KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. detsember 2011, Tartu Kriminaalasja number 1-11-8753 (10233000226) Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlus

§ 238lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra, mõistes B.U-le karistuseks 1 aasta vangistust. Lisaks võeti Kar

S § 50 lg 1 alusel B.U-lt ära 3 aastaks mootorsõiduki juhtimisõigus vanglast vabanemise päevast. Sama maakohtu otsusega mõisteti N.N süüdi KarS § 121 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 9 kuud vangistust,

§ 238lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra, mõistes N.N-ile karistuseks 6 kuud vangistust. B.U-le esitati süüdistus Kar

S § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema 14.06.2010 kella 01.15 paiku juhtis joobeseisundis (tema veres alkoholisisaldus moodustas 2,14+/-0,06 mg/g, mis ületab liiklusseaduse § 20 lg 31 p-s 1 sätestatud alkoholipiirimäära 1,50 mg/g) sõiduautot Ford Escort reg.nr XXX XXX , sõites sellega XXX maja juures, kus oli politseipatrulli poolt kinnipeetud. Lisaks esitati B.U-le süüdistus KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema 01.07.2010 kella 04.30 paiku, viibides alkoholijoobes XXX asuvas baaris korduvalt lõi P.Ž. rusikaga vastu nägu ja kui kannatanu kukkus, siis lõi ka maas lamavat kannatanut vastu pead ja nägu, tekitades kannatanule füüsilist valu, ninaluude murru, huule ja suuõõne lahtise haava, pealaenaha pindmise vigastuse. N.N-ile esitati süüdistus KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema 01.07.2010 kella 04.30 paiku, viibides alkoholijoobes XXX asuvas baaris korduvalt lõi P.Ž. rusikaga vastu nägu ja kui kannatanu kukkus, siis lõi ka maas lamavat kannatanut vastu pead ja nägu, tekitades kannatanule füüsilist valu, ninaluude murru, huule ja suuõõne lahtise haava, pealaenaha pindmise vigastuse. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud ja avaldanud kõik kriminaalasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõudis järeldusele, et B.U ja N.N-i süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on leidnud tõendamist ning on õigesti kvalifitseeritud. Karistuse mõistmisel arvestas kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitse huvisid. B.U-le karistuse mõistmisel märkis kohus, et süüdistatav B.U on varem mitu korda kohtu poolt karistatud, sealhulgas ka reaalse vangistusega, rahalise karistusega ning samuti vangistusega, mis oli asendatud üldkasuliku tööga. Ta pani toime kaks teise astme kuritegu ning mõlemad kuriteod katseaja jooksul. B.U on varem karistatud isikuvastaste kuritegude eest. Sellega seoses asus kohus seisukohale, et B.U on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest üksnes reaalse vangistusega, kuna rahaline karistus ja vangistuse asendamine üldkasuliku tööga vajalikku tulemust ei ole andnud. Kohus leidis, et karistus uue tahtliku kuriteo eest ei saa olla eelnevast karistusest leebem. 2 Süüdistatava B.U karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 mõttes on süü puhtsüdamlik ülestunnistus ja kahetsus, karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seoses sellega ning võttes arvesse ka pere ja töökoha olemasolu määras kohus B.U-le vangistuse alla KarS §-s 121 ning KarS §-s 424 ettenähtud vangistuse keskmist määra. Kohus asus seisukohale, et KarS § 121 järgi B.U-le määratud karistus peab olema raskem kui B.U kaasosalisel N.N, kuna just B.U oli konflikti ning kannatanu peksmise algatajaks. Kohus pööras tähelepanu ka asjaolule, et B.U on varem korduvalt karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning vaatamata sellele juhtis ta taas sõiduautot joobeseisundis, mistõttu pidas kohus vajalikuks kohaldada B.U suhtes KarS § 50 sätteid. N.N-ile karistuse mõistmisel märkis kohus, et süüdistatav N.N on varem kohtu poolt karistatud isikuvastase kuriteo eest reaalse vangistusega ning ta on uuesti pannud toime isikuvastase kuriteo. Seoses sellega asus kohus seisukohale, et N.N-ile ei ole otstarbekohane mõista leebemat karistust (st KarS §-s 121 ettenähtud rahalist karistust) või asendada määratud vangistus üldkasuliku tööga. Kohus asus seisukohale, et karistus uue tahtliku kuriteo eest ei saa olla eelnevast karistusest leebem. Eeltoodu alusel leidis kohus, et N.N-i on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest üksnes reaalse vangistusega. Süüdistatava N.N-i karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 mõttes on oma süü puhtsüdamlik ülestunnistus ja kahetsus, karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eeltoodu alusel ning võttes arvesse ka pere ja töökoha olemasolu, määras kohus N.N-ile vangistuse alla KarS §-s 121 ettenähtud