21

Kohus KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus 01.08.2011 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-11-467 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Marge OJAÄÄR Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kaitsja Monica MERISTO Kohtuasi Viru Vangla materjalid V.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks V.N sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, rahvuselt mustlane, elukoht xxx, töökoht xxx, xxx Karistuse kandmise algus 26.07.2010 ja lõpp 11.05.2012 Jätta V.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 16.06.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav V.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. V.N on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 30.11.2010 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.4, 7, 8 järgi ja karistatud KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 9 kuud 15 päeva alates 26.07.

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 1 distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 11 korda, vanglakaristust kannab seitsmendat korda. Kuritegude muster on välja kujunenud süstemaatiliste varguste näol. Kinnipeetaval on võlanõudeid, kuid ta tegeleb aktiivselt nende aegunuks tunnistamise võimalusega. Kinnipeetava suhted ema, 3 venna, laste ja 1 endise abikaasaga on head. Kinnipeetava kõik vennad on kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetavale meeldib riskida, et elu oleks huvitav. Kinnipeetaval on eriti riskiv ja hoolimatu elustiil, ta ei võta vastutust enda tegude eest, õigustab neid ja on muretu sooritatud kuritegude suhtes. Kinnipeetavat on karistatud väärteokorras nii alkoholi tarvitamise, kui narkootikumide tarvitamise eest. Sotsiaalprogrammides osalemisest ei ole kinnipeetav huvitatud. Tal on välja kujunenud kriminaalne elustiil ja tema käitumise muutumine on vähetõenäoline. Tavaolukorras suudab kinnipeetav oma emotsioone ja käitumist kontrollida, kuid pingelises olukorras võib kaotada enesevalitsuse ja käituda impulsiivselt. Järgneva 2 aasta jooksul peale võimalikku vabanemist on korduva mittevägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus 62%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna tegemist on viimase võimalusega vabaneda enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetaval on 2 täiskasvanud tütart, kellega suhted on formaalsed. Samuti on kinnipeetaval 2 alaealist poega, kellega suhted on lähedased. Kinnipeetava läbisaamine emaga on hea ja üksteist toetav. Üks kinnipeetava vendadest viibib käesoleval ajal Viru Vanglas vahi all. Kinnipeetav omab kriminaalkorras karistatud tuttavaid nii vanglas kui ka vabaduses. Võimaliku vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama ema juurde. Tegemist on 2-toalise ahjuküttega korteriga, mis kuulub kinnipeetava emale. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval vabaduses töökoht. Arvestades hetkeolukorda tööturul, tuleb kinnipeetaval end koheselt arvele võtta Töötukassas. Esialgu on kinnipeetava materiaalseks toetuseks ema pension. Kinnipeetav on kriminaalkorras 12 korda ja väärteokorras korduvalt karistatud. Vangistuses on ta karistust kandnud korduvalt. Kinnipeetava suhtumine kuritegude toimepanemisse on enamaltjaolt ennast õigustav. Varasemad käitumiskontrollid ei ole mõju avaldanud, katseajal on toime pannud uusi õigusrikkumisi. Oluline on, et kinnipeetav muudaks oma hoiakuid ja mõtlemist seoses kuritegeliku käitumisega. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku võimaliku vabastamise korral panna kinnipeetavale järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; asuda tööle kohtu määratud tähtajaks ja mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega. Maakohtu istung Kinnipeetav V.N taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja kinnitas, et see oli tema poolt viimane kord vanglasse sattuda. Prokuröri abi Sergei Travnikov ei toetanud maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja palus taotlus jätta rahuldamata. Kaitsja Monica Meristo leidis maakohtu istungil, et kinnipeetava võib vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. 2 Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 21 korda, neist 9 on arhiveeritud. Väärteokorras on kinnipeetavat karistatud 27 korda. Karistuseks on kinnipeetavale mõistetud vangistust nii reaalselt kui tingimisi. Vaatamata korduvatele karistustele ei ole kinnipeetav enda jaoks mingisuguseid järeldusi teinud ja jätkanud kuritegude toimepanemist. Nii nähtub Viru Maakohtu 30.11.2010 kohtuotsusest, et kinnipeetavat karistati Viru Maakohtu 10.06.2010 otsusega vangistusega tingimisi katseajaga 2 aastat ja taas peeti ta kahtlustatavana kinni juba 26.07.
