1-10-1391/40

1-10-1391 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-1391 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. jaanuari 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu O.S-i ja tema kaitsja vandeadvokaat Ann Saare määruskaebused RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras:
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. jaanuari 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu O.S-i ja tema kaitsja vandeadvokaat Ann Saare määruskaebused rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Ann Saar kaudu 76.80 eurot (seitsekümmend kuus eurot ja kaheksakümmend senti), sealhulgas käibemaks 12.80 eurot (kaksteist eurot ja kaheksakümmend senti), vandeadvokaat Ann Saarele tema poolt O.S-ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel välja mõista O.S-ilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Ann Saare poolt osutatud õigusabi eest 76.80 eurot riigituludesse.
7. O.S tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „O.S 110-1391 menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Tartu Maakohtu 17.01.2012 määrusega jäeti O.S temale Harju Maakohtu 13.05.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Harju Maakohtu 13.05.2010 otsusega, mida on muudetud Tallinna Ringkonnakohtu 07.10.2010 otsusega, tunnistati O.S süüdi KarS § 121 ja 117 lg 1 järgi ning karistati KarS § 63; § 65 lg 1 ja 2 kohaldamisega vangistusega 4 aastat 6 kuud 27 päeva. Karistuse kandmise aja algus on 18.08.2009 ja lõpp 17.03.
9. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale, kuulates ära süüdimõistetu ja kaitsja ning arvestades prokuröri poolt esitatud kirjalikku arvamust, leidis, et O.S tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Maakohus tuvastas, et O.S on kriminaalkorras karistatud 6-l korral. Ta kannab kolme erineva kohtuotsuse alusel mõistetud liitkaristust. Osa kuritegusid on tal toime pandud varasema otsusega määratud katseajal. Kuriteod on muutunud raskemaks. O.S on osalenud sotsiaalprogrammides ning tema käitumisele viimase aasta jooksul etteheiteid ei ole. Samas ei ole käesolevaks ajaks ärakantud karistusaeg piisav, arvestades tema poolt toimepandud kuritegude hulka, raskust ja laadi. Vangla poolt planeeritud programmide läbimise järgselt oleks võimalik hinnata, kas tema hoiakutes ja käitumises on toimunud muutusi. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu Kaitsja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega rahuldada O.S-i taotlus ning vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kaitsja märgib, et O.S on vangistuses läbinud programmi XXXX loobumise kohta, praegu käib XXXX. Ta on osalenud vangla majandustöödel XXXX. Talle on planeeritud erinevate programmide läbimine, kuid alles 2012 aastal. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral on ta nõus kõik sotsiaalprogrammid läbima kriminaalhooldaja juures. Ta on aru saanud, et varem elas valesti. Ta on abi saanud usu poole pöördumisest, on oma väärtushinnanguid muutnud, mis kajastub ka selles, et tal ei ole vangistuses viibimise aja jooksul ühtegi distsiplinaarkaristust. Kaitsja märgib, et O.S on soovinud enda suhtes elektroonilise valve kohaldamist, kuigi seadus seda ette ei näe. Tema puhul on tähtis, et tema üle oleks igapäevane kontroll, mis aitaks tal vabaduses reeglitega paremini kohaneda. Kohtu arvamus, et kuna O.S-i on juba varasemalt vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, mistõttu ta ei ole kohtu usaldust õigustanud, ei ole kaitsja arvates aluseks arvamusele, et O.S nüüd elektroonilise valvega ennetähtaegsel vangistusest vabanemisel veelkordselt kuritarvitab kohtu usaldust. Vanglast iseloomustusest nähtuvalt on O.S-i puhul ennetähtaegse vabanemise korral mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 31% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 33%. Seksuaalkuritegude toimepanemise -2 - riskiks viie aasta jooksul on hinnatud 41-62%. Vaatamata kaitsja korduvatele pärimistele ei ole antud selgitusi Tartu Vanglast ega teistest asjaomastest asutustest, millisel põhimõttel ja milliste kriteeriumite alusel kujundatakse eeltoodud protsendid, miks seda arvestatakse just kahe aasta või viie aasta kohta. Kui protsendid on esitatud kahe aasta ja viie aasta kohta, siis O.S-i ennetähtaegsel vabanemisel oleks kriminaalhooldajal just nüüd võimalik karistuse kandmise lõpuni jäänud ca 2 aasta jooksul hakata tegelema tema õiguskuulekale käitumisele suunamiseks. O.S esitas ka iseseisva määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega vabastada teda vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Määruskaebuse kohaselt on O.S enda käitumist parandanud ja eluhoiakuid muutnud. Lubab kuritegusid enam mitte sooritada ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Vabaduses on olemas kindel töö- ja elukoht. Vabastamine tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla aitab tal ühiskonda sisse elada. O.S leiab, et ainult läbimata sotsiaalprogrammide pärast ei ole vaja teda vanglas hoida, kuna programme on võimalik läbida ka vabaduses. Vangla ei ole võimaldanud varem sotsiaalprogrammide läbimist. O.S leiab, et vanglas viibimine võib negatiivset mõju avaldada tema peresuhetele. Abikaasaga ei ole tal hetkel suhted stabiilsed, kuna rahaliste raskuste tõttu ei ole abikaasal olnud võimalik külastustel käia. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole O.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve alla põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Ringkonnakohus leiab, et taotluse lahendamisel on maakohus kaalunud ja arvesse võtnud O.S-i suhtes esinevaid positiivseid asjaolusid, milleks on suitsetamisest loobumise nõustamise läbimine ning tööhõives osalemine 15.08.-15.11.2011, kuid samas leiab, et nimetatud positiivsed asjaolud ei ole aluseks tema tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Vaatamata määruskaebustes toodud väidetele ei ole alust arvata, et O.S nüüd elektroonilise valvega ennetähtaegsel vangistusest vabanemisel õigustab kohtu usaldust. Ringkonnakohus leiab, et isiku suhtes, keda on 6-l korral kriminaalkorras karistatud ning kes on kolmel korral rikkunud katseaja kontrollnõudeid ja pannud katseajal toime uusi kuritegusid, ei saa kohtul mitte kuidagi kujuneda kindlat veendumust, et seekord on kinnipeetav võimeline katseaja edukalt läbima ja kehtestatud reegleid ei riku. O.S ei ole eelnevalt tõestanud kriminaalhooldaja kontrolli all olles, et ta on võimeline kontrollnõudeid järgima. Seega O.S-i puhul uue kuriteo toimepanemist ei suuda ära hoida üksnes elektroonilise järelevalve kohaldamine. Ka vangla ei nõustu käesoleval ajal O.S-i vabastamisega tingimisi enne tähtaega. Seega on põhjendatud jätta O.S tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamata, kuna O.S-i suhtes kohaldatud karistus ei ole täitnud käesolevaks ajaks KarS § 56 lg 1 -3 - sätestatud karistuse toimepanemisest. eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude O.S-i näol on tegemist isikuga, kes on toime pannud raske esimese astme isikuvastase süüteo ning isikuvastase vägivallateo, mille eest ta käesoleval ajal karistust kannab. Nimetatud kuritegude eest enam kui kaks aastat enne mõistetud karistuse ärakandmist süüdimõistetu vabastamine ei ole käeoleval ajal põhjendatud. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikule õiguspositsioone, millele ta hiljem võiks toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. O.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks ei anna alust ka ükski tema enda määruskaebuses esitatud põhjendus. Perekond oli O.S olemas ka enne kuritegude toimepanemist. Vangla hinnangul on O.S-i puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 31%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 33% ja seksuaalkuritegude toimepanemise risk viie aasta jooksul on 41-62%. Kaitsja leiab, et vangla ei ole selgitanud, milliste põhimõtete ja kriteeriumite alusel kujundatakse eeltoodud protsendid ning miks seda arvestatakse just kahe aasta või viie aasta kohta. Ringkonnakohus märgib, et nimetatud uute kuritegude toimepanemise protsentuaalne prognoos ei ole vangla suvaotsus, pädevuse ja alused selleks sätestab seadus. Tulenevalt VangS §-st 76 lg 1 märgitakse muuhulgas vangla poolt kinnipeetavale antud iseloomustusse hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele, kinnipeetava ohtlikkusele ja tema ennetähtaegse vabastamise kohta. Justiitsministri 12.08.2010 määrus nr 28 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“ (edaspidi Kord) § 2 p 2 järgi antakse kinnipeetava iseloomustuses hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele, kinnipeetava ohtlikkusele ja tema enne tähtaega vabastamise kohta. Sama määruse § 4 lg 1 järgi koostatakse kinnipeetava iseloomustus tema kriminogeensetele riskidele antud hinnangu (riskihinnang) ja kriminaalhooldusametniku arvamuse alusel käesolevas määruses sätestatud korras ning lõike 2 p 1 kohaselt on kinnipeetava iseloomustuse eesmärk tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses anda hinnang kinnipeetava ohtlikkusele, uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja seda soodustavatele asjaoludele ning tema tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta. Tulenevalt Korra § 8 lõigetest 1 ja 2 koostab ja kinnitab riskihinnangu kontaktisik. Riskihinnangu koostamisel arvestatakse kinnipeetava varasemat elukäiku, käitumist karistuse kandmise jooksul, individuaalse täitmiskava täitmist vangistuse jooksul, vestlusi kinnipeetavaga, teiste vanglateenistujatega ja asjaomaste spetsialistidega, andmekogudest saadud informatsiooni, kriminaalhooldaja arvamust ja muud asjakohast informatsiooni. Ringkonnakohtu arvamuse kohaselt selleks, et süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohus, kaaludes KarS § 76 lg 3 kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka ringkonnakohtul. Ringkonnakohus tunnustab O.S-i tahet vabaneda alkoholisõltuvusest, loobuda suitsetamisest ning muuta oma käitumist, kuid leiab, et arvestades tema poolt toime pandud kuriteo raskust ja katseajal toimepandud kuritegusid, ei anna see alust käesoleval ajal tema tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamiseks. -4 - Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. O.S peab KrMS § 187 lg 2 alusel hüvitama menetluskulu, milleks on kaitsjatasu 76.80 eurot määruskaebuse koostamise eest. Maarika Kuusk Aarne Sarjas -5 - Mati Kartau