1-10-16495/11

Kriminaalasi nr.1-10-16495 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. augustil 2011.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-10-16495 Kohtukoosseis Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Prokurör Sergei Travnikov Asja läbivaatamise kuupäev 29.08.2011 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid A.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Süüdimõistetu A.F, isikukood xxx Kitsja Vandeadvokaat Nikolai Rõžov RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384, kohus MÄÄRAS: Jätta A.F tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžovi taotlus A.F-ile riigi õigusabi osutamise eest tasu nõudes summas 38,35 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 alusel seoses A.F-i 80% töövõimetusega ja isikul vajalike vahendite puudumise tõttu jätta riigi kanda A.F-i kriminaalmenetluse kulud 38,35 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruse ärakiri edastada A.F-ile ja Viru Vanglale. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 13.06.2011 Viru Maakohtule materjalid menetlemiseks kinnipeetava A.F-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1 A.F on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 13.12.2010 kohtuotsusega KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 14.12.2009 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa võrra mõistes liitkaristuseks 11 kuud 5 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 13.12.2010 ja lõpp 18.11.
2. Kinnipidamisasutuses A.F-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse ajal teda on 7 korda karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemisel asub elama vanemate juurde aadressil xxx. Kinnipeetaval on põhiharidus. Eriala puudub. Enne vangistust töötas mitteametlikult xxxs töölisena. Tulevikus soovib õppima minna xxx. Vabanemisel kindel töökoht puudub. Vanglas isikuga viidud läbi individuaaltöö „Kontaktid suhtlusringkonnas“, „Huvid ja väärtused“ ning tulevikuplaanid arutati toimepandu tegevus-tagajärjed seoseid. Enne vangistust esines probleeme alkoholi tarvitamisega. Viru Vangla toetab A.F-i tingimisi enne tähtaega vabastamist. A.F soovib karistuse kanda lõpuni vangistuses. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt A.F-i käitumist vabaduses mõjutavad: -väljakujunenud kuritegelik käitumine; -mõtlematus ja analüüsimisoskuste puudumine; -agressiivsus ja impulsiivsus Prokurör ja kaitsja toetavad A.F-i seisukohta – kanda karistusaeg lõpun1 vanglas, kuna on jäänud karistust kanda vaid kaks ja pool kuud. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud menetlusosaliste arvamused, leiab, et A.F tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A.F-i isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. A.F on vangistuse ajal 7 korda karistatud distsiplinaarkorras, mis kajastab tema suhtumist kehtestatud korda ja käitumist. A.F on 5 korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab korduvalt. Varasemalt on A.F-i karistatud enamuses varavastaste kuritegude eest. 3 viimast kuritegu on samalaadsed – valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimise eest. Vaatamata varasemastele karistustele paranemise teele ei asunud ning üldkasuliku töö tegemise ajal olles kriminaalhooldusel ei suutnud täita kontrollnõudeid ning taas pani toime uue samalaadse kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta, mis raskendab toimetulekut ja suurendab uue varavastase kuriteo toimepanemise ohtu. 2 Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Peale seda A.F-i suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kes võivad negatiivselt mõjutada tema käitumist vabaduses. Seega võib järeldada, et A.F-i puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada haridust ja eriala ning töökogemust, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuriteo korduvust ja dünaamikat ei ole kohtu hinnangul A.F-i ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu A.F-i vabastamata temale Tartu Maakohtu 13.12.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent Loretta Pikma (allkiri) Kohtumäärus jõustus 13.09.2011 №oremreferent Liivi Õun Liivi Õun 3