2. Seega pani kinnipeetav uue kuriteo toime natuke enam kui kuu möödumisel peale kohtuotsust. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud liitkaristusest kandnud ära 1 aasta 5 päeva ja kanda on veel 9 kuud 10 päeva. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli ja võimalike lisakohustuste täitmise kohustusega. Arvestades kinnipeetava eelnevat käitumist, asjaolu, et uue viimase kuriteo pani ta toime niivõrd lühikese aja jooksul kehtival katseajal, puudub maakohtul igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord on suuteline katseaja kuni selle lõpuni 11.05.2012 läbima nõuetekohaselt ning täitma kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi. Kinnipeetav ei ole ilmselgelt õiguskuulekusele orienteeritud isik. kinnipeetav paneb vabaduses süstemaatiliselt toime peamiselt varavastaseid kuritegusid. Vangistuse jooksul on kinnipeetavale määratud 1 distsiplinaarkaristus, see on käesoleval ajal kehtiv. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama ema juurde 2-toalisesse ahjuküttega korterisse. Maakohus peab kindla ja alalise elukoha olemasolu antud asjas küll positiivseks, kuid leiab, et vaid sellel alusel ei ole kinnipeetava vabastamine käesoleval ajal võimalik. Viru Maakohtu 30.11.2010 kohtuotsusest nähtub, et ka otsuse tegemise ajal oli kinnipeetav elukoht olemas. Seega ei takista elukoha olemasolu kinnipeetaval kuritegude toimepanemist. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavale vabanemise korral töökoht tagatud, kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et garanteeritud töökoht kinnipeetaval puudub. Kuna ka maakohtule ei ole esitatud garantiikirja töökoha olemasolu kohta ja kriminaalhooldusametnikul ei ole onud võimalik töökoha olemasolu, vastavust ja sobivust kontrollida, asub maakohus seisukohale, et vabanemise korral puudub kinnipeetaval tagatud regulaarse ja legaalse sissetuleku võimalus. Arvestades seda, et kinnipeetaval on tasumata võlanõudeid, siis on suur oht, et materiaalsete raskuste tekkimisel hakkab kinnipeetav vabaduses taas toime panema varavastaseid kuritegusid. 3 Uute kuritegude toimepanemist suurendab antud asjas ka kinnipeetava poolt kriminaalkorras karistatud isikutega lävima hakkamine. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, on kinnipeetaval vabaduses kriminaalkorras karistatud tuttavaid, ka tema üks vendadest on käesoleval ajal vahi all. Samuti elab Rakveres kinnipeetava kuriteokaaslane. Viru Vangla on toetanud kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega põhjusel, et tegemist on tema viimase võimalusega vabaneda tingimisi enne tähtaega. Maakohus juhib siinkohal Viru Vangla tähelepanu asjaolule, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist reguleerib KarS §76 lg.3, kus on loetletud asjaolud, mida tuleb ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel lahendada. Viru Vangla iseloomustuses nimetatud viimase ennetähtaegse vabanemise võimalus selles loetelus puudub. Kriminaalhooldusametnik ei ole oma kirjalikus arvamuses vabastamisega nõustumise/mittenõustumise kohta avaldanud. oma seisukohta Kinnipeetava kinnitusi maakohtu istungil selle kohta, et nüüdseks on ta kindlalt otsustanud, et enam kuritegusid toime ei pane ja enam vanglasse ei satu, ei pea maakohus veenvateks. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et antud asjas on negatiivsed asjaolud ülekaalus ja kinnipeetav ei kuulu vabastamisele vangistusest tingimisi enne tähtaega. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest, on toime pannud väga lühikese asja jooksul peale viimast kriminaalkaristust kehtival katseajal taas samalaadse kuriteo ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab maakohus, et tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Samuti ei ole see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Uute kuritegude toimepanemise oht kinnipeetava poolt on jätkuvalt väga kõrge. Isik, kes pani korduvalt toime kuriteod ja sooritas need ka kehtival katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu talle mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
3. Anne PALMISTE Kohtunik 4