järgi kokkuleppemenetluses kiirmenetluse korras Nimi: R.I Elu- või asukoht ja aadress: xxxxxxx Isikukood või sünniaeg: xxx Kodakondsus: xxxxx Perekonnaseis: xxxxx Haridus: xxxxx Emakeel: xxxxx Töökoht: xxxxxx Karistatus: xxxxxxxxxx Kuriteo kvalifikatsioon:
MS § 256-4 lg 4; § 256-5 lg 1 p 1 ja lg 2; 180 lg 1 , kohus RESOLUTSIOON otsustas: 1.Süüdi tunnistada R.I
järgi ning mõista talle karistuseks 2 ( kaks ) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistusaeg 24.08.2011-25.08.2011 , seega kuulub kandmisele 1 ( üks ) kuu ja 28 ( kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
alusel asendada R.I vangistus 116 tunni üldkasuliku töö tegemisega, 1/3 1-11-9343 mis tuleb sooritada 6 (kuus) kuu jooksul.
lg 4 kohaselt panna R.I üldkasuliku töö tegemise ajaks täitma
lg 1 toodud kontrollnõudeid.
lg 1 p 1 kohaselt on üldkasuliku töö tegemise ajal tema kohtu poolt määratud elukohaks kohtuotsuse ankeetandmetes märgitud elukoht.
lg 1 p 1 alusel võtta temalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaks) kuuks. Lisakaristuse aja algust lugeda R.I alates kohtuotsuse jõustumisel.
2/3 1-11-9343 Kohtuistungil süüdistatav tunnistas end süüdi täies mahus. Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus: süüdi tunnistada R.I
järgi ning mõista talle karistuseks 2 ( kaks ) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistusaeg 24.08.2011-25.08.2011 , seega kuulub kandmisele 1 ( üks ) kuu ja 28 ( kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
alusel asendada vangistus R.I nõusolekul 116 tunni üldkasuliku töö tegemisega, mis tuleb sooritada 6 kuu jooksul.
lg 4 kohaselt panna R.I üldkasuliku töö tegemise ajaks täitma
lg 1 toodud kontrollnõudeid.
lg 1 p 1 alusel võtta temalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaks) kuuks. Lisakaristuse aja algust lugeda R.I alates kohtuotsuse jõustumisel. MAAKOHTU SEISUKOHT Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdistataval hüvitada riigile menetluskulud 208.52 eurot sundraha, s.o. vähendatult KrMS § 256-5 lg 2 alusel ja 95.88 eurot tasu riigi õigusabi eest. Asitõendeid, tsiviilhagi, tõkendit ei ole. Kaitsja on kohtule esitanud taotlus-aruande, mille kohaselt kuulub advokaadile tasumisele kohtuistungil osalemise eest 15.98 €, millisele lisandub käibemaks 20%, s.o. 3.20 €. Kokku moodustab taotletav riigi õigusabi tasu 19.18 €. Eesti Advokatuuri juhatuse 15.06.2010.a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja korra“ (edaspidi Kord) p 18 kohaselt määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuliku üld- või lihtmenetluse istungil osalemise eest on 15,98 eurot / 250 krooni iga poole tunni kohta. 19. punkti kohaselt tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest toimub kohtuistungi protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaaegade järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Kohus leiab, et taotlus vastab Korras sätestatule ja riigi õigusabi kulud tuleb RÕS § 23 lg 1 alusel advokaadile hüvitada. Indrek Nummert 3/3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.