) § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 190 trahviühiku ulatuses, s.o 760 eurot ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel võeti
lg 3 p 1 järgi lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus neljaks kuuks selle eest, et tema 19.11.2011.a. kell 10:30 Harju maakonnas Tallinna linnas Muuga teel juhtis mootorsõidukit Toyota Corolla reg.märk XXX juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,35 mg. Oma tegevusega rikkus O.E otsuse kohaselt
Taotlus Kaebuses taotleti kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist lisakaristuse (juhtimisõiguse äravõtmise) osas. Menetlusalune isik leidis, et lisakaristus koormab teda ebaproportsionaalselt ja lisakaristuse määramisel ei ole arvestatud tema isikuga. Kohtuväline menetleja ei ole arvestanud, et isikul puuduvad eelnevad karistused, samuti asjaoluga, et isik töötab viiendat aastat AA AS-s autotehnikuna ja töökoht eeldab pidevat sõiduki juhtimisõiguse olemasolu. Juhtimisõiguse äravõtmisega kaotaks ta oma töö, st sissetulekuallika. Kaebuse esitaja on kaebusele lisanud oma väidete kinnituseks ka tõendi AA AS-st. Märkis, et määratud rahatrahv summas 760 eurot on tema jaoks väga suur rahaline karistus, mis edaspidiselt täidab eesmärki hoiduda väärtegude toimepanemisest. Samuti on menetlusalune isik oma tegu kahetsenud. Menetlusalune isik on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja palus jätta kaebus rahuldamata ning vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Karistuse määramisel on lähtutud võimalusest, et määratav karistus mõjutaks isikut loobuma edaspidi uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Samuti on lähtutud õiguskorra kaitsmise huvide olulisusest, mida saab tagada üksnes siis, kui teistele ohtlikuks muutunud liiklejat vastavalt süü suurusele seaduses antud võimalustega mõjutatakse ja ohtlik liikleja liiklusest kõrvaldatakse. Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt vastuolus ja põhjendamatu väljakujunenud karistuspoliitikaga. Kuivõrd kaebuse kohaselt on menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kellel on oma igapäeva toimetuste hõlpsamaks realiseerimiseks vajadus kasutada mootorsõidukit, pidi olema menetlusalusele isikule väga hästi teada, et liiklusnõuetega vastuollu minek toob kaasa karistuse, mis omakorda võib halvendada tema majanduslikku olukorda ja seada takistusi tööülesannete täitmisel. Selline teadmine ei ole aga menetlusalusele isikule soovitud mõju avaldanud ega sundinud teda hoiduma väärteo toimepanemisest. Kohtuväline menetleja on lisakaristuse määra valikul lähtunud, et kaebuse esitaja pani toime ühe enamohtliku väärteo, samuti asjaolust, et isikul puuduvad kehtivad karistused. Vastasel juhul oleks kohtuväline menetleja ilmselt vajalikuks pidanud kohaldada lisakaristust pikemaks tähtajaks. Teo ohtlikkust ja süü suurust arvestades ei saa menetlusalusele isikule määratud karistust kergendada. Kohtuväline menetleja nõustus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtu seisukoht O.E karistati
S § 50 lg 1 p 2 alusel võeti
lg 3 p 1 järgi lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus neljaks kuuks.
lg 2 koosseisupärane tegu eeldab mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimist isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi. 2 Kohus leiab, et O.E poolt 19.11.2011.a. kell 10:30 Tallinna linnas Muuga teel mootorsõiduki Toyota Corolla reg.märk XXX juhtimine juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,35 mg, on tõendamist leidnud. Lisaks O.E poolt süü tunnistamisele on tema poolt teo toimepanemist kinnitavaks tõendiks ka tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, millest nähtuvalt tuvastati O.E 19.11.2011.a kell 10:39 – 10:42 tõendusliku alkomeetriga Lion intoxilyzer 8000 lubatud alkoholipiirmäära ületamine – alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli mitte väiksem kui 0,35 mg. Väärteotoimikus on ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati O.E sõiduki juhtimiselt alates 19.11.2011.a kell 10:30 kuni kainenemiseni, kuna tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis (alkoholilõhn juhi suust). Vastuväiteid nimetatud tõenditele O.E esitanud ei ole. Lisaks objektiivsele teokoosseisule sisaldub O.E teos ka nõutav subjektiivne koosseis. Kohtuvälises menetluses on O.E andnud ütlusi, et käis sünnipäeval, kus võttis alkoholi ning hindas ennast üle, arvates, et kõik on korras. Olles enne mootorsõiduki juhtima asumist alkoholi tarvitanud ning veendumata, et tal alkoholijoobe tunnuseid mootorsõiduki juhtimisel ei esine, pani O.E talle süüks arvatud teo toime vähemalt ettevaatamatusest hooletuse vormis. Seega on O.E rikkunud
69 lg 5 nõudeid (mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem) ning tema poolt toime pandud tegu on õigesti kvalifitseerinud
Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole, samuti on kohtuvälise menetleja poolt järgitud väärteomenetlusõigust.
