4-11-1637/4

4-11-1637 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. august 2011.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-11-1637 Kohtunik Anne Rebane Kohtuistungi sekretär Merike Kunnus Tõlk Natalia Senkevitš Väärteoasi M.H kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse otsusele väärteoasjas nr 2302,11,003900 13.04.2011.a 64 M.H karistamine LS § 74 lg 2 järgi rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 EUR Kaebuse esitaja M.H (isikukood xxx, elukoht xxx; Eesti Vabariigi kodanik; töökoht puudub) Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet, korrakaitsebüroo Istungi toimumise aeg, koht 25.08.2011.a kell 12:00, Liivalaia kohtumaja Istungil viibinud isikud Kaebuse esitaja M.H Põhja Prefektuur, Kohtuvälise menetleja esindaja ….. RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 29 lg 1 p 1, § 132 p 3; § 133-135 ja § 155-156 kohus otsustas: Jätta M.H kaebus rahuldamata ja Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 13.04.2011.a otsus väärteoasjas nr 2302,11,003900 muutmata. 2 Edasikaebamise kord Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonikaebuse esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel koostatakse kohtuotsus tervikuna ja on kättesaadav Liivalaia kohtumaja kantseleis
2. päeval kassatsioonteate esitamisest Kui kassatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus 7 päeva möödumisel kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtuotsuse põhiosa: Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 13.04.2011.a otsusega väärteoasjas nr 2302,11,003900 karistati M.H LS § 68 p 5 rikkumise eest LS § 7464 lg 2 alusel rahatrahviga 200 eurot. M.H esitas otsuse peale kaebuse, milles ta ei nõustu määratud karistusega , kuna pole väärtegu toime pannud, turvavöö oli kinnitatud ja seda saab kinnitada ka autos viibinud tunnistaja Anton Martõnenko. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja taotles väärteomenetluse lõpetamist. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et M.Martõnenko pani toime väärteo ja teda on selle väärteo eest õigesti karistatud. Kohus leiab, et M.H kaebus ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel: Tunnistaja Verno Vanatoa kinnitas kohtule, et ta oli 24.03.2011 kell 14.30 autopatrullis Tammsaare tee 64 juures. Patrulliti Volkswagen bussiga. Tema istus bussis juhi kõrval. Ta märkas kõrvaloleval sõidurajal sõiduautot Hunday, mille juhil ei olnud turvavöö kinnitatud ja seda, et juht sikutas parasjagu turvavöö pannalt parema käega üle vasaku õla. Ta on kindel, et tegemist ei olnud turvavöö kohendamisega, kuna nägi konkreetselt turvavöö pannalt. Patrulli buss liikus seejärel Hunday taha ja andis peatumismärguande. Tunnistaja seletas, et sõidukijuht esmalt eitas toimepandud rikkumist, siis aga seletas, et ta pole ise ka kindel, kas tal turvavöö oli kinnitatud või ei . Kohus leiab, et tunnistaja V.Vanatoa ütlused on usaldusväärsed ja mingit alust neis kahelda ei ole. Tunnistaja kinnitas, et tema arvates oli sõidukis ka kaassõitja, kuid kas temal oli turvavöö kinnitatud või mitte, seda ta ei mäleta, sest pööras põhitähelepanu sõiduki juhile. Kuna tema istus bussis ja Hunday jäi bussist madalamale, siis oli juhti võimalik hästi näha. On ilmne, et suhteliselt suure liiklusega tänaval ei hakka politseipatrull peatama sõidukit, mille juhile midagi ette heita ei ole. Tunnistaja ütlused ei ole ajas muutunud, need on konkreetsed, loogilised ja kindlalt esitatud ka kohtuistungil. Tunnistaja on kaebuse esitajale võõras ja mingit alust anda alusetult kaebuse esitajat süüstavaid ütlusi tal ei ole. Tunnistaja Anton Martõnenko ütlustes on kohtul põhjust kahelda mitmel põhjusel. Kohus loeb usaldusväärseks kaebuse esitaja ja tunnistaja ütlused selle kohta, et ta väärteo toimepanemise ajal kaebuse esitaja sõidukis viibis. Kohtul on aga alust kahelda tema ütlustes selle kohta, et ta on kindel selles, et kaebuse esitajal oli turvavöö kinni, kuna neil mõlemal on harjumus koheselt sõitma hakkamisel kinnitada turvavööd. Kohtul on alust arvata, et 3 tunnistaja tugineb tegelikult oletusele. M.H on turvavööta juhtinud sõidukit 02.04.2009.a. , samuti 20.09.2010 ja selle rikkumise eest ka karistatud. Seega ei näita varasem karistatus samalaadilise rikkumise eest sugugi M.H kindlat harjumust (või soovi) turvavööd alati enne sõidu alustamist kinnitada. Kaebuse esitaja ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna ta on oma ütlusi muutnud. Väärteoprotokollis on ta andnud ütlusi selle kohta, et ta „ise ka ei ole kindel, kas mul oli turvavöö kinni“ ja et ta just hakkas liikuma, kuid on protokolliga nõus. Kohtus andis kaebuse esitaja ütlusi selle kohta, et ta on kindel, et turvavöö oli tal kinni ja alles kaebuse esitamisel nimetab ta seda, et kinnitada saab seda tunnistaja A.Martõnenko. Politseile esitatud vastulauses ta tunnistajat ei nimetanud. Kohus leiab, et kaebuse esitaja muutlikud ütlused näitavad kaebuse esitaja soovi vabaneda vastutusest, rahatrahvist, mis kindlasti raskendab isiku majanduslikku olukorda teatud perioodiks. Kohus leiab, et karistus, mis on M.H-le määratud vastab tema süü suurusele. On arvestatud karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist ja seda, et menetlusalune isik onn korduvalt karistatud liiklusalaste nõuete rikkumiste eest, sealhulgas samalaadsete rikkumiste toimepanemise eest. A.Rebane kohtunik