§-de 199 lg2 p9 ja 266 lg1-25 lg2 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav Z.L, ik. xxx, Kaitsja Vandeadvokaat Andres Tamm RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Z.L kuriteos
§-de 266 lg1 ja 25 lg2 järgi ning mõista karistuseks vangistus üks
Kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada karistusest tingimisi vabastamist. Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. Kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse rahalise karistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Sellisel juhul võib kohus jätta eelmise kuriteo eest mõistetud karistuse täitmisele pööramata, määrates, et uue kuriteo eest mõistetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. Z.L-i suhtes kohaldatud tõkend tühistada. elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse jõustumisel Välja mõista Z.L-ilt kahjutasu 20 (kakskümmend) eurot kannatanu Kaitseliidu Saaremaa Maleva ( Kaitseliidu reg. kood 74000725, Toompea 8 Tallinn, 10142, Saaremaa Maleva esindaja Kristian Kivimäe, mob.53483339) kasuks. Välja mõista Z.L-ilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarve nr 17001577198 №rdea Bank, arveldusarve nr 333416120002 Danske Bank, viitenumber
lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo; 31.05.2012.a üritas omavoliliselt ja valdaja tahte vastaselt sisse tungida, lõhkudes akna eest laudist, Kaitseliidu Saaremaa Malevale kuuluvasse hoonesse aadressil Z.L-i linn, Allee 1. Sissetungimise käigus lõhkus Z.L hoovipoolse laudisega kaetud akna. Kuritegu jäi lõpule viimata politsei sekkumise tõttu. Oma sellise tegevusega, mis seisnes valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimise katses, pani Z.L toime
Prokuröri poolt kohtus Z.L-ile nõutud karistus:
lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust 2 (kaks) kuud;
lg 1-§ 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistust 1 (üks) kuu.
lg 2, 64 sätete kohaselt lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristus vangistus 2 (kaks) kuud.
Mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja ning käesoleva paragrahvi lõigetest 4 ja 5 ei tulene teisiti. Süüdistatav Z.L andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sõlmitud kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepitud karistus vastab 4
§-s 56 sätestatule. Z.L on varem kriminaalkorras karistamata. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Tsiviilhagi – Kaitseliit (Saaremaa Malev) on esitanud hagi summale 20 EUR-i, milline hagi kuulub VÕS § 1043 alusel rahuldamisele. Asitõendid puuduvad. Tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld, milline tõkend tuleb kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 290.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x290 eurot = 435 EUR-i. KrMS 180 lg1 alusel kuulub süüdimõistva kohtuotsuse korral sundraha väljamõistmisele süüdistatavalt riigituludesse. KrMS § 180 lg3 alusel määrab kohus sundraha tasumise ositi. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt riigituludesse. Z.L-i kaitsja taotluse alusel on kohus arvestanud kaitsjale tasuks osalemise eest nii kohtueelses menetluses kui kohtus 115.20 eurot (sisaldab käibemaksu) . KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Z.L on pensionär, tema töövõimekaotus on 80 %. Seega arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. Süüdistatavalt on juba kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuluna riigituludesse sundraha 435 EUR-i. Kriminaalmenetluses peab isikule kaitsja olema määratud. Z.L on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut, ta on varem kriminaalkorras karistamata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava võib vabastada arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasu riigi kanda Kristel Pedassaar Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.