) § 71 alusel rahatrahv 3 trahviühikut, so 12 eurot. Otsuse kohaselt F.P kella 01.05 ajal Tallinnas Narva mnt 95 tarbis alkohoolset jooki õlut, olles alaealine. Ta rikkus seega F.
ning pani toime F.
Kaebuse sisu F.P esindaja S F.P esitas 23.08.2011.a Harju Maakohtule kaebuse eelnimetatud otsuse tühistamiseks ja väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel. Kaebuse kohaselt menetlusalune isik F.P ei joonud Tallinna Lauluväljakul toimunud Õllesummeril õlut, vaid ta jõi alkohoolset jooki, kuid mitte õlut ning mitte 08.07.2011.a kell 01.05, nagu on kirjas väärteoprotokollis ja otsuses. F.P jõi muud alkohoolset jooki ja ajaliselt palju varem. Kaebuse kohaselt ei selgitatud menetlusalusele isikule, mida talle süüks pannakse ning milliseid toiminguid tehakse. Samuti leiab kaebuse esitaja, et politseinikud on vabaõhuüritustel rikkunud väärteomenetluse korda. Kaebuse esitaja seisukohal, et tunnistaja F.P. Petrov on andnud väärteoasjas valeütlusi ning asjaolu, et F.P jõi õlut, on välja mõeldud. Kaebuse kohaselt turvamees ei näinud üldse, et menetlusalune isik oleks alkohoolset jooki joonud, kuna sellel hetkel F.P alkohoolset jooki enam ei joonud, selle tarbimisest oli aega möödunud. Samuti ei nimetanud menetlusalune isik tunnistajale, millist alkohoolset jooki ta jõu. Seepärast ei ole tunnistaja F.P. P ütlused tõendiks VTMS § 31 tähenduses. Samuti on K. Vares väärteoasjas otsuse tegemisel tuginenud tunnistaja J. R ütlustele, kuid teda pole väärteoasjas üle kuulatud ning K. Vares on otsuse tegemisel tuginenud olematule tõendile. Kaebuse kohaselt on väärteomenetluses rikutud politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) § 723 lg.3 sätestatut, sest menetlusalusel isik oli teadvusel, koordinatsioon oli häireteta ehk menetlusalusel isikul puudusid PPVS § 723 lg.3 sätestatud ilmsed alkoholi tarvitamise tunnused ning alaealise F.P kontrollimine indikaatorvahendiga oli põhjendamata. Lisaks märgib kaebuse esitaja, et F.P-le ei tutvustatud PPVS § 7 24 lg-s.2 sätestatud õigusi, ei võimaldatud menetlusalusel isikul kirjutada protokollile selgitusi ja märkusi. Sellega on väärteomenetleja rikkunud oluliselt menetluskorda ja kontrollile allutatud isiku õigusi. Kaebuses on välja toodud, et väärteomenetleja kontrollis menetlusalust isikut indikaatorvahendiga enne isikusamasuse tuvastamist ning väärteomenetleja võltsis indikaatorvahendi kasutamise protokolli sellele andmete juurde kirjutamisega peale toimingu lõppemist. Lisaks ei võimaldatud F.P anda ütlusi ja teha taotlusi, kui ta allutati isikusamasuse tuvastamisele. Samuti leiab kaebuse esitaja, et on oluliselt rikutud menetluskorda, VTMS § 56 lg.2 p.6 sätestatut ning et menetlusalusele isikule ei ole tutvustatud tema õigusi ja kohustusi vastavalt VTMS § 19. 2 3 Kaebuse kohaselt viidi F.P suhtes samaaegselt läbi kahte menetlustoimingut – isiku ülekuulamist ning isikusamasuse tuvastamist. Samuti on rikutud VTMS § 31 lg.1 sätestatut ning menetlusalusele isikule ei ole teatavaks tehtud tunnistaja õigusi ja kohustusi. Lisaks leiab kaebuse esitaja, et on rikutud VTMS § 49 sätestatud nõudeid menetlustoimingu protokollile – menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollil puudub väärteoasja number, seega ei saa seda lugeda tõendiks VMTS § 31 tähenduses – ei ole teada, millise väärteoasja raames menetlustoiming läbi viidi. Samuti on rikutud VTMS § 49 nõudeid sellega, et väärteomenetleja K. Vares, väljastades kaebuse esitajale väärteotoimiku koopia ning võttes allkirja valgele paberile, ei vormistanud menetlustoimingu protokolli. Kaebuse esitaja on seisukohal, et väärteo toimepanemine ei ole tõendatud ning menetlustoimingute tegemisel on rikutud nii sisulisi kui vormilisi menetlusnõudeid. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja leiab, et väärtegu on F.P poolt toimepandud, see on tõendatud väärteotoimikus olevate materjalidega –nii menetlusaluse isiku kui ka tunnistaja ütlustega, lisaks on indikaatorvahendi kasutamise protokoll, millega on tuvastatud alaealise alkoholijoove. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebuses esitatud väited on paljasõnalised, väärteomenetleja ei ole rikkunud VTMS § 31 lg.1 sätestatut, samuti ei ole rikutud VTMS § 49 nõudeid ning et koopiate väljaandmine ei ole menetlustoiming ja sellele ei koostata menetlustoimingu protokolli. Kohtuväline menetleja leiab, et väärteomenetluses ei ole rikutud politsei ja piirivalve seaduse sätteid, sest ajavahemikul 06.07.2011-09.07.2011 toimus Tallinnas Lauluväljakul vabaõhuüritus Õllesummer, mille raames on koostatud politseile tegevusplaan. Plaani eesmärk oli avaliku korra tagamine, kaubanduseeskirjade täitmise kontroll, alkoholi- ja tubakaseaduse nõuete täitmine, alaealiste poolt õigusrikkumiste tuvastamine. Seega oli politseil õigus kontrollida indikaatorvahendiga igat alaealist, kes viibis antud üritusel, vaatamata sellele, kas tal esinesid ilmsed joobetunnused või mitte. Samuti ei oma tähendust, millises järjekorras tehti joobeseisundi kontrollimine ja isikusamasuse tuvastamine, sest tegemist oli ilmselt alaealise isikuga ning haldustoimingutega, mida võivad teha kõik väärteomenetlejad. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebuse rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et F.P, olles alaealine, rikkus F.P § 46 ning teda tuleb karistada rahatrahviga F.P § 71 järgi. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ning ära kuulanud kaebuse esitaja F.P, tema kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et kaebus rahuldamisele ei kuulu. Väärteomenetluse seadustiku § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja arutamisel ja otsuse tegemisel on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud. Kohtuliku arutamise käigus ei ole tuvastatud VTMS § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi. Väärteo toimepanemine, st alaealise F.P poolt alkoholi tarvitamine, on tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega ja indikaatorvahendi kasutamise protokolliga. Menetlusalune isik on kohtueelses menetluses andnud ütlusi, et ta jõi õlut olles Lauluväljakul 08.07.2011.a kella 01.05 paiku. Istungil ta selgitas, et oli tuttavatega Õllesummeril, jõi enne õlut. Lisaks jõi ta baaris Jäägermeistrit ning kui baar pandi kinni, läks ta koos sõpradega sealt minema ning võttis joogi kaasa ning jõi väljas edasi. Tema juurde tuli kaks turvameest, kes viisid ta politseinikke täis ruumi. Menetlusalune isik andis politseinikele oma vanemate 3 4 kontaktid, teine turvamees pani teda puhuma ning koostati väärteoprotokoll. Menetlusalune isik on andnud ütlusi, et talle selgitati tema õigusi ja kohustusi, need loeti talle ette. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt kontrollis väärteomenetleja J. R 08.07.2011.a Tallinnas Narva mnt 95 (Lauluväljakul) kella 01.07 paiku H. alkoholijoovet, alkomeetri kohaselt tuvastati F.P joove 0,30 mg/l. Isikusamasuse tuvastamise protokolli kohaselt tuvastas väärteomenetleja J. Rozova 08.07.2011.a kella 01.15 ajal F.P isikusamasuse. Väärteotoimikus asub tunnistaja F.P. P ülekuulamise protokoll: F.P ülekuulamise teostas Julianna Rozova, protokoll kujutab endast ette blanketti, kuhu kanti turvatöötaja nimi, rikkuja nimi, rikkumise kellaaeg ja mitmest variandist ütlustest on ära märgitud „nr.4) olles alaealine tarbis alkohoolset jooki õlud“. Väärteootsuses on tõendiks nimetatud „V tunnistaja Julianna Rozova ülekuulamise protokoll 08.07.2011“. Kohtuvälise menetleja on kirjalikus vastuses seletanud, et politsei infosüsteemi sisestamisel on sisestaja toimingu nimetuseks märkinud „V tunnistaja Julianna Rozova ülekuulamise protokoll“. Hiljemalt otsust tehes süsteem paneb automaatselt tõendamise blokki protokollid nimetustega sisukorrast, mida peale kinnitamist enam muuta ei saa. Kohus asub seisukohale, et selline põhjendus ei ole vastuvõetav. Väärteoasjas otsust koostades tuleb lähtuda reaalselt kogutud tõenditest, mitte süsteemi sisestaja formuleeringutest. Turvatöötajate ütlusi võeti blankettidele, tegemist oli vabaõhuüritusega „Õllesummer“ ning ei ole tõenäoline, et massürituse turvatöötaja mäletaks kõiki isikuid, kes olid rikkumiste tõttu kinni peetud. Kohus on tunnistaja F.P edastanud kohtukutse (toimikus märgitud) turvafirma aadressil, kuid F.P ei ole kohtukutset kätte saanud ning tuvastada tunnistaja asukohta ei osutunud võimalikuks. Seega puudus kohtul võimalus kontrollida tunnistaja F.P ütlusi, millised otsuses on märgitud kui „V tunnistaja Julianna Rozova ülekuulamise protokoll 08.07.2011“ ning kohus jätab need tõendite hulgast kõrvale. Kohus leiab, et väärteoasjas on tuvastatud, et alaealine tarbis alkoholi. F.