vangistuse keskmist määra ning vähem kui tema kaasosalisele B.U-le , sest N.N ei olnud konflikti ja kannatanu peksmise algatajaks. Apellatsioonides esitatud taotlused B.U apellatsioon B.U taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist talle mõistetud karistuse osas ning uue otsuse tegemist, millega kergendada talle mõistetud karistust. B.U hinnangul on maakohtu otsus karm ja ebaobjektiivne. B.U palub arvestada kõiki kriminaalasja asjaolusid, tema süü puhtsüdamlikku ülestunnistust ning asjaolu, et ta on teost aru saanud. N.N-i kaitsja apellatsioon N.N-i kaitsja taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist N.N-ile mõistetud karistuse osas ning uue otsuse tegemist, millega asendada N.N-ile mõistetud 6 kuud vangistust üldkasuliku tööga, mille tähtajaks määrata 1 aasta. Kaitsja leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistus ei vasta N.N-i poolt toimepandud kuriteo raskusele ja tema isikule. Kaitsja hinnangul ei ole maakohus karistuse mõistmisel vangistuse kohaldamiseks küllaldaselt ja igakülgselt arvestanud N.N-i isikut iseloomustavaid andmeid, mis tegelikult olid kriminaalasjas olemas. Kaitsja märgib, et süüdlase isiku arvestamist karistuse mõistmisel nõuab kohtupraktika (Riigikohtu otsused kriminaalasjades nr 3-1-1-10-09 ja 3-11-11-10). Kohtuistungi protokolli kohaselt N.N kahetses puhtsüdamlikult toimepandut ning tunnistas täielikult süüd. Kaitsja märgib, et N.N mõisteti süüdi teise astme kuriteos, mille ta pani toime 01.07.2010. Kaitsja ei vaidlusta N.N karistatuse olemasolu, kuid märgib, et G. N.N oli Harju Maakohtu 12.06.2007 määrusega vastavalt KarS §-le 76 ennetähtaegselt vabastatud. Karistusregistri tõendist nähtub, et N.N ei ole pika aja jooksul kuritegusid 3 toime pannud ning vähetähtsad väärtegude eest 2010. aastal saadud trahvid on tema poolt tasutud. Kaitsja viitab, et prokurör tegi kohtule ettepaneku mõista N.N-ile karistuseks 360 tundi üldkasulikku tööd, tähtajaga 1 aasta. Seega jättis kohus tähelepanuta Riigikohtu otsuse kriminaalasjas nr 3-1-1-91-07 p-s 6.6 märgitud nõude, et kui kohus leiab, et süüdistatavale tuleb mõista tunduvalt raskem karistus kui seda on taotlenud prokurör, tuleb seda ka eraldi põhjendada. Kaitsja märgib, et N.N nõustus karistuse määraga ning see kajastub ka kohtuistungi protokollis. Lisaks ei ole kaitsja arvates kohus arvestanud, et N.N elab koos V.T. ja kasvatab tema XXXX alaealist last vanuses X,X ja X aastat ning nad on tema ülalpidamisel. Samuti töötab N.N alates 11.07.2011 AS-is P XXXX. Kaitsja hinnangul annavad nimetatud asjaolud aluse karistuse kergendamiseks. Kohus ei arvestanud ka asjaolu, et N.N läks kaklejate juurde selleks, et lahutada B.U ja P. Ž., kuid N.N-i selgituste kohaselt lükkas baarmen teda kätega enda juurest eemale, mille tõttu ta kukkus ja lõi ennast peaga vastu maad. Pärast seda, tõustes maast püsti, N.N ka sekkus kaklusesse ning tal tuli üks kord lüüa kannatanut rusikaga vastu nägu selleks, et ta kuidagi maha rahustada. Kaitsja on arvamusel, et kohus ei ole väljendanud veenvat arvamust selle kohta, miks ei ole võimalik kohaldada muud karistust peale vangistuse. N.N-i apellatsioon N.N taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist talle mõistetud karistuse osas ning uue otsuse tegemist, millega lugeda tema karistuseks tema poolt ärakantud vangistus. N.N märgib, et prokurör taotles temale karistuseks üldkasulikku tööd. N.N ei nõustu maakohtuga, et tema teod olid tahtlikud. N.N palub arvestada, et tal on alaline töökoht, mille ta võib kaotada, X alaealist last ja kõrges eas mittetöötav ema ning pangalaen, mida tal maksta tuleb. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 1. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, on seisukohal, et B.U, N.N-i ja tema kaitsja apellatsioonid tuleb jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus, hinnates B.U, N.N-i ja tema kaitsja apellatsioonide põhjendatust, nende kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on piisavalt põhjendatud, kohtu mõttekäik ja siseveendumuse kujunemine on selgelt jälgitavad ning ringkonnakohus ei tuvastanud, et maakohus oleks kriminaalmenetlusõigust rikkunud. 2. Apellatsioonis taotleb B.U talle mõistetud karistuse, so 1 aasta vangistust, kergendamist, võttes sealjuures arvesse kõiki kriminaalasja asjaolusid, süü puhtsüdamlikku ülestunnistust ja asjaolu, et B.U on toimepandud teost aru saanud. Maakohus arvestas B.U-le karistuse mõistmisel õigustatult KarS § 56 lg-s 1 sätestatud asjaolusid. B.U mõisteti süüdi KarS § 424 ja § 121 järgi ning karistus määrati alla sanktsiooni keskmise määra, so kuritegude kogumis 1 aasta 6 kuud vangistust,

