1-11-3983/18

1-11-3983 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-3983 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. aprilli 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu P.G kaitsja advokaat Roman Levini määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 ringkonnakohus määras:
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. aprilli 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu P.G kaitsja advokaat Roman Levini määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Advocatus kaudu 38.40 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot ja nelikümmend senti), sealhulgas käibemaks 6.40 (kuus eurot ja nelikümmend senti), advokaat Roman Levinile tema poolt P.G-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista P.G-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Roman Levini poolt osutatud õigusabi eest 38.40 eurot riigituludesse.
7. P.G tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „P.G 1-113983 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Tartu Maakohtu 25.04.2012 määrusega jäeti P.G talle Tartu Maakohtu 14.09.2011 otsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. P.Gunnistati Tartu Maakohtu 14.09.2011 otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning teda karistati 1-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 10.12.2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 29 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 13.07.2009 ja lõpeb 11.08.
9. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 02.04.
10. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, hinnanud vangla esitatud materjale ja prokuröri kirjalikku arvamust ning kuulanud ära kaitsja arvamuse ja süüdimõistetu, leidis, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata. Maakohus tuvastas, et P.G on alates
11. aastast korduvalt kriminaalkorras karistatud. Põhiliselt on teda karistatud varavastaste kuritegude, sealhulgas ka röövimiste eest. Samuti on teda korduvalt karistatud alkoholi tarvitamisega seotud väärtegude toimepanemise eest. Sellest järeldas maakohus, et süüdimõistetul on kalduvus varavastaste kuritegude toimepanemisele koos vägivallaga. Vaatamata sellele, et teda on eelnevalt korduvalt karistatud, jätkas ta ikkagi kuritegude sooritamist. Samuti on ta vanglas süstemaatiliselt distsipliini rikkunud.
12. aastal on teda vanglas distsiplinaarkorras karistatud 12-l korral. Antud karistused kinnitavad maakohtu arvates, et süüdimõistetu ei ole suutnud alluda isegi range järelevalve tingimustes kehtestatud korrale. Lisaks sellele on vangla pidanud kohaldama tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, sest P.G tarvitas kaaskinnipeetava suhtes füüsilist vägivalda. Sotsiaalprogrammi XXXX läbimine ei ole olnud piisav, et vähendada tema agressiivsust. Järelikult on tema väidetav õiguskuulekus ja allumisvõime ka kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutades maakohtu hinnangul tõsiselt kaheldav. Vangla iseloomustuse ja kriminaalhooldusosakonna arvamuse kohaselt eksisteerib endiselt uue kuriteo toimepanemise risk. Arvestades süüdimõistetu varasemat käitumist, luges maakohus põhjendatuks vangla ja kriminaalhooldusametniku seisukoha, et vabaduses võib süüdimõistetu panna toime uue kuriteo. Nimetatud asjaolu võivad soodustada suured võlgnevused (üle 12 000 euro), kriminogeenne tutvusringkond, toetava sotsiaalvõrgustiku puudumine, agressiivne ja impulsiivne käitumismaneer ning sõltuvus alkoholist. Samuti paneks tema elama asumine ema juurde viimase raskesse olukorda, sest süüdimõistetu ema on haige ja vajab rahu. Kindla elukoha puudumine aga muudab võimatuks nõuetekohase kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamise. Peale selle on P.G läbimata ka individuaalses täitmiskavas märgitud sotsiaalprogramm XXXX. Maakohus leidis, et seega on süüdimõistetu endiselt ohtlik ühiskonnale, kuna võib jätkata uute kuritegude toimepanemist ning uue kuriteo oht on kõrge. Eeltoodu alusel ei tekkinud maakohtul kindlat veendumust, et süüdimõistetu ei kujutaks vabaduses viibides ohtu ühiskonnale ning oleks sobilik ja võimeline alluma kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile. Maakohus leidis, et süüdimõistetut, kes on toime pannud varavastaseid kuritegusid, korduvalt käitunud õigusvastaselt, sealhulgas ka vanglas, ning kes võib toime panna uue kuriteo, ei ole võimalik ega otstarbekas tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kuna suure tõenäosusega ei ole ta suuteline katseaega edukalt läbima ega alluma kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile. 2 Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning P.G vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja märgib, et eelnev karistatus iseenesest ei saa välistada vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja rõhutab, et P.G on läbinud sotsiaalprogrammi XXXX, mis aga maakohtu arvates ei ole olnud piisav tema agressiivsuse vähendamiseks. Kaitsja leiab, et nimetatud sotsiaalprogrammi läbimisega on P.G näidanud tõsist tahet tegeleda oma probleemidega, sh suuta toime tulla agressiivsuseni viia võivate emotsioonidega. Kaitsja hinnangul ka siis, kui kohtu hinnangul pole programmi läbimine olnud piisav, ei võimalda üksnes asjaolu, et P.G on vanglas korduvalt saanud distsiplinaarkorras karistada, teha järeldust tema kaheldava õiguskuulekuse ja allumisvõime kohta juhul, kui P.G allutatakse kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kaitsja hinnangul ei ole maakohtu väide P.G kindla elukoha puudumise kohta päris korrektne. P.G on avaldanud soovi asuda elama oma XXXX H-M.P.juurde aadressil XXX. Kohtuistungil selgitas P.G, et on emaga telefoni teel rääkinud ning ema on nõustunud teda enda juurde elama võtma. Kaitsja soovib rõhutada, et P.G on materjalidest nähtuvalt olemas tööoskused, töötanud on ta pehmemööblitisleri ja ehitajana. Vangistuses viibimise ajal on P.G osalenud majandustöödel. Töökogemused annavad võimaluse asuda vabanemisel ennast ise üleval pidama ning ka aktiivselt vähendama rahalisi nõudeid. See võimaldaks ka kiiremat taasühiskonnastamist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
14. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole P.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt peamiselt määruskaebuses esitatud väiteid.
