Prokurör Veera Kremez Süüdistatav R.D, isikukood xxx, elukoht xxx; Eesti Vabariigi kodakondsus, keskharidus, emakeel eesti keel, ei tööta, tõkend –elukohast lahkumise keeld kohaldatud alates 13.07.2011. Varem kohtulikult karistatud 3-l korral: - 07.03.2011.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega
lg 2 p 9 alusel vangistusega 9k,
lg 2 p 1 alusel vangistusega 1a,
MS § 238 lg 2 alusel vangistusega 1a,
lg 1 alusel vangistus 11k 26p,
lg 2 alusel vangistus 4k, § 74 lg 1 alusel tingimisi vangistus 7k 26p, katseajaga 1a 6k; - 10.06.2011.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega
MS § 238 lg 2 alusel vangistus 4k,
g 2 alusel vangistus 11k 23p,
lg 1 alusel asendati karistus üldkasuliku tööga 706 tundi tähtajaga 2a; 06.10.2011.a Harju Maakohtu kohtumäärusega pöörati mõistetud vangistus 11k 23p täitmisele. - 08.07.2011.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega
lg 2 p 9 –
MS § 238 lg 2 alusel rahaline karistus 320 eurot,
Väärteokorras karistatud 26-l korral. Kaitsja Risto Käbi RESOLUTSIOON 1. R.D süüdi tunnistada
lg 2 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 10.06.2011 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o. vangistusega 11 kuud ja 23 päeva, mõistes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse üks
lg 2 p 9, 10.06.2011 kohtuotsusega
lg 2 p 9 järgi ning 08.07.2011 kohtuotsusega
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi), uuesti, 13.07.2011 kella 14:45 ajal Tallinnas Xxx asuvas HRkaupluses püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta RFAS-le kuuluvat kaupa kokku summas 34,78€ ja nimelt: kaks karpi punast lõhemarja ( ühe karbi maksumus 17,39€). R.D peitis nimetatud kauba endale särgi alla ning möödus kassadest, jättes nimetatud kauba eest tahtlikult tasumata, kuid tema tahtest olenemata põhjusel jäi vargus lõpule viimata seoses tema kinnipidamisega turvatöötaja poolt. Sellega asus R.D, süstemaatiliselt, vastavalt oma ettekujutusele süüteost vahetult võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja vastavalt oma ettekujutusele teost tegi kõik endast oleneva süüteo lõpuleviimiseks, millega pani toime
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo (süstemaatilise varguse katse). Kohus uuris kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: - - - RFAS avaldus, mille kohaselt palutakse võtta vastutusele 13.07.2011 kell 14:45 kaupluses HRH aadressil Xxx õigusvastase teo toime pannud isik, kelle juurest avastati RFAS kuuluvat maksmata kaupa 34.78 euro väärtuses. Kaubaks lõhemari (300g, 2 tk). Kaup korras ja kauplusele tagastatud (tl 2). Tunnistaja EZ'i (turvatöötaja) 13.07.2011.a eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt oli 13.07.2011 turvatöötajana tööl HR kaupluses asukohaga Xxx. Raadiojaama teel kell 14:45 ajal sai teate selle kohta, et peab kinni pidama meesterahva, vanuses umbes 30aastane. Kell 14:45 pidas nimetatud meesterahva kinni, kes läbis kassaliini, toimetas turvaruumi. Kontrollimise käigus võttis jope alt välja ühe karbi punase kalamarjaga, teise karbi andis süüdistatav ise. Kaubaks oli „Lõhemari“, kahe karbi maksumus 34.78 eurot. Kaup rikkumata ja kauplusele tagastatud (tl 3-4). Tunnistaja MT (turvatöötaja) 13.07.2011.a eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt on G4S turvatöötaja Xxx HR. Kella 14.00 ajal, 13.07.2011 tööl olles märkas kaamera vahendusel HR müügisaalis meesterahvast, kes läks rätikute riiuli juurde ja võttis rätikute 3 - - - - vahelt 2 karpi konservi (rohelist värvi) ja pani need jope vahele. Edasi suundus riiete osakonda, kus peitis need kaks karpi särgi alla. Suundus kassade poole. Tema andis raadio vahendusel teisele turvatöötajale sellest teada, kes meesterahva peale kassaderivi läbimist ka kinni pidas (tl 5). Karistusregistri väljavõte, mille kohaselt on isikut kriminaalkorras karistatud kolmel korral 2011.a, väärteokorras on isikut karistatud 26-l korral (tl 34-40). 07.03.2011 Harju Maakohtu otsus, mille resolutsiooni kohaselt süüdi tunnistada R.D
Süüdi tunnistada R.D
lg 2 p 1 järgi ning mõista talle karistuseks 1 aasta vangistust.
