4-11-4451/12

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märtsil 2012.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-11-4451 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja, tõlk Ilja Malštšukov Kohtuasi M.E isikukood xxx, elukoht xxx väärteoasi Liiklusseaduse § 239 lg.1 p.1 järgi Vaidlustatud lahend Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 24.10.2011.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2317,11,
2. Asja läbivaatamise kuupäev
3. veebruaril 2012.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja M.E , kaitsja Igor Sumarok, kohtuvälise menetleja Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo esindaja Enel Reegat RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 47 lg 1, § 57 lg 1 p 3, V™S § 132 p 1, § 133-135, kohus otsustas: M.E kaebus jätta rahuldamata. Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 24.10.2011.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2317,11,009500 jätta muutmata. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav . Kassatsiooni esitamise teate saamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtukantselei kaudu kättesaadav
4. märtsil 2012.a. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialisti Aivar Hirs 24.10.2011.a. väärteoasjas 2317,11,009500 tehtud otsusega tuvastati, et M.Ekin juhtis 29.09.2011.a. kell 13.05 Harju Maakonnas, Tallinna linnas, Mustamäe linnaosas, kadaka teel mootorsõidukit ,ei olnud sõidu ajal kinnitatud nõuetekohaselt turvavööga. Väärteo toimepanek on tõendatud tunnistaja ütlustega. Menetlusalune isik on esitanud vastulause, mille kohaselt ta ei tunnista oma süüd väärteo toimepanemises. Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel leidnud, et menetluse käigus kogutud materjalidega on tõendamist leidnud M.E poolt talle inkrimineeritud väärteo toimepanek, väärteoprotokoll on koostatud õieti ning vastulause on esitatud ajendist eksitada kohtuvälist menetlejat vabanemaks seadusega ettenähtud karistusest. Menetlejal puudus aluse kahelda tunnistaja antud ütlustes, kuivõrd menetlusaluse isiku sõiduk möödus vahetus kauguses oli kinnitamata turvavöö politseiametnikule hästi jälgitav ning eksimine ja valesüüdistuse esitamine on välistatud. Menetlusalune isik M.E rikkus seega liiklusseaduse § 33 lg.3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 239 lg.1 p.1 järgi. Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lg 1 määras kohtuväline menetleja M.E-le LS § 239 lg.1 p.1 järgi karistuseks rahatrahvi 25 trahviühiku ulatuses s.o. 100,00 eurot. KAEBUSE SISU M.E esitas 14.11.2011.a. Harju Maakohtule kaebuse, milles palub tühistada PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialisti Aivar Hirs 24.10.2011.a. väärteoasjas 2317,11,009500 tehtud otsus ning lõpetada väärteomenetlus M.E suhtes väärteokoosseisu puudumisel . Kaebuse esitaja kaitsja märgib esitatud kaebuses, et väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis süüdistusfunktsiooni kandjal, s.o kohtuvälisel menetlejal. Selles tulenevalt peab kohtuvälise menetleja ametnik, kes fikseerib rikkumise, tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks. Väärteoprotokoll on menetlusdokument, mis vastavalt V™S § 69 lg 2 p-dele 1, 2 ja 7 sisaldab rikkumise lühikirjeldust ja kvalifikatsiooni, samuti märgitakse selles ära tõendid. Kaebuse esitaja arvates, lähtuvalt põhimõttest, et kõik kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks, objektiivse ja igakülgse uurimise nõudest lähtudes selles väärteoasjas ei ole võimalik kaebuse esitajale süüdistatavat otsust teha koostatud väärteoprotokolli alusel. Protokoll sisaldab rikkumise lühikirjeldust ja viitab tunnistaja ütlustele. 