sedaantüüpi kerega sõiduauto Mercedes-Benz E400CDI, registreerimismärgiga XXX, Tallinnas, XXX maja taha hoovi. Peale parkimist lukustas sõiduki uksed ja pani sõiduki signalisatsiooni valve alla. Ise läks koju. Nimetatud sõiduki 3 omanik on OÜ A, kannatanu on sõiduki vastutav kasutaja. Sõidukil on kasko kindlustus. 03.10.2011 umbes kella 05:30 ajal helistas politsei fonoluku abil uksekella. Politsei teatas, et eelnimetatud sõiduki aknaklaasi on katki. Sõiduki juures avastas, et lõhutud oli parempoolse esiukse aknaklaas, samuti on rikutud parempoolse esiukse aknaraami äär. Aknaraami äärel oli värvikahjustus ehk üks kriimustus. Kriimustus oli sama koha juures, kus aknaraami äär oli kahjustatud. Avatud oli sõiduki parem- ja vasakpoolne esiuks. Sõiduki tagumised uksed olid kinni, kuid lukustusest lahti. Sõidukil on kesklukustussüsteem. Sõiduki parempoolse tagaratta kõrval oli halli värvi kilekott, mis pärines kannatanu sõidukist tagumiselt istmelt. Selles kilekotis olid kannatanul tähtsad dokumendid. Sellesse kilekotti oli pandud mobiiltelefoni autolaadija, mis asus tõenäoliselt kahe esiistme vahel olevas käetoes. Samuti oli pandud kindad, mis asus vasakpoolse esiukse küljetaskus. Sõiduki salongis oli avatud kindalaegas ning sellest asjad välja tõstetud. Samuti oli avatud kahe esiistme vahel olev käetoelaegas. Salongis olid asjad laiali. Sõidukist oli varastatud järgmised esemed: kindalaekast firma „Boss" musta värvi kasutatud pulkdeodorant, millel puudub varaline väärtus; parempoolse esiukse küljetaskust halli värvi plastikust prillitoos, milles olid musta värvi firma „Prada" päikeseprillid, kasutatud ja varalise väärtuseta. Kannatanule tagastati deodorant Hugo Boss. Kasko kindlustus hüvitas kannatanule klaasikahju täies ulatuses. Kannatanu tsiviilhagi esitada ei soovi. Politsei poolt näidatud kruvikeeraja ja taskulamp kannatanule ei kuulunud. (t/l 2-3, 4) • 03.10.2011 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt asus esimene vaadeldav sündmuskoht aadressil Tallinn, XXX maja hoovis, kus seina ääres suunaga maja seina poole seisis musta värvi sedaantüüpi kerega sõiduauto Mercedes-Benz E400CDI, registreerimismärgiga XXX. XXX, TLN, maja hoovi pääses sõidukiga Narva maanteelt sõites Parda tänavale. Sõidukil esi- ja taga põrkeraua küljes oli kreeka registreerimismärk numbriga XXX. Vaatluse hetkel oli sõiduki tagumised uksed kinni, kuid lukustamata, esimesed uksed avatud. Pagasiruumiluuk kinni, kuid lukustamata. Sõiduki uste lukusüdamikel ja süütelukul visuaalsel vaatlusel väliseid vigastusi ei tuvastatud ja olid töökorras. Sõiduki parempoolse esiukse aknaklaas oli puruks. Klaasikillud nii parempoolse esiuske ees märjal asfalteeritud maapinnal kui ka salongi esiosas. Sõiduki ülejäänud aknaklaasidel visuaalsel vaatlusel väliseid vigastusi ei tuvastatud. Sõiduki parempoolse esiukse aknaraami vasakpoolne metallist äär oli deformeerunud oma tasapinnast väljapoole. Parempoolse esiuske aknaraami vasakpoolsel metallist ääre värvi pinnal, deformatsioonist 1,5 cm eemal, üks kriim/joon, mille juurest värvipind oli kahjustatud. Kriim/joon heledat värvi. Sõiduki salongis oli avatud kindalaegas, parempoolse esiistme all olev sahtel, kahe esiistme vahel olev käetoelaegas. Sõiduki salongi esiosas olid asjad korrapäratult. Kindalaeka nupu (vajutades nupule, avanes kindalaekaluuk) pinnalt hõõrumise teel võeti kaks DNA proovi (pakend 1). Parempoolse esiistme all oleva sahtli lingilt võeti DNA proov (pakend 2). Kahe esiistme vahel oleva käetoe sahtlil oli peal kaks kaant (parem- ja vasakpoolne). Mõlemad kaaned avanesid eraldi nuppust, mis asusid eesosas ja millelt võeti 2 DNA proovi (pakend nr 3). Sõiduki parempoolse tagumise ratta juures oli rohekat värvi kilekott, milles olid erinevad paberid, mobiiltelefoni laadija, kindad jne. Teine vaadeldav sündmuskoht asus aadressil XXX, TLN, kus maja hoovi pääses Karu tänavalt. Liikudes XXX, TLN, maja otsekülje (Tuukri tänavapoolse) juurde, oli maja nurga ääres halli värvi silindrikujuline taskulamp, mille tagumises otsas lüliti ( numbertähis 1, pakend 4

