1-11-7988/27

(11233000012)Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Kriminaalasi U.M-i süüdistuses KarS §199 lg 2 p 8, 9 ja § 121 järgi lühimenetluse korras Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)

1. oktoobri 2011 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatava U.M-i apellatsioon RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 326 lg 2 jätta süüdistatava U.M-i apellatsioon Viru Maakohtu
2. oktoobri 2011 otsuse peale kriminaalasjas 1-11-7988 läbi vaatamata. Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu 12.10.2011 otsusega tunnistati U.M süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust. Samuti tunnistati U.M süüdi KarS § 121 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning U.M-i liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust. KrMK § 238 lg 2 alusel vähendati U.M-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 03.02.2011 karistusaja hulka ja karistuse kandmise algust arvestati alates 03.02.
3. Samuti rahuldas maakohus kannatanute tsiviilhagid ja mõistis U.M-ilt välja: − kannatanu AS Eesti Statoil kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 466.28 eurot; − kannatanu MTÜ Narva Autom kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 1305 eurot; − kannatanu E.O. kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 128 eurot; − kannatanu M.M. kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 764.78 eurot; − kannatanu J.P. kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 166.81 eurot. Maakohus arutas U.M-ile KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi esitatud süüdistust selles, et tema, olles karistatud Harju Maakohtu 12.11.2008 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 alusel ehk varem varguse toimepannud isikuna, tegutsedes võõra vallasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, 04.09.2010 kella 17.00 paiku, viibides Narvas aadressil XXX asuvas korteris, varastas vaba juurdepääsu teel S.S. kuuluva arvuti (protsessori, monitori, klaviatuuri, kõlarid) kogumaksumusega 8000 krooni (ehk 511.18 eurot), millega põhjustas S.S. le varalist kahju märgitud summas. Samuti tema, tegutsedes võõra vallasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, 12.01.2011 kell 13.34 tankis Narva linnas aadressil XXX asuvas AS Statoili Kesklinna tanklas autosse Mercedes Benz reg.nr XXXXXX 65,47 liitrit bensiini 80,53 euro väärtuses ja sõitis minema bensiini eest tasumata, põhjustades AS-le Eesti Statoil varalist kahju märgitud summas. Samuti tema, tegutsedes võõra vallasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, 14.01.2011 kell 11.33 tankis Narva linnas XXX asuvas AS Eesti Statoili Narva Linnapiiri tanklas autosse Mercedes Benz reg.nr XXXXXX 64,73 liitrit bensiini 79,62 euro väärtuses ja sõitis minema bensiini eest tasumata, põhjustades AS-le Eesti Statoil varalist kahju märgitud summas. Samuti tema, tegutsedes võõra vallasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, 15.01.2011 kell
4. 09 tankis Narva linnas XXX asuvas AS Eesti Statoili Narva Linnapiiri tanklas autosse Mercedes Benz reg.nr XXXXXX 63,14 liitrit bensiini 77,66 euro väärtuses ja sõitis minema bensiini eest tasumata, põhjustades AS-le Eesti Statoil varalist kahju märgitud summas. Samuti tema, tegutsedes võõra vallasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, 26.01.2011 kell 06.50 tankis Narva linnas XXX asuvas AS Eesti Statoili Narva Linnapiiri tanklas autosse Mercedes Benz reg.nr XXXXXX 64, 66 liitrit bensiini 78,56 euro väärtuses ja sõitis minema bensiini eest tasumata, põhjustades AS-le Eesti Statoil varalist kahju märgitud summas. Samuti tema, tegutsedes võõra vallasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, 24.01.2011 kell 10.32 tankis Narva linnas XXX asuvas AS Eesti Statoili Narva Linnapiiri tanklas autosse Mercedes Benz reg.nr XXXXXX 68,03 liitrit bensiini 83,68 euro väärtuses ja sõitis minema bensiini eest tasumata, põhjustades AS-le Eesti Statoil varalist kahju märgitud summas. Samuti tema, tegutsedes võõra vallasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, 24.01.2011 kell 13.25 tankis Kohtla-Järve linna XXX aadressil XXX asuvas AS Eesti Statoili Kukruse teenindusjaamas autosse Mercedes Benz reg.nr XXXXXX 54,51 liitrit bensiini 66,23 euro väärtuses ja sõitis minema bensiini eest tasumata, põhjustades AS-le Eesti Statoil varalist kahju märgitud summas. Samuti tema, tegutsedes võõra vallasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, 26.01.2011 kell
