veebruari 2012 otsuse peale kriminaalasjas 1-12-1180 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord
lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 06.02.2012 otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati B.K süüdi KarS § 275 järgi ning mõisteti talle karistuseks rahaline karistus 30 päevamäära summas 96 eurot. KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Harju Maakohtu 10.05.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, arvestades, et rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. KarS § 66 lg 1, 3 alusel määrati, et rahaline karistus summas 96 eurot tuleb tasuda ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes 8 eurot kuus. B.K-lt mõisteti välja
lg 1 p 2 alusel sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega summas 435 eurot,
lg 1 p 4 alusel kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 115,20 eurot ning
lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise eest 45 senti riigituludesse. Kohtuotsuse kohaselt süüdistatav B.K nõustus sõlmitud kokkuleppega, selgitas, et kokkulepe on talle arusaadav ning kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Maakohus leidis, et kokkulepet sõlmides väljendas B.K oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid.
lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Maakohus määras B.K-le mõistetud rahalise karistuse summas 96 eurot tasumisele ositi 1 aasta jooksul seetõttu, et B.K puudub kindel töökoht ja kindel sissetulek. Maakohus ei rahuldanud süüdistatava taotlust jätta osa kriminaalmenetluse kuludest Eesti Vabariigi kanda. Süüdistatav on korduvalt kriminaalkorras karistatud, käesoleva kuriteo pani ta toime vangistuses. Kriminaalmenetluse kulude riigi kanda jätmisel ei ole käesoleval juhul positiivset toimet, kui lähtuda süüdistatava resotsialiseerumisväljavaadetest. Kuriteo toimepanemine oli süüdistatava enda valik ning arvestades tema kriminaalset minevikku, oli ta väga hästi teadlik sellest, et seoses kriminaalasja menetlemisega kaasnevad sellega vältimatult ka menetluskulud. Apellatsioonis esitatud taotlused Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni B.K. B.K ei nõustu temalt väljamõistetud kaitsjale makstava tasuga, kuna leiab, et tema ei ole endale kaitsjat soovinud ning kaitsja ei ole talle ka piisavalt teenust kohtueelses menetluses osutanud. Lisaks on B.K-le arusaamatu, miks tegi kaitsja toimikust koopiaid, kui tema kaitsjat ei soovinud. Samuti ei nõustu B.K sundraha väljamõistmisega temalt, kuna kriminaalasja arutamine toimus kokkuleppemenetluses ja seega peaks sundraha olema väiksem kui üldmenetluses. B.K taotleb sundraha ositi tasumisele määramist ja osaliselt riigi kanda jätmist, vähendades sundraha summat 100 euroni. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et B.K apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. Tulenevalt
§-st 191 lg 1 prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsustuse vaidlustada vastavalt käesoleva seadustiku § 228 või 229 sätetele, apellatsioonis või kassatsioonis või käesoleva seadustiku 15. peatüki kohaselt.
lg 2 teisest lausest tulenevalt ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. B.K taotleb apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist osas, millega mõisteti temalt välja menetluskulud – sundraha, kaitsjatasu ja kaitsjale toimikust koopia tegemise kulu. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud menetluskulude väljamõistmise võimalikkus temalt kui süüdistatavalt oli aga B.K-le teada juba kokkuleppe sõlmimisest alates. B.K väited temalt ülemääraselt suure sundraha väljamõistmise kohta on alusetud, kuna väljamõistetava sundraha suurus ei sõltu menetlusliigist. Süüdimõistva kohtuotsusega väljamõistetava sundraha määr on kindel suurus, mis tulenevalt
lg 1 p-st 2 on teise astme kuriteos süüdimõistmise 2 korral 1,5 kuupalga alammäära. Sundraha vähendamine või osaliselt riigi kanda jätmine ei ole põhjendatud. Viru Ringkonnaprokuratuuri 19.01.2012 määrusega määrati B.K-le riigi õigusabi korras kaitsja, kuna vastavalt
lg-le 3 on kaitsja osavõtt kohtueelsest menetlusest kohustuslik alates kriminaaltoimiku tutvustamisest
Kaitsja on esitanud menetlejale ka taotlused riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks (tl 50,51) ning vastava määrusega on prokurör kaitsja poolt kantud põhjendatud kulud summas 115,20 eurot hüvitanud (tl 52). Kuna maakohus tegi kokkuleppemenetluses B.K suhtes süüdimõistva kohtuotsuse, mõistis maakohus
Siinkohal ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu seisukohaga selles, et menetluskuludest osa riigi kanda jätmine ei ole käesoleval juhul õige ega ka põhjendatud. Kuriteo toimepanemine oli süüdistatava enda valik ning arvestades tema kriminaalset minevikku, oli ta väga hästi teadlik sellest, et seoses kriminaalasja menetlemisega kaasnevad sellega vältimatult ka menetluskulud. Nagu eelpool osundatud, on kaitsja käesolevas kriminaalmenetluses B.K-le õigusabi osutanud, mistõttu on B.K vastupidised väited alusetud. Samuti on põhjendamatud B.K väited kaitsjale kriminaaltoimiku materjalide koopiate tegemise kuludega seoses. Ringkonnakohus, hinnates B.K poolt esitatud apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb
Riigikohus on määruses nr 3-1-1-120-09 punktis 8.2 leidnud, et ilmselt põhjendamatuks tuleb
lg 2 teise lause mõttes lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohtu koosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja
Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 3 Mati Kartau
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.