(1). Taskulambist 2 meetrit edasi oli märjal murul silindrikujuline pulkdeodorant, mille korpus oli musta-sinist-halli värvi plastikutaolisest materjalist. Pulkdeodorandil kirjed „Hugo Boss (numbertähis 2, pakend 5
(2)). Piirdeaiaga piiratud haljasala lõpus vasaku nurga juures oli musta käepidemega kruvikeeraja (numbertähis 3, pakend 6
(3)). (t/l 7-16) • 13.10.2011 koostatud asitõendite vaatlusprotokollist nähtuvalt olid vaadeldavateks objektideks: meeste pulkdeodorant Hugo Boss, mis oli musta värvi, peale oli kirjutatud Hugo Boss Bottled Stick 75 ml (foto nr 1); hõbedat värvi väike töökorras taskulamp (foto nr 2) ja musta värvi käepidemega ja otsast painutatud kruvikeeraja (foto nr 2). (t/l 17-19) • 03.10.2011 koostatud kahtlustatava P.A ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end kahtlustuses süüdi ja selgitab, et 03.10.2011.a. öösel, jalutas üksi Tallinnas XXX tänaval ning märkas, et seal parkis üks sõiduauto, mark oli Mercedes Benz, musta värvi. Vaatas antud autosse läbi klaasi ning märkas, et auto tagaistmel oli kilekott. Süüdistataval oli kaasas 4 kruvikeeraja ning selle abil lõhkus ära parempoolse esiukse klaasi ja avas uksed, seejärel võttis tagumiselt istmelt kilekotti ja vaatas auto kindalaekasse, kus olid päikeseprillid, mis pani samuti kilekotti ja autoukse sahtlist leidis mingi parfüümi, mille pani endale taskusse. Kilekotis olid vist mingid paberid, kuid ta ei jõudnud täpselt vaadata. Seejärel võttis kilekoti ja pani auto juurde tänavale maha, kui äkki märkas politseipatrulli autot. Hakkas auto juurest ära jooksma ning jättis kilekoti auto juurde maha. Hakkas jooksma Ahtri tänava suunas ning läks peitu ühte hoovi. Äkki tuli kuskilt koer, kes hammustas teda jalga ning koeraga koos oli politsei, kes ta kinni pidas. Asju tahtis autost varastada edasi müümise eesmärgil. Kahetseb juhtunut. (t/l 3335) • 17.07.2011 koostatud kannatanu KTA ülekuulamisprotokolli kohaselt kuulub temale kaubik Renault Master Fourgon reg.nr XXX. Sõidukil oli kesklukustus, puudus signalisatsioon. Sõidukil oli Kasko kindlustus firmast T . Kannatanu parkis sõiduki 16.07.2011 kella 21:30 ajal aadressile XXX, Tallinn lukustades sõiduki uksed. 17.07.2011 kella 10:00 paiku tulles tagasi auto juurde avastas, et lõhutud oli juhiukse klaas ja ukselukk. Kannatanule tekitati kahju sõiduki juhiukse klaasi lõhkumisega summas 600 eurot, ukseluku lõhkumisega summas 100 eurot, uksele tekitatud värvikahjustusega summas 300 eurot. Sõidukist oli varastatud: esiistmete vahelt GPS-seade TOMTOM maksumusega 150 eurot, sõiduki reisijate ruumist istme alt kastist laste jalgratta kiiver maksumusega 30 eurot, armatuurlaual asuvast hoidikust päikseprillid „Lacoste“ maksumusega 169 eurot, armatuurlaua tuhatoosist kaks ABLOY turvavõtit kogumaksumusega 140 eurot, istme alt kastist meestepüksid maksumusega 40 eurot, salongi eesistmelt mobiiltelefoni akulaadija maksumusega 15 eurot. Varastatud esemete näol tekitati kannatanule kahju summas 544 eurot ja lõhkumisega tekitati kannatanule kahju summas 1000 eurot. (t/l 5961) • 17.07.2011 koostatud kannatanu PTV´i ülekuulamisprotokolli kohaselt tulid nad koos tuttava KTA Eestisse sõidukiga Renault Master Fourgon reg. nr XXX. Aalto parkis isikliku sõiduauto aadressile XXX, Tallinn 16.07.2011.a.kella 21:30 paiku. 17.07.2011 kella 10:00 ajal avastasid, et sõidukisse on sissemurtud ja sõidukist oli muuhulgas varastatud kannatanule kuuluv GPS seadme Garmin akulaadimisjuhe ja alus maksumusega 200 eurot, DVD mängija komplekt maksumusega 200 eurot, Puma õlakott maksumusega 20 eurot, päikseprillid „Serengeti“ maksumusega 200 euri. Varastatud esemed olid kindlustatud reisikindlustusega ettevõttes Tapiola. Kannatanule tekitati vargusega kahju summas 620 eurot. (t/l 65-67) • 17.07.2011 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt asus vaadeldav sündmuskoht aadressil XXX, Tallinn, kuhu oli pargitud kaubik Reanult Master Fourgon reg.nr. XXX, mille esiosa oli Masti tänava suunas. Sõiduk oli pargitud XXX hoone ees olevasse parkimise alasse. Vaatluse hetkel oli kaubiku kõik uksed avatud asendis. Kaubiku pagasiruumis oli reisikohvrid, seljakotid, jalgaratas ja kilepakendid (foto nr 3, 4). Kaubiku salongis tagumise istme