5. 30 tungis Narva linnas aadressil XXX asuvasse korterisse ja varastas J.B. kuuluvad ehted: valge kiviga kuldsõrmuse maksumusega 71 eurot, helesinise kiviga kuldsõrmuse maksumusega 64 eurot, mustriga (punutis) kuldsõrmuse maksumusega 45 eurot, kullast ripatsi Kleopatra maksumusega 50 eurot, kullast ripatsi – risti maksumusega 50 eurot, kullast keti maksumusega 50 krooni, põhjustades J.B. varalist kahju summas 330 eurot. Samuti tema, tegutsedes võõra vallasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, ajavahemikus alates kell 18.20 06.01.2011 kuni kella 08.40 07.01.2011, tunginud Narvas aadressil XXX asuva MTÜ Narva Autom garaaži, varastas V.T. kuuluvast autost Hyundai reg.nr XXXXXX, vigastades auto signalisatsioonisüsteemi maksumusega 210 eurot, CD magnetoola Kenwood maksumusega 255 eurot; E.O. kuuluvast autost Volkswagen reg.nr XXXXXX automagnetoola Aiwa maksumusega 128 eurot; firmale Narva Autom kuuluvast autost Dacia Logon reg.nr XXXXXX R raadiomagnetoola Pioneer maksumusega 195 eurot, kaks peeglit maksumusega 15 eurot; MTÜ-le Narva Autom kuuluvast autost Hyundai – Accent reg.nr XXXXXX , vigastades lukku, võtmed maksumusega 210 eurot; MTÜ-le Narva Autom kuuluvast autost Volkswagen Golf, vigastades lukku, võtmed maksumusega 210 eurot; M.M. kuuluvast autost Renault Thalia reg.nr XXXXXX automagnetoola Sony maksumusega 180 eurot ja võtmed maksumusega 272.25 eurot. Oma ülalnimetatud tegevusega tekitas U.M MTÜ-le Narva Autom varalist kahju 840 euro suuruses summas, V. T. varalist kahju 465 euro suuruses summas, E. O. varalist 2 kahju 128 euro suuruses summas, M. M., arvestades signalisatsiooni ümberkodeerimisega seotud lisakulutusi summas 287.60 eurot, varalist kahju kokku 764.78 euro suuruses summas. Samuti tema, tegutsedes võõra vallasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, 18.01.2011 kell 16.00, tunginud korteri omaniku tahte vastaselt Narvas aadressil XXX asuvasse korterisse, varastas V.B. kuulunud ehteid: kuldsõrmuse maksumusega 39 eurot, kuldsõrmuse maksumusega 45 eurot, kuldsõrmuse maksumusega 26 eurot, kullast ripatsi – risti maksumusega 35 eurot, kullast ripatsi – risti maksumusega 35 eurot, millega tekitas V. B. varalist kahju kokku summas 180 eurot. Samuti tema, tegutsedes võõra vallasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, 20.11.2010 kell 16.00, viibides Narvas aadressil XXX asuvas korteris, võttis oma lapseealise tütre J.S. kõrvadest välja E.S. kuuluvad kullast kõrvarõngad maksumusega 19,17 eurot, ja pantis need OÜ-le Mezola kuuluvas Narvas aadressil XXX asuvas pandimajas, omamata kavatsust ja võimalust need hiljem välja osta; samuti varastas ajavahemikus 20.11.2011 kuni 02.02.2011 Narvas aadressil XXX asuvast korterist E.S. kuuluva kuldketi ühes kullast ristikujulise ripatsiga maksumusega 35 eurot. Seega põhjustas U.M oma tegevusega E.S. varalist kahju kokku summas 54.17 eurot. Samuti tema, tegutsedes võõra vallasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, 17.01.2011 ajavahemikus kell 17.00-19.00 varastas salaja Narva linnas aadressil XXX asuvast Spordihallist A.I. kuuluva ja alaealise K.B. kasutuses olnud mobiiltelefoni Samsung GT-S5230W maksumusega 115 eurot, tekitades A.I. ile varalist kahju 115 euro suuruses summas. Samuti tema, tegutsedes võõra vallasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, 18.01.2011 kella 16.00 paiku varastas Narva linnas aadressil XXX asuvast Spordihallist J.P. kuuluva ja alaealise A.K. kasutuses olnud mobiiltelefoni №lia 5230 maksumusega 