Obsah (5)

§183§2742§2052§ 2§ 274

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 23.03.2012 koht Jõhvi kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-9204 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Irina KARO Kaitsj

§183

alusel Eesti Vabariigi kanda: kaitsjale (vandeadvokaat Galina Tšelnokova) kohtueelses menetluses makstud tasu 842,52 krooni ja 2527,46 krooni ehk kokku 215 eurot 38 senti ja kaitsjale (vandeadvokaat Galina Tšelnokova) 28.01.2009 kohtulikus menetluses makstud tasu 994 krooni ehk 63 eurot 53 senti ja 19.05.2009 kohtulikus menetluses makstud tasu 295 krooni ehk 18 eurot 85 senti ning kaitsjale (vandeadvokaat Kaido Kooga) 23.03.2012 kohtulikus menetluses makstud tasu 57 eurot 60 senti. Käesolev kohtumäärus saata Viru Ringkonnaprokuratuurile ja Ida Prefektuurile ning kannatanutele. Käesolevale määrusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Süüdistus Deniss Aleksandrovile on esitatud süüdistuses selles, et tema olles isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse kasutas 16.06.

1. aastal arvutiprogrammi andmete sisestamise teel varalise kasu saamise eesmärgil OxxxGxxxi isikuandmeid ning ühtlasi Oxxxa Gxxx nimele välja antud Ühispanga arvelduskaarti, O. Goxxx konto ligipääsukoodidega Internetkaarti ning sisestas arvutisse O. Gxxxi isikuandmed ja vormistas firmas xxx OÜ laenu 3000 krooni suurusele summale ja hiljem, kasutades O. Goxxx nimele väljastatud pangakaarti, sisestas konto ligipääsukoodi ja omandas Olga Goldmani arvelt raha 3000 krooni suuruses summas. Peale selle, tema kasutas xxx. aastal arvutiprogrammi andmete sisestamise teel varalise kasu saamise eesmärgil Oxxx Gxxxi isikuandmeid ning ühtlasi Oxxx Gxxx nimele välja antud Ühispanga arvelduskaarti, Oxxx Gxxxi konto ligipääsukoodidega Internetkaarti ning sisestas arvutisse Oxxx Gxxx isikuandmed ja vormistas firmas xxx laenu 2000 krooni suurusele summale ja hiljem, kasutades O. Gxxx nimele väljastatud pangakaarti, sisestas konto ligipääsukoodi ja omandas Oxxx Gxxxi arvelt raha 2000 krooni suuruses summas. Peale selle, tema, koos O.Z Oxxx kasutasid 04.07.
2. aastal arvutiprogrammi andmete sisestamise teel varalise kasu saamise eesmärgil Axxx Oxxxo isikuandmeid ning ühtlasi A. Oxxx nimele välja antud Ühispanga arvelduskaarti, AxxxOxxx konto ligipääsukoodidega Internetkaarti ning sisestas arvutisse Axxx Oxx isikuandmed ja vormistas firmas xxx laenu 3000 krooni suurusele summale. Peale taotluse rahuldamist ja 3000 krooni suuruse summa laekumist AxxObxxx arveldusarvele oli nimetatud summa üle kantud xxxoxxxi arvele, mille hiljem omandas Dxxxs Axxx. 2 Peale selle, tema kasutas xxx. aastal arvutiprogrammi andmete sisestamise teel varalise kasu saamise eesmärgil AxxxOxxxo isikuandmeid ning ühtlasi A. Oxxx nimele välja antud Ühispanga arvelduskaarti, A. Oxxxo konto ligipääsukoodidega Internetkaarti ning sisestas arvutisse A. Oxxx isikuandmed ja vormistas firmas xxx laenu 2000 krooni suurusele summale. Peale taotluse rahuldamist ja 2000 krooni suuruse summa laekumist Axxx Obxxxo arveldusarvele oli nimetatud summa üle kantud Oxxx Goxxxi arvele, mille hiljem omandas Dxxx xxx Peale selle, tema kasutas 04.07.
3. aastal arvutiprogrammi andmete sisestamise teel varalise kasu saamise eesmärgil Axxx Oxxx isikuandmeid ning ühtlasi A. Oxxxo nimele välja antud Ühispanga arvelduskaarti, A. Oxxx konto ligipääsukoodidega Internetkaarti ning sisestas arvutisse A. xxxsikuandmed ja vormistas firmas xxx laenu 1600 krooni suurusele summale. Peale taotluse rahuldamist ja 1600 krooni suuruse summa laekumist AxxxOxx arveldusarvele oli nimetatud summa 05.07.2007.a. üle kantud Mxxx Bxxx arvele, mille hiljem omandas Dxxx xxx Peale selle, tema kasutas xxx. aastal arvutiprogrammi andmete sisestamise teel varalise kasu saamise eesmärgil xxxxxx isikuandmeid ning ühtlasi A. Oxxx nimele välja antud Ühispanga arvelduskaarti, A. Oxxx konto ligipääsukoodidega Internetkaarti ning sisestas arvutisse A. Oxxx isikuandmed ja vormistas firmas xxx (SMS MONEY) laenu 2000 krooni suurusele summale. Peale taotluse rahuldamist ja 2000 krooni suuruse summa laekumist AxxxOxx arveldusarvele oli nimetatud summa üle kantud D. Aleksandrovi arvele. Peale selle, tema kasutas xxx.aastal arvutiprogrammi andmete sisestamise teel varalise kasu saamise eesmärgil Sxxxi Pxxxi poolt talle eelnevalt antud Ühispanga Internetkaarti ning arve numbrit, sisestas arvutisse Pxxxi isikuandmed ja vormistas firmas xxx OÜ laenu 3000 krooni suurusele summale ja hiljem, kasutades S. Pxxx nimele väljastatud pangakaarti, sisestas Pxxx pangakonto ligipääsukoodi ja kandis nimetatud summa oma pangaarvele. Peale selle, tema kasutas xxx.aastal arvutiprogrammi andmete sisestamise teel varalise kasu saamise eesmärgil Sxxxi Pxxx poolt talle eelnevalt antud Ühispanga Internetkaarti ning arve numbrit, sisestas arvutisse Pxxx isikuandmed ja vormistas firmas xxx laenu 2000 krooni suurusele summale ja hiljem, kasutades S. Pxxx nimele väljastatud pangakaarti, sisestas Pxxx pangakonto ligipääsukoodi ja kandis nimetatud summa oma pangaarvele. Peale selle, tema kasutas xxx.aastal arvutiprogrammi andmete sisestamise teel varalise kasu saamise eesmärgil Sxxx Pxxpoolt talle eelnevalt antud xxxa Internetkaarti ning arve numbrit, sisestas arvutisse Pxx isikuandmed ja vormistas firmas xxx laenu 1600 krooni suurusele summale ja hiljem, kasutades S. Pxxx nimele väljastatud pangakaarti, sisestas Pxxx pangakonto ligipääsukoodi ja kandis nimetatud summa oma pangaarvele. Seega oma tahtliku tegevusega pani Deniss Aleksandrov toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, grupi poolt s.t KarS §209 lg 2 p 1,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 3 Maakohtu istung Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Irina Karo esitas maakohtu istungil taotluse, milles palus lõpetada kriminaalmenetlus mõistliku menetlusaja möödumise tõttu leides, et menetlus on alguse saanud juba 2007.aastal, tegemist ei ole raske kuriteoga ja asja menetlemine võtaks veel aega seoses isiku tagaotsimisega. Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga toetas maakohtu istungil ringkonnaprokuröri taotlust ja palus kriminaalasi lõpetada mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, leidis, et ringkonnaprokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses mõistliku aja möödumisega on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kriminaalasjas on kohtueelset menetlust alustatud 24.10.2007, jätkuva kuriteo viimane episood on toime pandud 23.07.
4. Kriminaalasi on Viru Maakohtu kohtumenetlusse saabunud 31.07.2008 ning 31.07.2008 määrusega on Deniss Aleksandrov antud kohtu alla. Esimene istung toimus 20.01.2009, kuhu Deniss Aleksandrov ei ilmunud. Viru Maakohtu 21.01.2009 määrusega kriminaalasja arutamine peatati. Sama määrusega kuulutati Deniss Aleksandrov tagaotsitavaks ja muudeti tema suhtes tõkend - elukohast lahkumise keeld- vahi all pidamisega kinnipidamise hetkest. Samal päeval on saadetud määrus täitmiseks Ida Politseiprefektuurile. 27.01.2009 kirjaga teatab Ida Politseiprefektuur, et Deniss Aleksandrovi kohta on Ida Politseiprefektuuri kriminaalosakonna Narva kriminaaltalituses 25.11.2008 avatud jälitustoimik nr
5. Viru Maakohus on saatnud 02.06.2010 Ida Prefektuurile päringu Deniss Aleksandrovi tagaotsimistulemuste kohta. Ida Prefektuur 09.06.2010 kirjas teatab, et tagaotsitav Deniss Aleksandrov on arvatavasti lahkunud Eestist ja tema praegune asukoht on teadmata. Maakohus on kontrollinud Karistusregistri andmeid. Deniss Aleksandrov ei ole uusi süütegusid toime pannud peale nimetatu. Rahvastikuregistri andmetel on Deniss Aleksandrovi elukohaks alates 28.10.1993 kuni käesoleva ajani xxx linn, Ida-Viru maakond. Deniss Aleksandrovi tegelikku asukohta ei ole õnnestunud tuvastada enam kui kolme aasta kestel. Kriminaalmenetluse seadustiku (