2 Kaebuse esitaja arvates, juhtunu asjaolusid arvestades, ainult protokolli ja tunnistaja ütlustest ei piisa, et otsustada, kas rikkumine on toime pandud või mitte. Rikkumise lühikirjelduseks on märgitud: "Juhtis sõidukit kinnitamata turvavööga" ja "tõendatud tunnistaja ütlusega". Protokollist ei tulene, kes ja milliste tingimuste juures selle kindlaks tegi. Nagu nähtub väärteoasja materjalidest väärteoprotokolli on koostanud piirkonnapolitseinik Janika Pilv, kes asus kaugel väärteo väidetava toimepanemise kohast. Seetõttu on otsuse tegemisel kindlasti vajalik, et väidetava rikkumise fikseerinud ametiisik kirjeldaks ka oma tegevused seoses väidetava rikkumisega. Teadmata põhjusel protokollis puudub kirjeldus, millistel asjaoludel oli väärteo kindlaks tehtud. Väärteoasjas on ainult tunnistaja Mikk P tunnistused, mille järgi tema märkas liikuvat sõiduautot, kus autojuhil ei olnud tõmmatud turvavööd. Tema andis info edasi ja sõiduk peatati. Tunnistaja ütlusest ei nähtu, kas peatamise hetkel autojuhi turvavöö oli kinnitatud või mitte. Kaebuse esitaja arvates, otsuses viidatud väärteo toimepanemise tõendamiseks on tarvis koguda rohkem tõendamismaterjali, s.h. kindlasti asukoha skeem. Nagu nähtub tunnistaja Mikk P ütlusest, tema asus Kadaka tee ja Akadeemia tee ristmikul. Kadaka tee ja Akadeemia tee ristmik on suur. Liiklus ristmikul on tihe. On ebaselge, kus kohas ristmikul tunnistaja asus ja kust kohast tema märkas kaebuse esitaja autot. On ebaselge, kui kaugel üldse oli tunnistaja väidetava väärteo märkamise hetkel. Tunnistaja ütlusest on selge, et tema märkas liikuvat autot, mis oluliselt raskendab märkamist. Seega, ilma asukoha skeemi koostamiseta ja protokolli koostaja informatsioonita ei ole võimalik õiget otsust teha. Menetluse käigus kuulati üle ka tunnistaja Stepan S .Tema ütlusest on näha, et kaebuse esitaja auto klaasid on toonitud. Nimetatud fakti tõendas ka tunnistaja Mikk Preismann. See asjaolu oluliselt raskendas tunnistaja poolt turvavöö märkamist. Stepan S tõendas, et mõni minut enne Kadaka tee ja Akadeemia tee ristmikul toimunut oli kaebuse esitaja turvavöö kinnitatud. Kaebuse esitaja ise väidab ka, et turvavöö oli kinnitatud. Olemasolevate materjalide põhjal ei ole võimalik kaebuse esitajat karistada. Käesoleva asja protokollis ei ole näidatud tõendit, millega on tingimusteta kaebuse esitaja süü on tõendatud. Kohtuväline menetleja ei püüdnud üldse uurida vastulauses märgitud asjaolusid.Eelnevast lähtudes, on kohtuväline menetleja teinud otsuse tunnistaja kontrollimatute ütluste alusel; menetlusalust isikut õigustavaid tõendeid ei ole uuritud; kasutatud tõendite kogumise viis ei võimalda kahtlustuseta tõendada kaebuse esitaja süüd. Seega kaebuse esitaja on seisukohal, et väärteoasjas esinevad kõrvaldamata kahtlused ja ei ole käesoleva väärteoasja menetlemisel kogutud piisavalt tõendeid, et kaebuse esitaja turvavöö oli kinnitamata. Kõrvaldamata kahtlused tuleb kooskõlas KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud tõlgendada süüdistatava kasuks. Karistusseadustiku (KarS) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kaebuse esitaja arvates puudus kaebuse esitaja tegevuses süüteokoosseis. KrMS § 211 lg 2 sätestab, et kohtueelses menetluses