lg.1 alusel üksikkaristusest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg.2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 1 aasta vangistust.
s.o. 1 (üks) päev vangistust ja 12.09.2010.a. kuni 13.09.2010.a.. s.o. 2 (kaks) päeva vangistust ning 18.09.2010.a. s.o. 1 (üks) päev vangistust, kokku 4 (neli) päeva vangistust ning seega kuulub ärakandmisele 11 kuud ja 26 päeva vangistust.
Koheselt pöörata täitmisele 4 kuud vangistust (tl 20-22). 10.06.2011 Harju Maakohtu otsus, mille resolutsiooni kohaselt süüdi tunnistada R.D
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 4 kuud vangistust.
kokku 3 päeva lugeda karistusaja hulka, seega jääb kandmata karistuseks 3 kuud ja 27 päeva vangistust.
Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (7 kuud ja 26 päeva) ning liitkaristuseks lugeda 11 kuud ja 23 päeva vangistust.
lg 1 alusel asendada mõistetav vangistus üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd – seega 706 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö sooritamise ajaks määrata 24 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4,6,7 alusel allutada R.D üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile ning määrata, et R.D üldkasuliku töö tegemise ajal peab järgima
lg 1 p-s 1 – 5 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (tl 23-24). 08.07.2011 Harju Maakohtu otsus, mille resolutsiooni kohaselt süüdi tunnistada R.D
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja rahalise karistusega 150 päevamäära, võttes päevamääraks 3.20 eurot s.o summas 480 eurot. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks rahalise karistuse 100 päevamäära s.o summas 320 eurot. Vastavalt
kuni 08.07.2011.a. s.o 3 päev = 9 päevamäära karistusaja hulka, kandmata karistus rahaline karistus 291.20 eurot (tl 25-26). R.D'i 13.07.2011.a eeluurimisel kahtlustatavana antud ütlused, mille kohaselt tunnistab süüd. 13.07.2011 kella 14.00 ajal läks HRkauplusesse, et kaupu vaadata. Viibides käterätikute osakonnas nägi, et riiulis on kaks plekk-karpi lõhemarka, rohelised plekk-karbid, valge plastmasskaanega. Võttis mõlemad karbid enda kätte, liikus riietuskabiini, kus pani karbid särgi alla. Liikus kassade juurde, kus möödus kas esimesest või teisest kassast, jättes konservide eest tasumata. Peale seda peeti ta turvatöötaja poolt 4 kinni ning toimetati turvaruumi, kus vabatahtlikult konservid välja andis. Tagastati kauplusele. Kahetseb tehtut (tl 7-9). Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid ülalloetletud kirjalikke tõendeid, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. R.D süü varguse katse episoodis on tõendatud tema enda süüd tunnistavate ütlustega, mille kohaselt 13.07.2011 kella 14.00 ajal HR kaupluses, viibides käterätikute osakonnas nägi, et riiulis on kaks plekk-karpi lõhemarja, rohelised plekk-karbid, valge plastmasskaanega. Võttis mõlemad karbid enda kätte, liikus riietuskabiini, kus pani karbid särgi alla. Liikus kassade juurde, kus möödus kas esimesest või teisest kassast, jättes konservide eest tasumata. Peale seda peeti ta turvatöötaja poolt kinni ning toimetati turvaruumi, kus vabatahtlikult konservid välja andis, mis tagastati kauplusele. Kahetseb tehtut. Süüdistatava sellekohased ütlused langevad kokku RFAS avaldusega, mille kohaselt palutakse võtta