ees oli kilepakendid, plastikkast ja jalatsid (foto nr 6). Kaubiku salongis esimesel parempoolsel istmel oli A4 formaadis paberid, riide sarnasest materjalist mapp ja kaitseprillid. Istme ees põrandal porimatil olid kindad. Armatuurlauas olev kindalaegas oli avatud asendis, kus oli plastikpudel ja paberdetailid. Sõiduki juhiuksel oleva plastikdetailil oli määrdumise jälg (fotod nr 11, 12). Ukse lukustusel oli kahjustus (foto nr 13, 14) ja luku piirkonnas oli uksel värvikahjustus (foto nr 14). Ukse lukustuse lüliti oli ülemises asendis (foto nr 16; võetud 2 tk DNA proovi - pakend nr 1). Juhiukse juures asfaldil olid klaasikillud. Sõiduki salongis oli juhiistmel ja selle ees porimatil olid klaasikillud. Juhiistmel olid papp-karp, kruvid ja klaaspudel (foto nr 18). (t/l 73-83) • 03.10.2011 koostatud kahtlustatava P.A ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et tegemist oli varajaste hommiku tundidega, sõitis ringi Pirita ranna juures oma jalgrattaga. Sõites mööda TOP Spa hotelli, Pirital, nägi parklas seisvat kaubikut, mis oli valget värvi. Kaubikul olid välismaised registreerimisnumbrid. Otsustas kaubiku sisse vaadata. Kõigepealt proovis kääridega juhipoolset ust lahti teha, kuid see ei tulnud välja ning siis lõhkus samade kääridega aknaklaasi ja ronis kabiini sisse. Kabiinis võttis GPS seadet Tom Tom, musta värvi rattakiivri, DVD-mängija LG, musta-valget värvi PUMA õlakotti, kaks ABLOY tabalukku, päikeseprillid SERENGETI, kollast värvi tööpüksid ja mõned teised esemed. Eelnimetatud varastatud esemed enamasti müüs Balti Jaama turul maha, mõned 5 esemed andis tuttavatele, kuid neid ei ole võimalik enam tagastada, kuna ta ei mäleta kellele ja mida jagas. (t/l 86-89) • Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustataval puudus 2010 aastal sissetulek. (t/l 54) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava P.A süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanute MS, KTA ja PTV ütlusi, sündmuskoha vaatlusprotokolle, asitõendite vaatlusprotokolli, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava P.A käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli süüdistatav temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, keda oli varem karistatud varguse toimepanemise eest Harju Maakohtu 03.02.2010 otsusega ning karistus ei olnud uue teo toimepanemise ajaks kustunud. Seega oli P.A KarS § 199 lg 2 p 4 märgitud isikuks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt P.A ajavahemikul 16.07.2011 kell 21.30 kuni 17.07.2011 kella 10.00 Tallinna linnas XXX tungis sisse sinna pargitud sõidukisse Renault Master Fourgon reg nr XXX, lõhkudes sõiduki juhipoolse ukseluku ja aknaklaasi, võttis ära KTA´le kuuluva GPS seadme Tom-Tom koos juhtme ja alusega väärtusega 150 eurot, jalgrattakiivri väärtusega 30 eurot, meeste päikseprillid Lacoste väärtusega 169 eurot, kaks Abloy turvavõtit väärtusega 140 eurot, meeste püksid väärtusega 40 eurot, mobiiltelefoni akulaadija väärtusega 15 eurot ning lisaks PTV kuuluva GPS seadme Garmin akulaadija ja aluse väärtusega 200 eurot, komplekti, mis sisaldab DVD mängijat ja kahte ekraani väärtusega 200 eurot, tühja õlakoti Puma väärtusega 20 eurot, päikseprillid Serengeti väärtusega 200 eurot. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et süüdistataval oleks olnud sõiduki omaniku või valdaja luba sõidukisse sisenemiseks. Sellisele loa puudumisele viitab ka asjaolu, et sõidukisse on tungitud aknaklaasi lõhkumise ja selle järgselt ukse avamise teel. Kohus leiab, et taoline sisenemise viis on hinnatav sissetungimisena KarS § 199 lg 2 p 8 mõttes. Seega on süüdistatava käitumine kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega ja isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, so KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ettenähtud kuriteona. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava P.A käitumine kvalifitseeritud ka KarS § 266 lg 2 p 1 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli süüdistatav temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, keda varem sissetungimise toimepanemise eest karistatud. Seega oli P.A KarS § 266 lg 2 p 1 märgitud isikuks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 03.10.2011 kella 04.43 paiku Tallinna linnas Jõe tn 5 maja juures tungis P.A küljeklaasi lõhkumise teel kannatanu MS sõiduautosse Mercedes-Benz XXX ja peeti mõne aja pärast kinni. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei andnud sõiduki valdaja süüdistatavale luba sõidukisse sisenemiseks ning sisenemise viis, so küljeklaasi purustamine, viitab sellele, et sisenemine sõidukisse oli omavoliline. Sellele omavolilisusele viitab peale sisse murdmise ka sisenemise kellaaeg. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud so. valdaja tahte vastaselt võõrasse sõidukisse ebaseadusliku tungimisena isiku poolt, kes on varem toime pannud omavolilise sissetungimise, so karS § 266 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteona. Kohtueelsel menetlusel on PTV esitanud tsiviilhagi 620 euro nõudes, milline sisaldab endas varastatud esemete väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad esemed varastas P.A, kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on 6 kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava P.A poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 620 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista P.A-lt PTV kasuks. Kohtueelsel menetlusel on KTA esitanud tsiviilhagi 1544 euro nõudes, milline sisaldab endas varastatud esemete väärtust summas 544 eurot ning ukseklaasi ja ukseluku lõhkumisega ning värvikahjustuse tekitamisega tekkinud kahju. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad esemed varastas ning autosse sissetungis P.A, kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava P.A poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 1544 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista P.A-lt KTA kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatava kahetsust ei pea kohus võimalikuks hinnata siirana, kuivõrd süüdistatavat on varem varguste toimepanemise eest karistatud kaheksal korral ning sissetungimise eest ühel korral. Selline varasem käitumine näitab seda, et süüdistatav pani temale inkrimineeritud süüteod toime kavatsetusega ja kindla eesmärgi saavutamise nimel ning eelmised karistused ei sundinud teda uute süütegude toimepanemisest hoiduma. Süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Süüdistatav tekitas kuriteo toimepanemisega kahele isikule varalist kahju, mis ei olnud kuigi väike. Seetõttu ei saa väita ka seda, et süüdistatava süü ei ole suur. Samas on tegemist ühe süüteoga, mistõttu võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. KarS § 266 lg 2 p 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. Süüdistatavat süüdistatakse samuti ühe sellelaadse süüteo toimepanemises ning süüdistatav tekitas sissetungimisega ka varalise kahju. Samas ei ole tsiviilhagi esitatud ning tegemist on kindlustusjuhtumiga. Seetõttu leiab, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur ning karistuse võib mõista suhteliselt alammäära lähedasena. Kriminaaltoimikust nähtuvalt puudub süüdistataval 7 alaline sissetulek, millele viitab ka inkrimineeritud kuritegude iseloom. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes rahalise karistuse kohaldamine on välistatud ning isiku suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Eelmise karistuse ärakandmiselt vabanes ta 09.06.2011 ning uue teod pani toime juba kuu aja möödudes. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat kriminaalkorras karistatud varem 10 korral, viimati Harju Maakohtu 10.02.2011. Taolised andmed viitavad sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest. Seetõttu ei sobi süüdistatav ka kriminaalhooldusele, kuivõrd on küllaldane eeldus arvata, et ta käituks kriminaalhooldust takistavalt. Seetõttu kuulub mõistetav karistus reaalsele ärakandmisele. Kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse eriliigiliste kuritegude toimepanemises, leiab kohus, et mõistetavad karistused kuuluvad liitmisele, suurendades raskeimat üksikkaristust, jättes mõistetavad karistused täies ulatuses liitmata. Märt Toming kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.