selgitab uurimisasutus kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustavad ja süüstavad asjaolud. Kaebaja arvab, et käesolevaks hetkeks kohtuvälise menetleja poolt ei esitatud ühtegi tõendit, mis viitavad kaebuse esitaja süüks pandava väärteo toimepanemisele, asjas olemasolevad materjalid on aga äärmiselt vastuolulised, mittetäielikud ja ebaobjektiivsed. Kohtuistungil andis ütlusi kaebuse esitaja M.E , kelle ütluste kohaselt oli ta 29.09.2011.a sõidukis üksinda , sõitu alustas Astangu tn parklast, mis oli politsei poolt peatamise kohast umbes 800 m kaugusel, seega sõitis ta umbes 700 m, kui politsei poolt kinni peeti. Võttis koorma peale, istus autosse ja pani turvavöö kinni, auto juurde tuli Stepan S, küsis midagi ning nägi ,et turvavöö on kinni . Ristmikul ühtegi politseinikku ei näinud.Tema sõiduki küljeklaasid on kergelt toonitud, turvavöö on musta värvi. 3 Tunnistajana kohtuistungil üle kuulatud Mikk Presmann’i ütluste kohaselt oli ta 29.09.2011.a Kadaka tee-Akadeemia tee ristmikul tööülesandeid täitmas -teostati liiklusjärelvalvet kombineeritult, mis tähendab, et tema oli eravärvides tee ääres ja jälgis liikust ning edastas rikkumise kohta andmed edasi läbi raadiosaatja politseinikule, kes rikkuja kinni pidas. Seisis ristmikul tee ääres kõnniteel, parempöörde raja kõrval, samas sõidusuunas on üks rada. Vahemaa möödasõitvate sõidukite ja tema vahel oli paar meetrit ning kuna ristmikul ei ole suur hoog sees, sõidukid liikusid otse tema poole ning näha oli sõiduk nii eest kui tagant. Oli näha kui turvavöö lahtiselt ripub. Mäletab, et nägi ka VW Sharan, mille juhil ei olnud turvavöö kinni. Kui ta ei ole täiesti kindel, et sõidukijuhil on turvavöö lahti, siis ei reageerigi sellele, peab olema veendunud rikkumises. Kui ütleb edasi patrulli liikmetele sõiduki andmed, saab ka tagasiside, et sõiduk on peatatud. Tema nägi sõidukit kinnipidanud politseinikke ja nemad nägid samuti teda. Helistamiseks teistele politseinikele rikkumisest teatamiseks läheb aega mõni sekund- on vaja vajutada nupule ning anda informatsioon auto kohta edasi. Tunnistaja ütluste kohaselt oli ta autojuhi poolt paremat kätt. Tunnistaja Stepan S ütluste kohaselt töötavad nad M.E-ga ühes asutuses ja tunneb M.E hästi. Nägi Vladimirit , kui viimane seisis autoga parklas , vestlesid enne ärasõitu, autouks oli lahti ning sellel hetkel oli tema turvavöö kinnitatud ja siis sõitis ära. Auto millega M.E sõitis, selle auto juhi ja kaassõitja küljeaknad on kergelt toonitud. Seda , et M.E kinni peeti, ta ei näinud, kuna auto sõitis parklast välja ja umbes 5 min pärast peeti kinni. Seda rääkis M.E talle ise, kui tagasi tuli kumme tooma, et peeti kinni. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, väärteoasja materjalidega, kuulanud ära tunnistajad ning menetlusosalised, asub seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ning Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 24.10.2011.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2317,11,009500 jätta muutmata. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et M.E juhtis 29.09.2011.a. kell 13.05 Harju Maakonnas, Tallinna linnas, Mustamäe linnaosas, Kadaka teel mootorsõidukit. Liiklusseaduse § 33 lg.3 sätestab juhi üldkohustuseks ,et sõidukis, millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud . Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on kogunud küllaldaselt tõendeid M.E õiguserikkumise toimepaneku kohta. Põhiliseks tõendiks on tunnistaja Mikk Presmanni ütlused esmalt kohtuvälise menetluses. Nende ütluste kohaselt teostas ta erariietes 29.septembril 2011.a. liiklusjärelevalvet Tallinnas Kadaka tee ja Akadeemia tee ristmikul, kui märkas sõiduautot Volkswagen Sharan, reg. nr-ga XXX enda suunas liikumas , juht oli sõidukis üksi ning politseinik märkas, et turvavöö rippus juhi kõrval küljeposti juures. Sarnaseid ütlusi andis Mikk Presmann kohtuistungil. Mikk Presmann väitis kohtuistungil, et kui on vähegi kahtlus, kas ta nägi turvavöö mittekasutamist , siis ta rikkumist ei fikseeri ega edasta seda patrullile. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja Mikk Presmanni ütluste usaldusväärsuses kohtuvälises menetluses ja kohtuistungil antud ütlustes.Tunnistajat on hoiatatud KarS § 318 ja KarS § 320 alusel ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatakse kriminaalkaristust. Kohus suhtub aga teise tunnistaja Stepan S ütlustesse kriitiliselt, sest isik ei viibinud Kadaka tee ja Akadeemia tee ristmikul, kus rikkumine tuvastati ega ka sõidukis ,mille andmed edastas M.Presmann sõiduki peatanud politseinikele, seega ei saanud S. S näha, kas õigu-serikkumise 4 tuvastamise hetkel ristmikul oli sõidukijuhil turvavöö kinnitatud või mitte. Ei ole välistanud, et Stepan S nägi kui M.E turvavöö kinni pani, kuid ta ei näinud, kas turvavööd sõidu ajal avati või suleti. Põhjendatud ei ole kaebaja kaitsja väide, ,nagu ei teaks tunnistaja Mikk Presmann ise, kus ta ristmikul seisis . Tunnistaja seletas kohtuistungil ütlusi andes täpselt, kus ta Kadaka tee ja Mustamäe tee ristmikul seisis, samuti seletas tunnistaja veenvalt, kuidas ta veendub, et juht turvavarustust ei kasuta ja kuidas edastab info. Seega ei ole kahtlust selles, et kinni peeti just see sõiduk, mille andmed Mikk Pressmann edasi andis. Vahemaa erariietes politseiametniku ja patrulli vahel oli väike. Mikk Presmannile oli menetlusalune isik tundmatu, tema ülesandeks oli jälgida turvavarustuse kasutamist. Kaebajat ta ei tundnud, varasemaid kokkupuuteid tal menetlusaluse isikuga ei olnud , millest tulenevalt puuduvad tunnistajal alused anda pahatahtlikke ütlusi. Kaebuse esitaja kaitsja väide, nagu poleks kohtuväline menetleja põhjalikult väärteo asja menetlenud, kuna puudub skeem ,kus tunnistaja märkas autot, ei ole asjakohane. Tunnistaja selgitas väga täpselt, kus ta Kadaka tee ja Mustamäe tee ristmikul seisis, ta oli eririietes ning sellest tulenevalt oli M.E väide, et ta ei näinud ristmikul mitte kedagi paljasõnaline. Politseiametnik oli erariietes ning loomulikult võis erariietes isik jääda sõidukijuhile märkamata. Samuti leiab kohus, et asjakohane ei ole kaitsja viide Riigikohtu lahendile, kus märgitakse, et ainsaks tõendiks õiguserikkumise tuvastamisel ei saa olla ühe politseiniku ütlused tunnistajana, sest see politseiametnik, kes sõiduki kinni pidas, ei tuvastanud rikkumist . Riigikohtu vastav lahend viitab ,et menetlustoiminguid teinud politseiametnik ei tohi olla samal ajal ka tunnistajaks. Antud juhul ei ole menetleja teostanud liiklusjärelvalvet üksinda. Menetleja ei ole antud väärteoasjas tunnistajana ütlusi andnud.Väärteoprotokolli on koostanud Piirkonnapolitseinik Janika Pilv, kes on tunnistajana üle kuulanud Mikk Presmanni. Kohtu hinnangul ei ole kohtuväline menetleja väärteoasja menetlemisel ja otsuse tegemisel rikkunud M.E õigusi ega väärteomenetluse norme, mistõttu M.E kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtunik 5