166.81 eurot, tekitades J.P. varalist kahju 166.81 euro suuruses summas. Veel arutas maakohus U.M-ile KarS § 121 järgi esitatud süüdistust selles, et tema, tegutsedes olmetüli käigus, isiklike vaenusuhete pinnal 04.09.2010 kella 12.00 paiku Narvas aadressil XXX asuvas korteris lõi oma abikaasat E. S. käega näkku ja kehasse, põhjustades E.S. lisaks füüsilisele valule ka kehavigastusi verevalumitena käel ja näol. Maakohtu istungil tunnistas süüdistatav U.M end temale esitatud süüdistustes süüdi. Maakohus, uurinud ja hinnanud kriminaalasjas kogutud tõendeid, leidis, et U.M-i süü on tõendamist leidnud ja tema teod KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ja § 121 järgi õigesti kvalifitseeritud. Maakohtul ei olnud alust kahelda kannatanute V.T. , E.O. , M.M. , E.S. , S.S. , V.B., A.I. i, A.K., J.P. ja tunnistajate N.S., J. A., R.H., A. L., J. V., S. K. ütluste usaldusväärsuses, sest need olid loogilised, järjepidevad ning kooskõlas muude kriminaalasja materjalidega. Maakohus rahuldas VÕS §-st 1043 juhindudes kannatanute tsiviilhagid, leides, et need on tõendatud. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav U.M, kes palub maakohtu otsuse osaliselt, s.o kannatanu M.M. tsiviilhagi rahuldamise osas tühistada ja vähendada kannatanu kasuks väljamõistetavat summat 287.60 euro võrra. Süüdistatav leiab, et kannatanu M.M. tsiviilhagi on signalisatsiooni ümberkodeerimisega seotud lisakulutuste osas põhjendamatu. Süüdistatav märgib, et pani MTÜ Narva Autom garaažis toime vargusi mitmetest autodest, kuid lisakulutuste hüvitamist taotles üksnes M.M. Süüdistatav leiab, et kannatanu M.M. tsiviilhagi lisakulutuste osas summas 287.60 eurot ei ole põhjendatud, kuivõrd kriminaalasjas ei ole mingisuguseid dokumente, mis tõendaksid kulutuste tegemist signalisatsiooni ümberkodeerimisele. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 3 Ringkonnakohus, hinnates U.M-i apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et kannatanu M.M. le süüdistatava õigusvastase teoga põhjustatud kahju kuulub tsiviilhagis taotletud ulatuses hüvitamisele ning apellatsioonis esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse osaliseks tühistamiseks. Kannatanu M.M. esitas tsiviilhagi 07.02.2011, s.o KrMS § 38 lg 1 p-s 2 sätestatud tähtaja jooksul. Kannatanu taotles temale vargusega tekitatud varalise kahju 764.78 euro hüvitamist, millise summa moodustasid autost varastatud automagnetoola Sony maksumusega 180 eurot, võtmed maksumusega 272.25 eurot, signalisatsiooni ümberkodeerimisele tehtud lisakulud 287.60 eurot ning elektritööd maksumusega 24.93 eurot. Süüdistatav on vaidlustanud tsiviilhagi rahuldamist lisakulutuste osas, mida tuli teha signalisatsiooni ümberkodeerimisele, leides, et nimetatud kulutus ei ole põhjendatud ega millegagi tõendatud. Ringkonnakohus süüdistatava eeltoodud seisukohaga ei nõustu, leides, et signalisatsiooni ümberkodeerimisega seotud lisakulud on tõendatud kriminaalasja materjalide hulgas oleva remondikalkulatsiooniga (I kd, tl 82). Seega on väär süüdistatava väide, mille kohaselt puuduvad asjas nimetatud kulutust tõendavad dokumendid. Samuti on asjakohatu süüdistatava seisukoht, mille kohaselt ei kuulu tsiviilhagi lisakulutuste osas rahuldamisele, kuivõrd ülejäänud kannatanud ei ole lisakulude hüvitamist taotlenud. Ringkonnakohus leiab, et kannatanu ei ole tsiviilhagi esitamisel seotud teiste kannatanute taotlustega ning tsiviilhagi rahuldamise üle otsustamisel hindab kohus konkreetse hagi põhjendatust. Seega ei oma M.M. hagi rahuldamisel tähtsust, kas ülejäänud kannatanutel tekkis signalisatsiooni ümberkodeerimisega lisakulutusi ning kas nad on taotlenud nende hüvitamist. Kuivõrd süüdistatava apellatsioon ei sisalda muid väiteid, mis seaksid maakohtu otsuse õigsuse kahtluse alla, ning ringkonnakohtus toimub kriminaalasja arutamine esitatud apellatsiooni piires, leiab ringkonnakohus, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS §-st 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 4 Mati Kartau