lõige 5 sätete kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Seaduse § 224 lõige 2 sätete kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lõige 3 punkt 1 sätete kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Tulenevalt Politsei ja Piirivalve seaduse §-st 7’23 võib politsei kontrollida isiku organismis alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine esinemist. Joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile võib allutada sõidukijuhi või muu isiku, kui on alust kahtlustada, et isik on toime pannud süüteo, mille koosseisuliseks tunnuseks on joobeseisund, alkoholipiirmäära ületamine või narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamine. Seaduse § 7’24 lõige 1 sätete kohaselt kontrollib politsei indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres. 04.01.2012.a. koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokollis on märgitud, et uuritaval J.S oli kell 00:46 alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus joobeseisundi 2 tuvastamisel indikaatorvahendiga reaktsioon (näit) 0,44 mg. Menetlusaluse isiku joovet kontrolliti kalibreeritud (kuni 14.05.2012.a.) ja tehniliselt korras indikaatorvahendiga Lion 500 nr
lõige 2 sätete kohaselt peavad mootorsõiduki-ja trammijuhil olema kaasas ning peab esitama kontrollija nõudel käesoleva seaduse §-s 88 ja 145 lõikes 2 loetletud dokumendid. Sama seaduse § 88 lõige 1 sätestab, et juhil peavad mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument. Käesoleva paragrahvi lõige 2 sätete kohaselt, kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik. Liiklusregistri andmete kohaselt J.S omab 10.12.2007.a. väljastatud B-kategooria juhiluba nr XXX kehtivusega kuni XXX ning puuduvad juhtimisõiguse peatamise, karistusena ära võtmise või kehtetuks tunnistamise kohta andmed. Seega menetlusalune isik omab 3 mootorsõiduki juhtimisõigust. Menetlusalusel isikul puudus 04.01.2012.a. kella 00:45 ajal ja samal kuupäeval kella 03:15 ajal kontrollijale esitamiseks kehtiv vastava kategooria mootorsõiduki juhtimist tõendav dokument ja isikut tõendav dokument. Võttes arvesse ülaltoodut, on kohtuväline menetleja seisukohal, et J.S juhtis 04.01.2012.a kella 00:45 ajal Tallinnas Mustamäe tee 18a juures mootorsõidukit Mitsubishi Lancer, reg. märgiga XXX isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,53 milligrammi ning kontrollijale esitamiseks puudus kehtiv vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust tõendav dokument ja isikut tõendav dokument. Samuti J.S juhtis 04.01.2012.a. kella 03:15 ajal Tallinnas, Mustamäe tee 29 juures mootorsõidukit Mitsubishi Lancer, reg. märgiga XXX isikuna, kelle ühes grammis veres oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,89 milligrammi ning kontrollijale esitamiseks puudus kehtiv vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust tõendav dokument ja isikut tõendav dokument. Väärtegude toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Menetlusalune isik J.S rikkus seega
lg 5 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav
lg 2 järgi ning
1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav
1 järgi. Kuna
S § 63 lõike 1 kohaselt karistus
2 järgi. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja arvestab otsuse tegemisel asjaoludega, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on tahtlikult toime pandud süütegu, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga-selles seisundis liikuma asudes seab juht reaalsesse ohtu nii iseenda kui kaasliiklejate elu ja tervise. Vaatamata sellele, et menetlusalune isik oli vahetult enne seda (04.01.2012.a. kell 00:45)
2 p. 2 alusel sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud (vormistatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud otsus ja väärteoprotokoll mootorsõiduki alkoholipiirmäära ületavas seisundis juhtimise eest), ei ole mõjutanud see isikut seaduskuulekalt käituma ning ta tahtlikult jätkas 04.01.2012 kella 03:15 ajal uute õigusrikkumiste toimepanemist. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust. Võttes aluseks ülaltoodu ja lähtudes KarS § 56 lõikest 1 ja § 63 lõikest 1 määras kohtuväline menetleja J.S-ile LS § 224 lg. 2 ja § 242 lg. 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest
S § 50 lg. 1 p.2 alusel võttis kohtuväline menetleja J.S-ilt
3 p. 1 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära 8 (kaheksaks) kuuks. J.S tasuda V™S § 74 lg. 1 p. 15 alusel menetluskulud, ekspertiisi tegemisega seotud kulud, mis on veres alkoholisisalduse uuringu maksumus, EKEI uuringuakt nr 102T, maksumusega 14 eurot ning vereproovi võtmise, säilitamise ja ekspertiisiasutusse toimetamise maksumus, 04.01.2012.a. Wismari Haigla AS kulude kalkulatsioon, maksumusega 24 eurot. KAEBUSE SISU 4 J.S esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palub Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikin´i 14.02.2012.a. väärteoasjas nr. 2317,12,000157 tehtud otsus tühistada temale määratud lisakaristusjuhtimisõiguse äravõtmine 8 kuuks ning määrata maksegraafik. 12 kuuks rahatrahvi tasumiseks. 04.01.2012.a. kell 00:45 peatas teda Liikluspolitsei, aadressil Mustamäe tee 18a. Oli külas ning tahtis oma autot parkida teise kohta. Ei andnud endale aru, et on joobeseisundis ning istus rooli taha. Kui hakkas autot parkima, peatas teda politseipatrull. Kuna temal ei olnud kuhugi plaanis sõita, siis seepärast ei olnud kaasas ühtegi isikuttõendavat dokumenti. Patrull koostas temale väärteoprotokolli ning lubas koju. Tunnistab oma süüd ning on valmis karistust kandma. Nõustub väärteoasjas määratud rahatrahviga 1100 euro ulatuses, kuid palub määrata maksegraafik 12 kuuks, et saaks trahvi tasuda. Samuti palub kaebuse esitaja kohtul üle vaadata
3 p. 1 järgi määratud lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist 8 kuuks ning võimalusel see tühistada või vähendada 3 kuulise tähtajale. Töötab ehituses ning seoses sellega on temal pidevalt vaja liikuda autoga, kuna tööks vajalikud instrumendid ja materjal on rasked, käsitsi neid vedada ei ole võimalik. Tunnistab oma süüd täielikult, kuid vaatamata sellele palub kohtul vähendada lisakaristust, vastasel juhul ei saa teha erialast tööd. Viimase kaheteist kuu jooksul ei ole teda karistatud, palub sellega arvestada ja annulleerida lisakaristus. Kohus juhindub V™S § 132 punktist 2, § 133, § 134, § 135 lõikest 6. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.