vastutusele 13.07.2011 kell 14:45 kaupluses HRH aadressil Xxx õigusvastase teo toime pannud isik, kelle juurest avastati RFAS kuuluvat maksmata kaupa 34.78 euro väärtuses. Kaubaks lõhemari (300g, 2 tk). Kaup korras ja kauplusele tagastatud. Ka tunnistaja, EZ'i (turvatöötaja) ütlused langevad süüdistatava ütlustega kokku ning kinnitavad R.D-le esitatud süüdistust. Ütluste kohaselt oli EZ 13.07.2011 turvatöötajana tööl HR kaupluses asukohaga Xxx. Raadiojaama teel kell 14:45 ajal sai teate selle kohta, et peab kinni pidama meesterahva, vanuses umbes 30-aastane. Kell 14:45 pidas nimetatud meesterahva kinni, kes läbis kassaliini, toimetas turvaruumi. Kontrollimise käigus võttis jope alt välja ühe karbi punase kalamarjaga, teise karbi andis süüdistatav ise. Kaubaks oli „Lõhemari“, kahe karbi maksumus 34.78 eurot. Kaup rikkumata ja kauplusele tagastatud. Ka tunnistaja MT (turvatöötaja) ütlused kinnitavad R.D poolt antud ütlusi ning kinnitavad esitatud süüdistust. Ütluste kohaselt kella 14.00 ajal, 13.07.2011 tööl olles märkas kaamera vahendusel HR müügisaalis meesterahvast, kes läks rätikute riiuli juurde ja võttis rätikute vahelt 2 karpi konservi (rohelist värvi) ja pani need jope vahele. Edasi suundus riiete osakonda, kus peitis need kaks karpi särgi alla. Suundus kassade poole. Tema andis raadio vahendusel teisele turvatöötajale sellest teada, kes meesterahva peale kassaderivi läbimist ka kinni pidas. Eeltoodu alusel leiab kohus, et süüdistatava süü varguse katse kohta HRH on täielikult tõendatud. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et HRH 2 karpi punast lõhemarja olid süüdistatavale võõrad vallasasjad, mille ta ebaseaduslikult ära võttis. Seega on märgitud tõenditega kohtus tõendamist leidnud R.D süü varguse katses HRH aadressil Xxx. Kohtueelses menetluses on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi, s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süsteemselt. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistatav on viimase aasta jooksul vargusi toime pannud enam kui kahel korral, nimelt: Harju Maakohtu 07.03.2011.a ja 10.06.2011.a otsustega on süüdistatav süüdi mõistetud
süsteemse varguse eest. Harju Maakohtu 08.07.2011.a otsusega on süüdistatav süüdi tunnistatud
süsteemse varguse katse toimepanemise eest. Seega on süüdistatav aasta jooksul toime pannud vähemalt kaks vargust ja ühe varguse katse, mistõttu on tema tegevus õieti kvalifitseeritud süsteemse vargusena
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt jäi kuritegu lõpule viimata, kuivõrd süüdistatav oli kinnipeetud turvameeste poolt. Seega tema tahtest mitteolenevatel põhjustel jäi kuritegu lõpule viimata. Eeltoodu alusel on süüdistatavale 5 inkrimineeritud teod õigesti kvalifitseeritud kuriteokatsena
Süüdistatava enda ütlustest nähtuvalt on ta teod toime pannud kavatsetult, sisenes kauplusesse ning nähes riiulil kahte lõhemarja karpi, otsustas need varastada, peitis kauba ja möödus kassadest kauba eest maksmata. Seega on täidetud ka süütekoosseisu subjektiivne külg. R.D süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu alusel leiab kohus, et süüdistatava tegevusele on antud õige karistusõiguslik hinnang
Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Käesolevas asjas süüdistatava karistust raskendavad asjaolud puuduvad.