lg 2 kehtestatud sanktsioon võimaldab isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
lg 3 p 1 järgi võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada samas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem samas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Kuna kohtuväline menetleja on määranud O.E-le
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahvi 190 trahviühiku ulatuses ning lisakaristusena võtnud
lg 3 p 1 alusel ära juhtimisõiguse neljaks kuuks, on isikut põhikaristuse osas karistatud üle keskmise määra ning lisakaristuse osas keskmise määra lähedas suuruses. Karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja tuvastatud ei ole. O.E poolt on vaidlustatud lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmist
Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et mootorsõiduki joobes juhtimisega paneb isik toime enamohtliku väärteo ning tegu on ühiskonnaohtlik, kuid tulenevalt KarS §-st 56 lg 1 arvestab kohus karistuse mõistmisel nii O.E süü suurust kui ka muid asjaolusid, mis on aluseks karistuse kohaldamisel ning peab põhjendatuks tühistada kohtuvälise menetleja otsus osas, millega kohaldati isiku suhtes lisakaristust. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus O.E puhtsüdamlikku kahetsust. Kohtu hinnangul on O.E kahetsus siiras, kuna ta ei ole oma tegu üheski menetlusstaadiumis varjata püüdnud, on andnud objektiivseid ütlusi ning ei ole otsinud oma käitumisele ebausutavaid õigustusi. Raskendavad asjaolud antud väärteoasjas puuduvad. Kohus on seisukohal, et O.E on aru saanud oma teo keelatusest ja õigusvastase teoga kaasneda võivatest tagajärgedest. 3 Lisaks puhtsüdamlikule kahetsusele arvestab kohus lisakaristuse tühistamisel, et O.E kehtivad karistused puuduvad, ta ei ole karistusregistrisse kantud. Seega ei ole O.E isikuks, kes järjepidevalt ja süstemaatiliselt rikuks õiguskorda ning kelle suhtes tuleks õiguskorra kaitsmise huvisid silmas pidades kohaldada ilmtingimata lisakaristust. Samuti on O.E kohtule põhjendanud ja tööandja poolt antud tõendiga kinnitanud, et tema igapäevases töös on juhtimisõiguse olemasolu vajalik ning vastava õiguse äravõtmisega kaotaks ta töö ning seega ka sissetuleku. Kuigi juhtimisõiguse vajalikkus tööülesannete täitmiseks ei ole lisakaristuse kohaldamist välistav asjaolu, mõjutab sellest tulenev töökoha kaotus siiski menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja poolt määratud küllaltki suure rahatrahvi tasumise võimalust. Hinnates toimepandud tegu (tegemist ei olnud sellise raske joobega, mis kahjustaks õigushüve niivõrd olulisel määral, et lisakaristuse kohaldamine oleks ainuvõimalik) ja menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid, on kohus seisukohal, et antud rikkumine oli pigem juhuslikku laadi, mitte teadlik hoolimatu käitumine liikluskorra vastu tervikuna. Antud juhul on kohtuväline menetleja määranud teo ohtlikkust arvestades isikule juba põhikaristuse – rahatrahvi - üle keskmise sanktsioonimäära ning kohus leiab, et O.E näol on tegemist isikuga, kelle puhul täidab ka põhikaristus oma eesmärki – mõjutab isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohus annab O.E-le võimaluse näidata, et lisakaristuse tühistamine on õigustatud, st antud rikkumine jääb viimaseks ning tema edasine käitumine on õiguskuulekas ja vastavuses liikluskorras kehtestatud normidega, samuti kaasliiklejaid arvestav ja austav. Kohus juhindub V™S § 120 lg 1, § 132 p.2. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.