1-11-9889/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-9889 Kohtukoosseis Paavo Randma, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. aprilli 2012 määrus vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu I.I (I.I) kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu
4. aprilli 2012 määrus muutmata ja süüdimõistetu I.I kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ kaudu 38,40 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot ja nelikümmend senti) vandeadvokaat Lembit Nirgile tema poolt I.I-le määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista I.I-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Lembit Nirgile poolt osutatud õigusabi eest 38,40 eurot riigituludesse.
7. I.I tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „I.I 1-11-9889 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud I.I on Viru Maakohtu 09.09.2011 otsusega süüdi mõistetud KarS § 329 ja § 424 järgi, mille eest mõisteti talle KarS § 63 lg 1 kohaldamisega 8 kuud vangistust, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Viru Maakohtu 20.05.2008 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa, s.o 2 kuud 13 päeva vangistust, võrra, mõistes I.I-le lõplikuks karistuseks 10 kuud 13 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus 07.09.2011 ja lõpp 20.07.
9. Viru Maakohtu 19.04.2012 määrusega jäeti I.I tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohtu määruse kohaselt ei kuulu I.I tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastamisele. I.I on kohtu poolt korduvalt karistatud, viimased kuriteod on ta pannud toime katseajal olles vangistusest ennetähtaegselt vabastatud. Arvestades I.I senist käitumist, prognoositavat suhteliselt kõrget uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, töökogemuse puudumist ja asjaolu, et tal oli kalduvus tarvitada alkoholi, samuti seda, et tal puudub toetav lähedaste ring, ei tekkinud kohtul veendumust, et ta vabanedes suudaks seaduskuulekalt elada. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu I.I kaitsja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada I.I tingimisi enne tähtaega, kohaldades tema suhtes katseaega 1 aasta ning allutades ta käitumiskontrollile. Kaitsja leiab, et I.I puhul tuleks ennetähtaegselt vangistusest vabastamisel arvestada, et tal on toetav sotsiaalne võrgustik (XXX ja XXX). I.I on avaldanud soovi asuda vabanemisel elama XXX juurde. Kuigi I.I ametlik töökoht puudub, on ta töötanud Rootsis ja Eestis XXXX. Kuna I.I on vähenõudlik, on tal võimalik tööd leida juhutöödel. Positiivse asjaoluna tuleks kaitsja hinnangul märkida, et süüdimõistetu on asunud oma elukorraldust muutma – ta mõistab alkoholi tarvitamise negatiivseid külgi, on eitanud edaspidist alkoholi tarvitamist. Ühtlasi on I.I märkinud, et ei kavatse enam liiklusnõudeid rikkuda. Kaitsja möönab, et I.I küll puudub omandatud eriala, kuid varasem elukäik on kinnitanud, et tahe töötada ka madalama palgaga on tal olemas, seetõttu ei saa pidada määravaks ennetähtaegselt vangistusest vabastamisel omandatud eriala puudumist ja kindla töökoha puudumist. I.I puuduvad tõsised distsiplinaarrikkumised, kuivõrd teda on karistatud riiete kuivatamise eest pesunööril. Kaitsja leiab, et maakohtu negatiivsed järeldused ei ole piisavad ja ei välista positiivsete asjaolude mõju vabastamiseks enne tähtaega. Kaitsja on kindel, et I.I on motiveeritud ning tulenevalt ema ja õe toetusest on ta võimeline läbima katseaega positiivselt. -2 - Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et I.I vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning on seisukohal, et maakohus on I.I tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega, ei pea kohus vajalikuks neid korrata ning rõhutab üksnes järgnevat. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
11. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ning leiab, et I.I tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda esmalt tema varasem elukäik, millest nähtuvalt on I.I korduvalt kuritegude ja väärtegude toimepanemise eest karistatud. Käesoleval ajal kannab I.I karistust alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise ning karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest. I.I juhtis joobeseisundis mootorsõidukit kahel korral. I.I on varasemalt karistatud KarS § 422 järgi selles, et ta joobes ja juhtimisõigust omamata juhtis joobeseisundis ning juhtimiskogemusele mittevastava kiirusega mootorsõidukit ja sõitis otsa sõidutee ääres olnud kolmele inimesele, põhjustades ühe isiku surma, teisele raskeid tervisekahjustusi ning kolmandale tervisekahjustusi. I.I vabastati nimetatud kuriteo eest mõistetud karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt, kuid kuriteod, mille eest I.I käesoleval ajal karistust kannab, on ta toime pannud katseajal, kui ta oli tingimisi ennetähtaegselt vabastatud. Ühtlasi on eelnimetatud I.I poolt toimepandud kuritegude puhul tegemist üldohtlike süütegudega, mille toimepanemisega võivad kahjustatud olla paljude inimeste elu ja tervis. Siinjuures peab ringkonnakohus oluliseks rõhutada, et I.I käitumisega on üldohtlikkus ka realiseerunud (surm, raskete tervisekahjustuste ja tervisekahjustuste tekitamine). Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et lähtudes I.I varasemast elukäigust ja kuriteo toimepanemise asjaoludest, esineb tema puhul suhteliselt suur uute kuritegude toimepanemise tõenäosus. Siinjuures arvestab ringkonnakohus ka asjaolu, et I.I on varasemalt karistatud tingimisi vangistusega ja talle on karistuseks mõistetud ka reaalset vangistust, kuid sellegipoolest on I.I jätkanud kuritegude toimepanemist. Ringkonnakohtu hinnangul on seetõttu põhjendatud arvamus, et I.I puhul ei ole talle senised mõistetud karistused eesmärki täitnud.