Samas on süüdistatav on karistatud korduvalt varguste toimepanemise eest. Tal puudub kindel töökoht. Viimase aasta jooksul on ta korduvalt vargusi toime pannud. Sellest kõigest järeldab kohus, et süüdistatavale on varguste toimepanemine saanud elustiiliks ja sissetuleku allikaks ning ta ei püüagi õiguskuulekalt käituda. Samuti on karistuse mõistmisel oluliseks asjaoluks see, et süüdistatava suhtes on täitmisele pööratud eelmine kohtuotsus, millega asendati süüdistatavale määratud vangistus üldkasuliku töö tundidega. Seega on süüdistatav näidanud ülesse ükskõikset suhtumist õiguskorda ja võetud kohustustesse ning on jätkanud kuritegelikku käitumist katseajal. Arvestades, et süüdistataval puudub kindel sissetulek, töökoht ja tema varasemat karistatust, ei ole mõeldav süüdistatava karistamine kergemaliigilise karistuse, s.o. rahalise karistusega. Süüdistatav on jätnud tasumata temale viimati määratud rahatrahvid ja rahalise karistuse. Kuivõrd süüdistatav on käesoleva teo toime pannud katseajal, näitab see ilmekalt, et süüdistatav ei ole endale oma käitumisest mingeid järeldusi teinud ega kavatsenud oma käitumismustrit muuta. tema suhtes ei ole tulemust andnud üldkasuliku tööga vangistuse asendamine, kuna ta ei täitnud võetud kohustusi. Sellest leiab kohus, et vangistuse tingimuslik kohaldamata jätmine või asendamine üldkasuliku tööga on samuti välistatud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et süüdistatavat on võimalik mõjutada üksnes reaalse vangistusega. Süüdistatava poolt toime pandud kuritegu on II astme kuritegu ja toime pandud kavatsetult.
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viie aastase vangistuse. Vangistuse sanktsiooni määramisel arvestab kohus varastatu väärtust, sead, et kuritegu jäi katsestaadiumisse ja kahju ei ole põhjustatud (kaup tagastatud) ning süüdistatava süü suurust, s.o. karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et karistus käesoleva kuriteo eest võib jääda koosseisu vangistuse sanktsiooni alammäära lähedaseks. Kuivõrd süüdistatav on teo toime pannud katseajal tuleb moodustada
lg 2 alusel liitkaristus Harju Maakohtu 10.06.2011 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o. vangistusega 11 kuud ja 23 päeva. Puutuvalt R.D suhtes kohaldatud tõkendisse märgib kohus järgmist. R.D ei ilmunud korduvalt kohtuistungitele, olles samas teadlik istungi toimumise ajast kaitsja vahendusel ning ei omanud mitteilmumiseks ka mõjuvat põhjust. Samuti on R.D lahkunud kohtu loata elukohast, millele temale on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld ega ole reageerinud ka sellele aadressile saadetud kohtukutsetele. Kohus leiab, et selliselt on R.D 6 rikkunud temale kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld ning esinevad tõkendi muutmise alused. Samuti on R.D suhtes eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus täitmisele pööratud ning ta ei ole ilmunud vabatahtlikult karistust kandma. Eeltoodu alusel 1 leiab kohus, et esinevad R.D vahistamisalused KrMS § 130 lg 2 ja lg 4 kohaselt. Nimelt isik on hoidunud kõrvale kriminaalmenetlusest ning kuivõrd ta on eelmise kuriteo toime pannud katseajal, ta on varasemalt korduvalt karistatud isik, siis on ta näidanud oma käitumisega, et jätkab vabaduses viibides kuritegude toimepanemist. Samuti, jättes ilmumata vangistuse täitmisele pööramisel kinnipidamisasutusse, asus R.D kõrvale hoiduma eelmise kohtuotsuse täitmisele pööramisest. Seega on alust arvata, et ta asub kõrvale hoiduma ka käesoleva süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest ning kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks tuleb R.D vahistada. Sellest tulenevalt vahistab kohus R.D kohtusaalist. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt ei ole R.D ametlikku töökohta ega püsivat sissetulekut. R.D, kaitsja prokurör on taotlenud menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist, kuivõrd nende tasumine ilmselgelt käib R.D üle jõu. Eeltoodu alusel mõistab kohus R.D-lt välja menetluskuluna: • KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 115.05 eurot (sada viisteist eurot ja viis senti); • KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 0.45 eurot (nelikümmend viis senti). • KrMS § 180 lg 3 alusel jätta KrMS § 179 alusel ettenähtud sundraha 417.03 eurot (nelisada seitseteist eurot ja kolm senti) riigi kanda. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada ülejäänud menetluskulude hüvitamise osas KrMS § 423 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. On ilmselge, et vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine on raskendatud kuna süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud. Tsiviilhagi puudub. Asitõendeid ei ole. Kohtunik Kristina Väliste 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.