§ 238

lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra, mõistes B.U-le karistuseks 1 aasta vangistust. B.U on apellatsioonis leidnud, et maakohus ei ole arvestanud kõiki kriminaalasja asjaolusid. Ringkonnakohus nimetatud arvamusega ei nõustu ning leiab, et maakohus on põhjendatult tuginenud B.U-le karistuse mõistmisel asjaoludele, et B.U on varasemalt korduvalt karistatud (isikuvastased kuriteod), mistõttu ei saa mõistetav karistus 4 olla leebem varasemalt mõistetud karistustest, B.U on oma süüd puhtsüdamlikult tunnistanud ja kahetsenud, nagu ka asjaolusid, et B.U on olemas pere ja töökoht ning B.U oli konflikti ja kannatanu peksmise algatajaks. Sellest tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul B.U apellatsioonis toodud etteheited alusetud. Lisaks selgitab ringkonnakohus, et vastavalt KarS §-le 57 ei ole teost aru saamine karistust kergendavaks asjaoluks. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu poolt B.U-le mõistetud karistus on kooskõlas senise karistuspraktikaga, kuna B.U on korduvalt toime pannud sama õigushüve vastu suunatud süütegusid, mille eest on talle mõistetud järjest rangemad karistused, sh on ta kandnud vabaduskaotuslikku karistust, kuid talle mõistetud karistust on varasemalt ka asendatud üldkasuliku tööga, kuid sellest olenemata on B.U katseajal toime pannud uusi kuritegusid. Sellest järeldub ringkonnakohtu arvates, et B.U-le eelnevalt mõistetud karistused ei ole täitnud eesmärki – hoiduda uute kuritegude toimepanemisest, mistõttu ei saanud talle uute kuritegude toimepanemise eest mõistetav karistus olla leebe.

