Kohtuväline menetleja: Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus Kaebuse esitaja: P.L, XXX, elukoht: XXX V™S § 120 korras 1. Jätta P.L-i kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse vanema politseileitnant Kairi Palits 20.09.2011 otsusele nr 2317,11,008141 P.L-i karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses,
lg 3 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks rahuldamata. 2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse vanema politseileitnant Kairi Palits 20.09.2011 otsus nr 2317,11,008141 P.L-i karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses,
lg 3 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks muutmata ja tühistamata.
lg 3 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks selles, et menetlusalune isik 27.08.2011 kell 03.50 A.H.Tammsaare tee 70 juures suunaga Nõmme poole Tallinnas juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,47 +/- 0,05 mg, millega rikkus LS § 69 lg 5 sätteid ja pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et määratud rahatrahv on tema jaoks liiga suur. Lõpetas aasta alguses edukalt kooli, õppis autotehnikuks. Senini ei olnud töökohta ega sissetulekut. Käesolevaks ajaks on tööpakkumine, kuid tööandja sai teada, et temalt võidakse juhtimisõigus ära võtta ning tööandja on sunnitud ära ütlema, sest juhtimisõigus on vajalik tööülesannete täitmiseks. Seega peaks otsima uut töökohta, mida on tänapäevases elus raske teha, st jääb töötuks. Seetõttu taotleb määratud rahatrahvi vähendamist ja tasumise määramist ositi ning lisakaristuse määra vähendamist. On ka varem samalaadse teo eest karistatud, kuid nüüd on aru saanud tehtust ja edaspidi soovib teha elus paremaid valikuid. Kodus on haige vanaema ja kardab tema tervise pärast, samuti ei ole rahaline seisund hea. Kohtuväline menetleja asus oma kirjalikus arvamuses seisukohale, et menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Kaebuses on põhjendatud juhtimisõiguse vajalikkust asjaoluga, et on saanud tööpakkumise ja tööülesanded on otseselt seotud mootorsõiduki juhtimisega. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei saa kirjeldatud asjaolu käsitleda sellise erandliku asjaoluna, mis võiks tingida määratud lisakaristuse tühistamise ja põhikaristuse määra vähendamise. Isik võttis juhile keelatud seisundis sõiduki rooli asudes teadliku riski ning kuivõrd igapäevaelu sündmused toimuvad alati mingi ohu foonil, siis on võimalik, et see oht realiseerub. Sellises seisundis mootorsõiduki juhtimine kujutab endas liikluses ohu loomist ning on ühiskonnas soovimatu. Arvestades asjaolu, et isikut on samalaadse süüteo eest karistatud ja karistus ei ole kustunud ning teo üldohtlikku viisi, on kohtuväline menetleja seisukohal, et kaebuse esitajale on määratud õiglane ja proportsionaalne karistus. Sarnase teo eest saab karistusena määrata rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kuni 1 aastani. P.L-i suhtes on karistust kohaldatud alla maksimummäära, so 225 trahviühikut ja lisakaristusena 8 kuus juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtuväline menetleja ei nõustu lisakaristuse tühistamise ja põhikaristuse määra vähendamisega, kuid ei vaidle vastu kui kohus määrab rahatrahvi tasumise ositi. Kohus, tutvunud esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku arvamuse ning väärteoasja materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vastavalt LS § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas 2 õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 p 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses,
Seega on põhikaristus määratud LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 ületavas määras ja lisakaristus üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,47 +/- 0,05 mg, kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,42 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline piirmäär on LS § 224 lg 2 sätestatud rikkumise keskmise määra lähedane. Esitatud kaebuses on vaidlustatud nii põhikaristuse määra kui ka lisakaristuse määra. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 7419 lg 2 mõttes ei ole suur. Käesoleval juhul tuleb aga kohtu arvates karistuse määra valikul lähtuda peale süü suuruse ka KarS § 56 lg 1 sätestatud teistest karistust mõjutavatest asjaoludest. Kaebuses on märgitud, et kaebuse esitaja loodab südamest, et kohus saab aru, et kaebuse esitaja väga kahetseb oma tegu kahetseb oma tegu. Kohus asub seisukohale, et kahetsust saab puhtsüdamlikuna arvestada juhul, kui see on siiras ja üheselt mõistetav ja sellisel juhul oleks kahetsus üldjuhul arvestatav karistust kergendava asjaoluna. Samas nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et kaebuse esitaja on enne sõiduki juhtimisele asumist aega parajaks tehes alkoholi tarvitanud ja seejärel asunud sõidukit juhtima. Seega on tegemist teadliku käitumisega, so isik teab, et on eelnevalt alkoholi tarvitanud ja seejärel mõne aja möödudes asub sõidukit juhtima ning ta ei veendu