järgi kokkuleppemenetluses; Prokurör Katrin Pärtlas Kaitsja R.N , isikukood XXX, kodakondsus: EV kodanik, emakeel : vene keel ; keskharidusega; töökoht: E OÜ logistik, elukoht XXX, varem kriminaalkorras karistamata elukohast lahkumise keeld alates 31.12.2011 , kinni peetud 31.12.2011 Raivo Bergson RESOLUTSIOON Kohus juhindub KrMS §-dest 175 lg 1 p 3, 4,5, 9 ja § 179 lg 1 p 2; § 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313;
§ - dest 56 lg 1 Süüdistatav tõkend Süüdi tunnistada R.N
järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada 180 päevamäära suuruse rahalise karistusega, arvestades päevamäära suuruseks 4.00 eurot , s.o. 720 eurot .
lg 1 alusel R.N eelvangistuses viibitud aeg 31.12.2011, s.o 1 päev karistuse hulka arvestusega 1-le vangistuse päevale vastab 3 rahalise karistuse päevamäära, lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks rahaline karistus 177 päevamäära, s.o summas 708 eurot.
Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbankis , märkides viitenumbriks 4100064939 ning selgitusse „R.N, 1-12-893, rahaline karistus“
lg 1 alusel lisakaristusena võtta R.N-ilt 2 kuuks ära mootorsõiduki juhtimisõigus. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. Välja mõista R.N-ilt KrMS § 175 lg 1 p 3, 4,5,9 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 76.78 eurot, toimiku materjalidest koopia tegemise kulu 0.45 eurot ja KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o. 435 eurot riigituludesse . Väljamõistetud sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pangas arve nr 10220034796011 või AS Swedbank konto nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse vastavalt „R.N sundraha 1-12-893“, „R.N menetluskulu 1-12-893 “ Kviitungid tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Menetluskulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tähtajaks mittetasumisel saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU R.N on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema juhtis 31.12.2011 kella 01.19 ajal Tallinnas Majaka tänava ja Peterburi tee ristmikul liikudes Tartu maantee suunas mootorsõidukit Volkswagen Vento reg.märgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,01mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10mg/l, lõplik lugem 0,91mg/l). Sellise käitumisega rikkus R.N Liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on käesoleva seaduse tähenduses alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. 2 Seega pani R.N toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o.
sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Katrin Pärtlas , süüdistatav R.N ja tema kaitsja Mariann Tusti kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe, mille kohaselt
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale rahalise karistuse 180 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 4€, s.o. 720€.
lg 1 alusel eelvangistuse 1 päev 31.12.2011 lugeda karistuse hulka ja mõista rahaline karistus, arvestusega 1-le vangistuse päevale vastab 3 rahalise karistuse päevamäära, 177 päevamäära, s.o. 708€. Rahaline karistus tasuda
lg 1 ja lg 3 alusel ositi 1 (ühe) aasta jooksul.
lg 1 p 1 alusel kohaldada R.N-ile lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2 (kaheks) kuuks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav R.N ja tema kaitsja Mariann Tusti nõustusid esitatud süüdistuses märgitud kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatavale R.N-ile selgitati, et kokkuleppe sisusse ei kuulu sundraha ja menetluskulud, vaid need mõistetakse kohtu poolt. Välja mõistetavate menetluskuludena on R.N kohustatud riigi tuludesse tasuma sundraha 1,5 kuupalga alammäära ulatuses s.o II astme kuriteos süüdimõistmise korral summas 435 eurot ning kaitsjatasu osutatud õigusabi eest ning tasu toimiku materjalidest koopia tegemise eest , samuti teavitati süüdistatavat tema õigustest kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi. 05. märtsil 2012.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil süüdistatav R.N tunnistas end
järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises täielikult süüdi, kinnitades kohtule, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe, ta nõustub sõlmitud kokkuleppega, kaitsja Raivo Bergson jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ja prokuröri abi Katrin Pärtlas taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava R.N selgitused , kaitsja Raivo Bergsoni ja prokuröri abi Katrin Pärtlase arvamused sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav R.N on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja, et kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Süüdistatav R.N on toime pannud teise astme kuriteo, ta on varem kriminaalkorras karistamata isik, milline on kohtule iseloomustavaks asjaoluks. Karistuse mõistmisel
lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, viimase isikut ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et R.N tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses
järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistus tuleb temale mõista vastavalt kokkulepitule, sest tuvastatud ei ole R.N poolt toime 3 pandud õigusvastase teo ja süüd välistavaid asjaolusid ning R.N-ile inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud vastavalt
Samuti asub kohus seisukohale, et süüdistatavalt R.N-ilt kuuluvad väljamõistmisele kohtueelse menetluse ja kohtukulud, s.o kaitsjatasu temale osutatud õigusabi eest, tasu toimiku materjalidest koopia tegemise eest ja sundraha riigituludesse. Helve Särgava Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.