1-09-556/42

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-556 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Paavo Randma, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. mai 2012 määrus tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu L.E (L.E) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu
3. mai 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu L.E määruskaebus rahuldamata. KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud L.E tunnistati Tartu Maakohtu 25.03.2009 otsusega süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 9, 10 järgi ning talle mõisteti karistuseks 8 aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ja mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 aastat ja 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus on 26.09.2008 ja lõpp 26.01.
4. Tartu Maakohtu 17.05.2012 määrusega jäeti L.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus käsitles L.E senist karistatust, vangla ja prokuröri arvamust ning L.E ja tema kaitsja kohtuistungil antud seletusi ning leidis, et puuduvad sisulised alused L.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Maakohus märkis, et L.E käitumine vanglas viibimise perioodil ei ole olnud õiguskuulekas ning tal on üheksa kehtivat distsiplinaarkaristust, millest viiel korral, kaasaarvatud viimasel korral, on karistusena kohaldatud kartserit. Maakohtu hinnangul peaks süüdimõistetu käitumine vangistuses olema laitmatu, et saaks asuda seisukohale, et ta on karistusest vajalikud järeldused teinud ning suudab vabaduses järgida katseajaga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Maakohus võttis arvesse, et L.E on korduvalt vangisoleku ajal distsiplinaarkorras karistatud, ta ei ole nimetatud karistuste tähendusest aru saanud ja et vangla ei toeta tema vabanemist enne tähtaega uute kuritegude toimepanemise kõrge ohu tõttu ning leidis, et L.E tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu L.E taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. L.E leiab, et maakohus ei arvestanud seda, et ta on XX-aastane ja oli kuriteo toimepanemise ajal XX-aastane. L.E märgib, et kahetseb tehtut, lubab edaspidi kuritegusid mitte toime panna, hoiduda kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemisest ja sõltuvust tekitavate ainete tarbimisest. Määruskaebuse esitaja märgib, et on varasemalt suutnud katseaja edukalt läbida. L.E hinnangul on tema distsiplinaarkaristuste põhjuseks suutmatus emotsioone kontrollida, mida ta soovib vabanedes vajadusel psühholoogi ja psühhiaatrit külastades muuta. Määruskaebuse esitaja toob lisaks välja, et teda saavad vabaduses nii moraalselt kui ka materiaalselt toetada vend, sõber ja tüdruksõber. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et L.E vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning on seisukohal, et maakohus on L.E tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei pea kohus vajalikuks neid tervikuna korrata ning märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.
6. Ringkonnakohus rõhutab, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema erandlikud põhjused ning reeglina kuulub isikule mõistetud karistus ärakandmisele tervikuna. Ringkonnakohus märgib, et kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolusid ja vabanemisel eesootavaid elutingimusi võetakse süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise kaalutlusotsustuse tegemisel kahtlemata arvesse, kuid need ei saa isiku ennetähtaegset vabastamist garanteerida. Seega tuleb kohtul määruskaebuses väljatoodud positiivseid asjaolusid L.E puhul hinnata kogumis teda iseloomustava negatiivsega.
7. Ringkonnakohus võtab L.E tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel arvesse, et teda on varasemalt kriminaalkorras karistatud kahel korral varguste eest ning ta viibib vangistuses teist korda. Käesolevat karistust kannab ta kahe grupis ja sissetungimisega toime pandud röövimise eest, millest üks oli toime pandud nägu maskiga varjates. Seega on L.E sõltumata varasematest karistustest, sh mõistetud vangistusest, kuritegude toimepanemist jätkanud ning tema poolt toime pandud kuriteod on aja jooksul muutunud vägivaldsemaks ja raskemaks. Ringkonnakohtu hinnangul näitab L.E senine elukäik, mis juba noorest east on koosnenud korduvast kuritegude toimepanemisest, et L.E risk ka edaspidi kuritegusid toime panna on suur ning L.E täisealiseks saamine ja määruskaebuses avaldatud motivatsioon edaspidiseks õiguskuulekaks käitumiseks ei ole piisavaks garantiiks õigustamaks tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohus ei ole veendunud, et positiivsed hoiakud L.E käitumises ei oleks ajutised ning ta suudaks vabaduses käituda seaduskuulekalt ja katseaja tingimusi täita. L.E ohtrad distsiplinaarkaristused muuhulgas keelatud esemete hoidmise, -2 - kambrikaaslase suhtes füüsilise vägivalla tarvitamise, korraldustele mitteallumise, vanglateenistuja solvamise ja ähvardamise ning tööst keeldumise eest viitavad tema suutmatusele kehtestatud korrast kinni pidada ning riskile ka vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata. Ringkonnakohus leiab, et L.E tuleks vanglas sisekorrast kinni pidades kinnitada, et ta suudaks ka vabaduses õiguskuulekalt elada.
8. Ringkonnakohus peab tunnustusväärseks, et L.E soovib edaspidi elada õiguskuulekalt, kahetseb toimepandud kuritegusid, soovib hoiduda kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemisest ja sõltuvust tekitavate ainete tarbimisest, ta omandab vanglas XXXX eriala ning tal on vabanedes elukoht ja lähedaste toetus, kuid leiab, et tema suhtes esinevad negatiivsed asjaolud kogumis (korduvalt kriminaalkorras karistatus, senistest karistustest hoolimata aina raskemate kuritegude toimepanemine, vanglas korduvalt distsiplinaarkorras karistatus, mh vägivallategude eest) ei võimalda tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et L.E tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Tiit Lõhmus Paavo Randma -3 - Aarne Sarjas