) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada K.Z KarS § 199 lg 2 p 7,8 – 25 lg 4 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 30 (kolmkümmend) miinimumpäevamäära, s.o. summas (üheksakümmend kuus) eurot. 96 KarS § 66 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi, makstes alates novembrist 2011 igakuuliselt vähemalt 8 eurot ja lõpetades rahalise karistuse tasumine hiljemalt
lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista K.Z-ilt menetluskuluna sundraha 417,03 (nelisada seitseteist eurot ja 03 senti) eurot riigituludesse.
lg 1 p 4 alusel välja mõista K.Z-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 95,87 (üheksakümmend viis eurot ja 87 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Eduard Bulattšiku poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis, märkides ära viitenumbri 2800049900 ning selgituse. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud Kohtueelse menetluse käigus on tuvastatud, et 2009.a. augusti keskpaiku viibis sellel ajal alaealine, käesolevaks ajaks täisealine, K.Z koos H P, S R, M M ning T-nimelise tütarlapsega xxxx ääres, kus nad telkisid. 16. augustil sõitsid nad ringi S R isale kuuluva sõidukiga xxxx – roolis S R. Esmalt sõideti Väike-Maarjasse ja kuna H P ja K.Z tuli mõte toiduks „kala hankida“, sõideti edasi Äntu külla. H P, kes elas 2009.a. suvel xxxx, oli teadlik, et Äntu külas asub OÜ Simuna Ivax forellikasvandus. Kalakasvanduse olemasolust oli teadlik ka K.Z. Koos sõidetigi kalakasvatuse lähedusse, S R ning T-nimeline tütarlaps jäid autosse, kuna nemad ei teadnud, et kalu minnakse varastama. Kalakasvanduse territooriumile saamiseks pugesid H P, K.Z ja M M kolmekesi läbi territooriumit ümbritseva traataia, millesse oli lõhutud auk. K.Z ja M M jäid pisut kaugemale põõsastesse ootama, H P suundus aga kalatiigi juurde, kus hakkas kohapealt võetud kahvaga forelle püüdma, millised toimetas põõsastesse K.Z-i ja M M juurde. Viimased hakkasid kalu puuorgi otsa toppima. H P jõudis kahvaga kinni püüda ja kaaslaste juurde tuua kokku 39 forelli (tõukala). Kuna kalakasvanduse töötaja T S märkas turvakaamera monitoril võõraste isikute liikumist kalatiikide juures, hakkas ta kohale ruttama, kuid teda märganud M M ja H ning K.Z õnnestus kalu maha jättes minema joosta. (Alkoholijoobes H P siiski tabati samal päeval.) Kuna orgi otsa torgitud kalad polnud realiseerimiskõlblikud, tekitati OÜ-le Simuna Ivax materiaalset kahju summas 2730 krooni ehk 174,48 eurot. K.Z, H P ja M M tunnistasid end toimepandus täielikult süüdi. 20.01.2011 lõpetati K.Z-i suhtes menetlus
lg 7 alusel ning talle määrati kohustus maksta riigituludesse 95,87 eurot hiljemalt 20.06.2011. K.Z määratud kohustust ei täitnud ning 04.08.2011 uuendati tema suhtes kriminaalmenetlus. 3 M M suhtes on menetlus
05.01.2011 hüvitas M M OÜ-le Simuna Ivax tekitatud kahjust 58,16 eurot. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kohtuotsusega 04.02.2011 tunnistati H P süüdi 16.08.2009 OÜ-le Simuna Ivax kuuluvate kalade vargusekatses ning H P mõisteti välja OÜ-le Simuna Ivax tekitatud varaline kahju summas 116,32 eurot. II Süüdistuse sisu K.Z süüdistatakse selles, et tema koos H P ja M M 16.08.2009.a. kella 13.23 ajal Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas Äntu külas tungis sisse aiaga piiratud OÜ Simuna Ivax Äntu kalakasvatuse territooriumile ning võttis kalakasvatuse tiigist ebaseadusliku omastamise eesmärgil välja OÜ-le Simuna Ivax kuuluvad 39 tõukala koguväärtusega 2730 krooni, s.o. 174,48 eurot, kuid süütegu jäi lõpule viimata kalakasvatuse töötaja T S sekkumise tõttu. Seega K.Z, püüdes ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtta ära võõraid vallasasju, mis oli toimepandud grupis ja sissetungimisega, pani toime KarS § 199 lg 2 p 7,8 – 25 lg 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. III Prokuröri ettepanek Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Aita Ploom taotleb K.Z-i süüditunnistamist käskmenetluses ja tema karistamist KarS § 199 lg 2 p 7,8 – 25 lg 4 järgi rahalise karistusega 30 päevamäära (päevamäär 3,2 eurot) ulatuses, s.o. summas 96 (üheksakümmend kuus) eurot, milline juhindudes KarS § 66 lg 1,3 tasuda ära osade kaupa, makstes alates novembrist 2011 igakuuliselt vähemalt 8 eurot ja lõpetades rahalise karistuse tasumine hiljemalt 31. oktoobriks 2012.a. IV Kohtu põhjendused Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses
Kohus K.Z-i käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. KarS § 199 lg 2 p 7,8 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava K.Z-i karistust kergendavad süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus, tema käitumises KarS § 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava K.Z-i puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. 4 V Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas asjas on menetluskuludeks
lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 417,03 eurot ja
lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu.
Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Kohtuotsus jõustus 07. detsembril 2011. a. №oremreferent Heli Väinaste Lea Herne Lea Herne
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.