S § 66 alusel T.G mõistetud karistus kanda ositi 3(kolme) päeva kaupa ja arest peab olema kantud 1.juuniks 2012.a. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. T.G poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada T.G suhtes sundtoomist arestimajja. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn.
lg.3 p.2 alusel kohaldada T.G-le lisakaristusena mootorsõiduki 1 juhtimisõiguse äravõtmist 9(üheksaks) kuuks.
alusel on T.G kohustatud 5(viie) tööpäeva jooksul mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtukantseleis kättesaadav
lg.5 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud
T.G kohtuistungil oma süüd tunnistas, kahetses tehtut ning mingeid õigustusi enda käitumisele ei leidnud. Selgitas, et oli sõbra juures, jõid õlut ja gini. Läksid koos sõbraga lähedal olevasse söögikohta pelmeene sööma ning kuigi söögikoht oli lähedal ,otsustasid autoga minna, sest oli külm.Mingit õigustust ei ole, kuid aresti kandma minna eriti ei taha, sest tööl on vaja käia. Kohtuistungil jäi kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku suhtes koostatud väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et T.G süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusalust isikut tuleks karistada arestiga. Kohtuväline menetleja taotleb käesolevas asjas määrata T.G-le toimepandud väärteo
lg.2 järgi arest 16 päeva ja
lg.3 p.2 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 9-ks kuuks Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku , kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et T.G süü
lg.2 järgi väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: - Menetlusaluse isiku poolt kohtuvälises menetluses väärteoprotokolli antud ütlusega-vabandusi pole. - tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll 12.12.2011.a. koos Dräger Alcotest 7110 EST 2 väljatrükiga , millest nähtub ,et tõendusliku alkomeetri lugem oli 0,76 mg/l , laiendmääramatus +0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,71 mg/l -Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna välijuht Alo Valdlo kõrvaldas 12.12.2011.a. T.G mootorsõiduki Mitsubishi Carisma , reg. märgiga XXX juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg.2 p. 2 alusel, kuna on alust arvata, et ta on joobeseisundis. T.G on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - Karistusregistri väljavõte (lk. 16-20), millest nähtuvalt on isikut varasemalt karistatud korduvalt väärteokorras ja kriminaalkorras liiklusalaste rikkumiste eest. Kohtu seisukoht: Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – T.G-le inkrimineeritud väärtegu
lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud küllaldaselt tõendeid selle kohta, et T.G 12.detsembril 2011.a. kell 23.45 Tallinnas Vilde tee – Tammsaare tee vahel, liikudes Sõpruse pst. suunas ,juhtis mootorsõidukit Mitsubishi Carisma , reg. märgiga XXX juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,71 mg. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku, hinnanud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud T.G käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus asub seisukohale, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid , teo toimepanemise asjaolusid, isiku süüd. Juhtides mootorsõidukit alkoholijoobes, pani T.G toime enamohtliku väärteo, isikut on varem korduvalt liiklusalaste õigusrikkumiste toimepanemise eest karistatud, isikut on 2007.a. karistatud väärteokorras mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest rahatrahviga 12000 krooni, 2008.a. on isikut kahel korral kriminaalkorras karistatud KarS § 424 järgi ning on kohaldatud lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 6-ks kuuks. KarS § 424 järgi on isik kandnud ka reaalset vangistust. Väärtegude eest mõistetud rahatrahvid on osaliselt tasumata. Karistuse mõistmisel võtab kohus eeltoodut arvesse ning seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks isikut hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Arvestades kõikide asjaoludega , leiab kohus, et põhjendatud on T.G-le aresti mõistmine pikkusega 15 päeva. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab KarS § 66 alusel ,et isik peab aresti ära kandma hiljemalt 01. juuniks 2012.a. ning võimaldada isikul mõistetud arest ära kanda ositi 3 päeva kaupa. Rahalised mõjutused rahatrahvide näol ei ole sundinud menetlusalust isikut aru saama vajadusest olla teistele liiklejatele ohutu , pannes toime ohtliku väärteo, ohustas ta nii enda kui kaasliiklejate elu ja tervist . 3 Samuti leiab kohus, et T.G suhtes tuleb kohaldada lisakaristust mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega ning seda liiklusseaduse § 224 lg.3 p.2 alusel , sest isikut on varem liiklusseaduse § 224 sätestatud süüteo eest karistatud .
lg.3 p.2 sätestab, et sellisel juhul võib mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtta 3-st kuust kuni 12 kuuni. Kohus leiab, et olukorras, kus T.G täiesti teadlikult asus alkoholijoobes autorooli ilma igasuguse mõjuva põhjuseta, mõtlemata saabuda võivatele tagajärgedele, tuleb isikule kohaldada lisakaristust keskmisest pikemaks perioodiks, märkimata ei saa jätta asjaolu, et varasemad samaliigiliste õiguserikkumiste eest mõistetavad karistused (ka lisakaristused juhtimisõiguse äravõtmise näol) ei ole mingeid positiivset mõju isikule avaldanud. T.G jätkab õiguserikkumiste toimepanemist. Leili Raedla Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.