4-12-2687/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.06.2012.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-12-2687 Kohtunik Anne Rebane Kohtuistungi sekretär Merike Kunnus Väärteoasi M.U väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 järgi Väärteoprotokoll AB1311398 Menetlusalune isik M.U (isikukood xxx; elukoht xxx; Eesti Vabariigi kodanik) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet; Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo, liiklusmenetlustalitus Asja läbivaatamise aeg ja koht 15.06.2012.a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindajad: Hannes Küünarpuu Menetlusalune isik M.U, kaitsja Marko Tammann RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 48, § 63 lg 1 ja lg 3, § 66 lg 1 ning V™S § 83 p 2, § 107-111, § 113 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada M.U väärteos LS § 201 lg 2 järgi ja mõista KarS § 56 lg 1 alusel LS § 201 lg 2 järgi karistuseks arest 10 (kümme) päeva.
2. Arvestada karistusaja alguseks M.U kinnipidamise aeg 14.06.2012.a kell 09.00
3. Arest kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri Arestimajas (Tallinn, Rahumäe tee 6). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamisel on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav
4. päeval 1 apellatsiooniteate esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus 7 päeva möödumisel kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsuse põhiosa: M.U suhtes on koostatud 14.06.2012.a. väärteoprotokoll AB 1311398 selle kohta, et tema 14.06.2012.a. kella 9.00 ajal Harju Maakonnas Tallinnas Valdeku tee/pärnu mnt juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt kõrvaldatud LS § 91 lg 2 p 3 alusel kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt. Selline M.U tegevus on kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi, kuna M.U rikkus LS § 90 lg 1 p
5. M.U tunnistas enda süüd kohtuistungil täielikult ja avaldas toimepandu pärast kahetsust, mida kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna. M.U seletas kohtule, et tal oli vaja sõidukit juhtida seoses töökohustuste täitmisega. M.U süü on tõendatud peale tema enda ütluste mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et M.U 21.03.2012.a. kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt kuni juhtimisõiguse saamiseni, isiku kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti M.U kinni 14.06.2012.a. kell 9.
6. Maanteeameti Liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt M.U kehtivaid juhilube ei ole. Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – M.U-le inkrimineeritud väärtegu LS § 201 lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 14.06.2012.a. puudus menetlusalusel isikul vastava kategooria mootorsõiduki juhtimiseks õigus. Sellest tulenevalt menetlusalusele isikule süüks arvatud väärtegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 201 järgi väärteo toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – M.U oli teadlik sellest, et temal puudub sõidki juhtimise õigus, kuid vaatamata sellele asus M.U mootorsõidukit juhtima, tehes seda vahetult pärast aresti kandmiselt vabanemist. Arest oli M.U-le määratud kohtuotsusega eelmises väärteoasjas, kus teda karistati samasuguse rikkumise eest. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud M.U käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Karistust kergendavad asjaoluna arvestab kohus menetlusaluse isiku kahetsust. Kohus asub seisukohale, et M.U ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu ja ei mõjutaks M.U vähimalgi määral. Seda näitab asjaolu, et trahvidega on teda varasemalt samuti korduvalt karistatud. Seega ei ole M.U hoolimata varem määratud karistusest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kohtuvälise menetleja taotletud arest 10 päeva ulatuses on kohtu arvates tulenevalt eeltoodust täiesti põhjendatud. M.U taotleb kergemat karistust ja seletas kohtule, et temale aresti määramine mõjutab tugevasti tema firma tegevust. M.U, juhtides mootorsõidukit ilma vastava õiguseta, oli hästi teadlik riskidest, mis sellega kaasneda võivad, muuhulgas ka sellest, kuidas tema võimalik arestis viibimine võiks mõjutada firma tegevust. Kahjuks on M.U sellise riski võtnud. 2 M.U on asunud rahatrahve küll tasuma, kuid viimane neist on tasutud alles 15.06.2012.a. ehk ajal, mis M.U oli juba kinni peetud , eelviimane trahv on tasutud 30.märtsil 2012.a. Kohtu arvates ei näita need kuupäevad kuidagi seda, et M.U on ka trahvide tasumisel üles näidanud erilist huvitatust karistuste täitmiseks. Asjaolu, et M.U pani vahetult peale aresti kandmiselt vabanemist (kusjuures kandmata on veel osa arestist) näitab aga M.U eriti hoolimatut ja üleolevat suhtumist õiguskorda. Tulenevalt elltoodust on M.U võimalik karistada ainult arestiga. Arvestades asjaolu, et eelmine mõistetud arest on veel kandmata, ei pea kohus võimalikus käesolevat aresti määrata ositi kandmisele. Kohtunik Anne Rebane 3