lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi käskmenetluses Süüdistatav G.A G.A; isikukood: xxx; xxxxx Kaitsja Viktor Kozlov RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254 kohus otsustas: Süüdi tunnistada G.A
lg 2 p 9 ja
lg 2 järgi ning mõista talle rahaline karistus 50 päevamäära (arvestusega 1 päevamäär 3,20 eurot), s.o. 160 (ükssada kuuskümmend) eurot.
lg 2 järgi arvata karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg 18.08.201119.08.2011.a., s.o 2 (kaks) päeva ehk rahalise karistuse 6 päevamäära. Seega mõista G.A-le lõplikuks karistuseks 44 päevamäära rahalist karistust ehk summas 140 (ükssada nelikümmend) eurot ja 80 eurosenti. Tõkend elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse jõustumisel tühistada. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista G.A-lt riigituludesse: - sundraha 417,03 €; - tasu riigi õigusabi eest 38,35 €. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber
lg 2 p 9 ja
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning olles seega
lg 2 punktis 9 täheldatud isik, üritas 18.08.2011.a kella 15:35 ajal võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtta Pärnu linnas, x mnt x asuvast X OÜ’le kuuluvast kauplusest X ühte tõmblukku väärtusega 1,49 eurot ja ühte kingalusikat väärtusega 1,59 eurot, möödudes kassast nimetatud kaupade eest tasumata. Kuritegu jäi aga G.A tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna ta kaupluse turvatöötaja poolt kinni. Seega pani G.A toime
199 lg 2 punktis 9 ja
lõike 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. MAAKOHTU SEISUKOHT Kohus on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on süüdistus tõendatud. G.A on ennast kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kriminaalasjas karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. G.A on varem kriminaalkorras karistatud.
lg 2 p 9 ja
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud kas rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Kohus leiab, et süüdistatava karistamine vangistusega ei ole põhjendatud ja leiab, et teda on võimalik mõjutada rahalise karistusega. Samuti arvestab kohus karistuse mõistmisel, et G.A on kriminaalkorras karistatud, samuti tema poolt toime pandud kuriteo iseloomu. Kohus leiab, et G.A-le tuleb määrata rahaline karistus sanktsiooni alammääras. Prokurör on teinud ettepaneku karistada süüdistatav G.A 50-päevamäärase rahalise karistusega (päevamäär 3,20 eurot) s.o summas 160 eurot.
lg 2 järgi arvata karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg 18.08.2011-19.08.2011.a., s.o 2 päeva ehk rahalise karistuse 6 päevamäära. Seega mõista G.A-le lõplikuks karistuseks 44 päevamäära rahalist karistust ehk summas 140,80 eurot. Vastavalt
§-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise 2 päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 3,20 eurot. Tõendist isiku maksustava tulu kohta nähtub, et süüdistava päevasissetulek on 3,20 €. Seega tuleb rahalise karistuse kohaldamisel lugeda päevamääraks 3,20 eurot. Eeltoodud kaalutlustel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus KrMS § 175 ja § 179 alusel välja mõista G.A-lt riigituludesse sundraha 417,03 € ja tasu riigi õigusabi eest 38,35 €. Anu Tammeniit kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.