Nimetatud säte tähendab, et alaealine isik ei tohi tarvitada mitte üheski kohas sõltumata kellaajast ühtegi alkohoolset jooki, sh õlut. Sellise keelu rikkumine on karistatav rahatrahviga kuni 20 trahviühikut. Seega on kohtu hinnangul kaebuse esitaja väide selle kohta, et menetlusalune isik tarbis alkoholi varem, mitte 08.07.2011.a kella 01.05 ajal, arusaamatu ja põhjendamatu, sest alkoholiseadus ei sätesta, millal on alaealise poolt alkoholi tarvitamine lubatud. Nimetatud seaduses on selgelt ja üheselt mõistetavalt reguleeritud alaealise poolt alkoholi tarbimise keeld. F.P mõiste tuleneb F.
lg.1 ning alkohoolse joogi mõiste tuleneb F.
Samuti on kohtule arusaamatu menetlusaluse isiku kaitsja väide, justkui jook, mida menetlusalune isik tarbis, ei olnud õlu F.
tähenduses, vaid võis olla hoopis alkoholivaba õlu või limonaad. Väärteomenetluses on kasutatud indikaatorvahendit – alkomeetrit, mille abil on tuvastatud menetlusaluse isiku alkoholijoove – 0,30 mg/l. Kui jook, mida menetlusalune isik jõi, ei oleks olnud alkohol, ei oleks ka võimalik alkoholijoobe tekkimine. F.P-st 0,30 mg ühes liitris väljahingatavas õhus loetakse kergeks joobeks. Seega on väärteoasjas kogutud materjalidega tõendatud, et F.P rikkus F.
S § 71 järgi kvalifitseeritava väärteo. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, F.P teadis, et alaealisel on alkoholi tarbimine keelatud. Kohus leiab, et väärteomenetluses ei ole rikutud politsei ja piirivalve seaduse sätteid, sest politsei ülesanne nimetatud seaduse kohaselt on avaliku korra tagamine, samuti korrarikkumiste kõrvaldamine, joobeseisundi tuvastamine. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kuna Lauluväljakul toimunud vabaõhuürituse Õllesummer raames 4 5 oli politseile koostatud tegevusplaan, mille eesmärk oli avaliku korra tagamine, kaubanduseeskirjade täitmise kontroll, alkoholi- ja tubakaseaduse nõuete täitmine, alaealiste poolt õigusrikkumiste tuvastamine, oli politseil õigus kontrollida indikaatorvahendiga iga alaealist isikut, kes viibis nimetatud üritusel. Seejuures ei ole oluline, et alaealisel esineksid ilmsed joobetunnused. Seega politseil on õigus kontrollida alaealist isikut indikaatorvahendiga ka siis, kui ta näib kaine. Joobeseisundi kontrollimise ja isikusamasuse tuvastamise järjekord ei ole oluline, sest antud juhul oli alkoholijoobe kontrollimise näol tegemist haldustoiminguga, mida võivad teha kõik avalikul üritusel olevad väärteomenetlejad. Samuti ei ole oluline menetlusaluse isiku ülekuulamise ja isikusamasuse tuvastamise järjekord. Väärteomenetluse seadustikus või muus seaduses ei ole sätestatud menetlustoimingute tegemise järjekord, oluline on see, et andmeid ei tohi protokollile juurde lisada pärast seda, kui menetlusalune isik on protokollile allkirja andnud (ja protokolli koopia on menetlusalusele isikule kätte antud). Käesoleval juhul ei ole kohtul kahtlust, et nimetatud menetlustoimingutele allutati just F.P. Ükski asjaolu ei viita, et ruumis, kus viidi läbi menetlustoiminguid, oleks olnud veel mõni teine menetlusalune isik, keda oleks võimalik F.P segamini ajada. Seega leiab kohus, et kaebuse esitaja väited indikaatorvahendi kasutamise protokolli ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli võltsimise kohta neile andmete juurde kirjutamisega pärast joobe tuvastamise lõppu ja ütluste andmise lõppu on alusetud. Menetlusalusele isikule on tema ülekuulamisel tutvustatud VTMS § 56 lg.2 p.6 kohaselt tema õigusi ja kohustusi vastavalt VTMS §
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.