15. Ringkonnakohus möönab, et P.G käitumises on vangistuse jooksul aset leidnud mõned positiivsed muutused ning kinnipeetava käitumine vangistuses on KarS § 76 lg 3 kohaselt asjaoluks, mida kohtul tuleb isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kindlasti arvestada. Seega on vaieldamatult oluline arvesse võtta määruskaebuses märgitud asjaolusid – P.G on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi XXXX ning osalenud XXXX. Samas tuleb KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et P.G vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.
16. Ringkonnakohus leiab, et eelkõige ei võimalda P.G vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada tema varasem elukäik. Nii nähtub karistusregistri õiendist, et teda on kriminaalkorras karistatud kokku seitsmel korral, reaalses vangistuses viibib ta kolmandat 3 korda. Esimese karistuse kandmiselt vabastati P.G tingimisi enne tähtaega, kuid ta pani katseajal toime uue kuriteo. Vaatamata varasematele korduvatele karistustele on P.G jätkanud kuritegude sooritamist, pannes toime valdavalt varavastaseid kuritegusid. Eeltoodust järeldab ringkonnakohus, et varasemad karistused pole P.G-le vajalikku paranduslikku mõju avaldanud ning mingeid järeldusi ta nendest enda jaoks teinud ei ole. Eelnevast lähtuvalt puudub ringkonnakohtul veendumus, et vabanedes vangistusest tingimisi enne tähtaega ei jätkaks P.G kuritegude toimepanemist. Siinkohal on ringkonnakohtu hinnangul oluline tähelepanu pöörata asjaolule, et P.G pole ka vanglas range järelevalve tingimustes suutnud käituda õiguskuulekalt, omades arvukalt kehtivaid distsiplinaarkaristusi.
17. Ringkonnakohus möönab, et eelnev karistatus iseenesest ei saa välistada vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Samas on kohus seisukohal, et korduvalt kriminaalkorras karistatud ning vanglakaristust kandnud isiku tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks peavad esinema sellised asjaolud, mis veenaksid kohut, et süüdimõistetu on oma suhtumist õiguskorda muutnud ning on suuteline edaspidi kuritegude sooritamisest hoiduma. P.G käitumises aset leidnud üksikud positiivsed muutused ei ole ringkonnakohtu hinnangul sellise veendumuse kujunemiseks piisavad. P.G tuleb esmalt oma käitumisega vanglas näidata, et ta on suuteline alluma kehtestatud korrale, ning alles seejärel võib osutuda võimalikuks tema tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine.
18. Ringkonnakohtu hinnangul on P.G puhul oluliseks uue kuriteo toimepanemise riskiteguriks alkoholi ning narkootikumide tarvitamine. Seejuures võtab ringkonnakohus arvesse, et P.G on varasemalt pannud kuritegusid toime nii alkoholi- kui ka narkojoobes ning ta süstis pidevalt amfetamiini. Samas ei ole P.G vangistuses läbinud sõltuvusprobleeme käsitlevat sotsiaalprogrammi XXXX , mis võimaldaks tal uue kuriteo sooritamise riski vähendada. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et ta küll alustas nimetatud programmi läbimist, kuid see katkestati põhjuseta puudumise pärast. Eeltoodust järeldab ringkonnakohus, et P.G ei teadvusta endale alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest tulenevaid riske ega ole motiveeritud sõltuvusprobleemidega tegelemiseks. Endiselt eksisteerib oht, et ta võib vabanedes jätkata alkoholi ja narkootikumide tarvitamist, mis võib viia uute kuritegude sooritamiseni.
19. Ringkonnakohus peab oluliseks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei pea ringkonnakohus võimalikuks kohaldada P.G suhtes erandlikku meedet, s.o teda ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada. Ringkonnakohtu hinnangut kinnitab asjaolu, et ka vangla ja kriminaalhooldaja ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist.
20. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 4 Paavo Randma