12. Ringkonnakohus peab oluliseks, et I.I on kehtiv distsiplinaarkaristus, kuna nimetatud asjaolu näitab, et I.I on rikkumiste toimepanemist jätkanud ka karistuse kandmise ajal kinnipidamisasutuses. See ei anna omakorda alust olla veendunud, et I.I suudaks vabaduses käituda õiguspäraselt. Siinjuures ei ole ringkonnakohtu hinnangul asjakohane kaitsja viide sellele, et I.I distsiplinaarrikkumine ei ole tõsine. Samuti peab ringkonnakohus oluliseks rõhutada, et distsiplinaarkaristuste puudumine on kahtlemata üheks oluliseks eelduseks süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel.
13. Ringkonnakohtu hinnangul on I.I suhtes esinevateks riskifaktoriteks alkoholi tarvitamine ja järjepidevate liiklusrikkumiste toimepanemine. Kaitsja on määruskaebuses leidnud, et I.I on mõistnud alkoholitarvitamise negatiivseid külgi ning ei tarvita -3 - enam alkoholi. Ringkonnakohtu arvates ei ole kaitsja sellesisuline väide usutav, kuivõrd I.I on ka varem alkoholi tarvitades kuritegusid toime pannud. Samas ei ole see takistanud teda taaskord alkoholijoobes mootorsõidukit juhtimast või üldse alkoholi tarvitamast. Ringkonnakohus peab oluliseks osundada ka kinnipeetava iseloomustusele, mille kohaselt tarvitas I.I enne vangistust alkoholi kaks korda nädalas suurtes kogustes ning ülejäänud aja vähem. Lisaks ei ole ringkonnakohtu hinnangul usutav kaitsja määruskaebuses toodud väide selle kohta, et I.I ei pane enam liiklusrikkumisi toime, nagu ka I.I poolt kohtuistungil märgitu, et ta „ei kavatse enam autoga sõita, kuna lubasid ka ei ole“, kuivõrd ka varasemalt ei ole I.I poolt mootorsõiduki juhtimist takistanud asjaolu, et tal puudub juhtimisõigus.
14. Kaitsja on määruskaebuses osundanud asjaoludele, et I.I on toetav sotsiaalne võrgustik, kindel elukoht ja võimalus leida juhutööd. Ringkonnakohus leiab, et ka nimetatud asjaolud ei anna alust I.I tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Puutuvalt sotsiaalsesse toetavasse võrgustikku peab ringkonnakohus vajalikuks osundada asjaolule, et kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt ei olnud kriminaalhooldajal võimalik teostada kodukülastust ega lähedastega vestelda. Küll kinnitas kohalik sotsiaaltöötaja, et I.I perekond on probleemne. Ühtlasi ei anna I.I varasem töökogemus abitöölisena või tema väidetav „vähenõudlikkus“ alust olla veendunud, et I.I vabaduses reaalselt saaks võimaluse teha juhutöid. Samas on ringkonnakohus arvamusel, et isegi juhul, kui I.I oleksid toetavad lähedased, kindel elukoht ja võimalus saada juhutöid, ei kaalu nimetatud positiivsed asjaolud üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid (korduvalt toimepandud kuriteod ja nende eest mõistetud karistused, varasemalt tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, katseajal toime pandud kuriteod, distsiplinaarkaristuse olemasolu, kindla töökoha puudumine, suurte võlgnevuste olemasolu, alkoholi tarvitamise probleem).
15. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et I.I tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Paavo Randma Maarika Kuusk -4 - Aarne Sarjas