selles kas ta on selleks lubatud seisundis. Väärteoasjas on menetlusalune isik andnud kirjaliku seletuse, mis on kohati arusaamatu kirjapildiga, kuid on võimalik aru saada, et pärast õlle joomist viis ta oma arvates sõbra koju ja tundis ennast kainena. Seega on alles kaebusesse tekkinud väide selle kohta, et kaebuse esitaja loodab, et kohus saab aru tema kahetsusest. Kohus ei saa taolist avaldust kahetsusena arvestada. Seega puuduvad väärteoasjas karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud ning süü suurust ja karistust kergendavate ning raskendavate asjaolude puudumist arvestades oleks olnud põhjendatud menetlusaluse isiku karistamine ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Samas peab karistuse määramisel arvestama ka võimalusega, et määratud karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Mis puudutab seda eelmärgitud võimalust, siis kaebuse esitanud isiku karistusandmete kohaselt on kaebuse esitanud isik 22.01.2011 toime pannud täpselt samalaadse väärteo, mille eest teda karistati põhikaristusena rahatrahviga 800 eurot ja lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Lisakaristuse tähtaeg lõppes 08.08.2011 ning uue teo pani kaebuse esitanud isik toime 27.08.2011. Seejuures puuduvad andmed selle kohta, et eelmine põhikaristus oleks tasutud. Sellest tulenevalt oli kaebuse esitanud isik eelneva karistuse tõttu teadlik võimalikest sanktsioonidest ja lisakaristuse kohaldamise võimalusest ning sellest, et tema enese väär käitumine liikluses tingib tema suhtes piirangute kohaldamise. Kuid suhteliselt värske karistus samalaadse väärteo toimepanemise eest ei sundinud kaebuse esitanud isikut uue samalaadse väärteo toimepanemisest hoiduma. Seega ei ole varasem karistus seda karistuse eesmärki täitnud. Sellest tulenevalt on kaebuse esitanud isikule põhikaristuse ja lisakaristuse määra valikul 3 oluliseks asjaoluks see, et eelmise määratud karistuse eesmärk jäi saavutamata ning uue karistuse määramine samalaadse teo eest ei saa oma leebusega kergendada süüdlase olukorda. Peale selles saavad oluliseks karistuse määra valikut mõjutavaks teguriks ka olla õiguskorra kaitsmise huvid. Õiguskorra alla kuulub ka liikluskord ning liikluskorra tagamiseks kaebuse esitanud isiku puhul saab olla vaid sanktsiooni ülemmäära lähedased põhi- ja lisakaristus ning pikaajalise lisakaristuse kohaldamisel luuakse eeldus, et kaebuse esitanud isik ei osale pikema aja jooksul liikluses sõiduki juhina, millega tagatakse teiste liiklejate ohutus. Sellest on otsuse koostamisel lähtunud ka kohtuväline menetleja ning kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohtadega nii põhikaristuse kui ka lisakaristuse määrade osas. Mis puudutab lisakaristuse kohaldamist või kohaldamata jätmist, siis senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust. Riigikohus on senistes lahendites asunud üheselt seisukohale, et sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Kohus asub seisukohale, et arvestades menetlusesemeks oleva rikkumise iseloomu, samuti isiku süü suurust, so lubatud alkoholipiirmäära ületamise suurust, siis oli vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine täiesti põhjendatud ja seaduslik ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu. Seejuures ei saa kohus mööda minna asjaolust, et eelmise süüteo toimepanemise eest määrati kaebuse esitanud isikule lisakaristus 5 kuuks ning selle mõju lõppes kahe nädalaga ja isik pani toime uue samalaadse teo. Kohtu arvates näitab selline kaebuse esitanud isiku suhtumine kaebuse esitanud isiku jätkuvat ükskõiksust liiklusohutusse ning järjekordsesse eeldatavasse juhtimisõiguse piirangusse, samuti sellesse, et kõikidele kaebuses märgitud kaebuse esitaja jaoks olulistele asjaoludele on kaebuse esitaja mõtlema hakanud alles pärast otsuse kättesaamist. Taoline käitumine aga viitab kohtu arvates sellele, et kaebuse esitanud isik on jätkuvalt ohtlik nii teistele kui ka iseendale, samuti kõrvaliste isikute varale. Kaebuses esitati ka taotlus pärast põhikaristuse määra vähendamist määrata rahatrahvi tasumine ositi. Vastavalt KarS § 66 lg 2 sätetele võib kohus mõjuvatel põhjustel rahatrahvi tasumise määrata ositi. Seega võib üheselt tulla järeldusele, et need põhjused tuleb menetluse käigus tuvastada ning menetleja peab veenduma selles, et tegemist on mõjuvate põhjustega. Seejuures põhjendas kaebuse esitaja taotlust sellega, et tal ei ole koheselt võimalik trahvi kogu ulatuses tasuda ja tal ei ole kindlat sissetulekut. Samas ei esitatud kaebuse lisana ühtegi tõendit kaebuse esitaja sissetulekute olemasolu ja suuruse või sissetuleku puudumise kohta. Seega ei saa kohus hinnata kas kaebuse esitajal on põhjused trahvi ositi tasumisele määramiseks, milliseid kohus saaks hinnata mõjuvatena. Seetõttu ei saa ka kohus seda taotlust rahuldada. Seetõttu asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ning vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Märt Toming Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.