1. Apellatsioonis taotleb N.N talle mõistetud karistuse, so 6 kuud vangistust, kergendamist, lugedes N.N-ile kandmisele kuuluvaks karistuseks tema poolt ärakantud karistus. N.N-ile karistuse mõistmisel arvestas maakohus KarS § 56 lg-s 1 sätestatud asjaolusid ning pidas põhjendatuks N.N-i karistada KarS § 121 järgi toimepandud kuriteo eest 9 kuu pikkuse vangistusega, mida vähendati ühe kolmandiku võrra, mõistes N.N-ile lõplikuks karistuseks 6 kuud vangistust. N.N ei nõustunud maakohtuga, et tema poolt toimepandud teod olid tahtlikud. Siinjuures peab ringkonnakohus vajalikuks osundada maakohtu otsusele, millest nähtub, et N.N tunnistab kaklusesse sekkumist ning kannatanu löömist näkku, mistõttu on N.N-i eeltoodud väide alusetu, kuivõrd sellest ei nähtu, et N.N oleks kannatanu löömisel tegutsenud ettevaatamatusest. Ringkonnakohtule on arusaamatu N.N-i viide asjaolule, et prokurör on taotlenud talle mõistetud karistuse asendamist üldkasuliku tööga, kuna taotluses ringkonnakohtule, palub N.N lugeda talle mõistetud karistus kantuks seni ärakantud ajaga, mitte mõistetud karistuse asendamist üldkasuliku tööga. Sellest olenemata peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et maakohus on asjakohaselt asunud seisukohale, et kuna N.N on varasemalt karistatud isikuvastase kuriteo toimepanemise eest (üliraske kehavigastuste tahtlik tekitamine, millega on põhjustatud ettevaatamatusest kannatanu surm) reaalse pikaajalise vangistusega, kuid N.N on toime pannud uue isikuvastase kuriteo, ei ole N.N-i otstarbekas karistada leebelt. Sellest tulenevalt on maakohus põhjendatult leidnud, et N.N-ile tuleb mõista karistuseks vangistus. Lisaks on ringkonnakohtu arvates N.N-ile mõistetud 6 kuu pikkune vangistus kooskõlas senise karistuspraktikaga, kuna maakohus on põhjendatult arvestanud karistuse mõistmisel asjaolusid, et N.N on varasemalt karistatud, tal on pere ja töökoht ning pidanud vajalikuks mõista N.N-ile kergem karistus kui R. Tehherovile, kuna N.N ei olnud konflikti ja kannatanu peksmise algatajaks.
2. N.N-i kaitsja taotleb apellatsioonis N.N-ile mõistetud karistuse asendamist üldkasuliku tööga. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks osundada asjaolule, et kuigi N.N-i kaitsja on taotlenud N.N-ile mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, ei ole erinevalt 5 kaitsjast N.N ise apellatsioonis nimetatud soovi väljendanud, vaid nõustunud talle mõistetud vangistusega, paludes lühendada ärakandmisele kuuluva vangistuse aega. Sellest tulenevalt on ringkonnakohtu arvates N.N nõustunud ka maakohtu arvamusega talle mõistetud karistusliigi osas, mistõttu on kaitsja taotlus N.N-ile mõistetud vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga mõistetamatu. Samas ei nõustu ringkonnakohus kaitsja apellatsioonis esitatud sisuliste seisukohtadega N.N-ile mõistetud vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga ning peab vajalikuks märkida järgmist. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja asunud ekslikult seisukohale, justkui maakohus ei ole arvesse võtnud N.N-i suhtes esinevaid kergendavaid asjaolusid, so süü puhtsüdamlik ülestunnistus ja kahetsus. Lisaks on maakohus põhjendatult arvestanud, et N.N on pere ja töökoht, mistõttu puudub alus nimetatud asjaoludel kergendada N.N-ile mõistetud karistust. Samas on õige kaitsja poolt märgitu, et maakohus ei ole tõepoolest tuginenud asjaolule, et varasema karistuse kandmisest vabastati N.N ennetähtaegselt, so aastal 2007, ning N.N ei ole pika aja jooksul kuritegusid toime pannud. Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada, et õiguspärane käitumine on ühiskonnaliikmetelt eeldatav ning on äärmiselt ebaõiglane nimetatud asjaolu karistust kergendava asjaoluna arvesse võtta. Kuigi süüdistatava pikaajaline õiguspärane käitumine võib viidata asjaolule, et tema poolt toimepandud teo eest on võimalik karistuseesmärke saavutada kergema karistusega, ei tingi süüdistatava õiguspärane käitumine absoluutselt kergemat karistust.
3. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohtu koosseis üksmeelselt, et esitatud apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud ja KrMS § 326 lg 2 kohaselt tuleb jätta läbi vaatamata. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 6 Aarne Sarjas