) §274 lg.1 kohaselt, kui kriminaalasja kohtulikult arutades tuvastatakse käesoleva seadustiku §199 lg.1 p.2-6 sätestatud kriminaalmenetlust välistav asjaolu, kriminaalmenetlus tuleb lõpetada seoses mõistliku aja möödumisega §274 2 sätestatud alusel, lõpetab kohus kriminaalmenetluse määrusega.

§2742

kohaselt kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada, 4 võib kohus süüdistatava nõusolekul

§2052

sätestatud asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse lõpetada.

§2052

kohaselt kui kohtueelses menetluses ilmneb, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada, võib Riigiprokuratuur kahtlustatava nõusolekul kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ja muid asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse määrusega lõpetada. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et Deniss Aleksandrovi suhtes on aegumine katkenud, kuid isiku suhtes on põhjendatud kohaldada

§ 2742

sätteid, s.o lõpetada kriminaalmenetlus seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. Menetlus on alguse saanud juba

1. aasta oktoobris, tegu on toime pandud
2. aasta juulis, tegemist ei ole raske kuriteoga, asjas ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel saada menetlusteavet ja dokumentaalseid tõendeid, siiani kehtib süüdistataval tõkend, s.o vahistamine. EIÕK art 6 lg.1 esimene lause sätestab, et igaühel on oma tsiviilõiguste ja- kohustuste või temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamisel õigus õiglasele ja avalikule kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud kohtus. Kriminaalmenetlus hakkas Deniss Aleksandrovi olukorda mõjutama (st tema suhtes algas kriminaalmenetlus EIÕK art 6 lg.1 mõttes) juba 24.10.2007, mis tähendab, et tema suhtes on kriminaalmenetlus 23.03.2012 seisuga väldanud juba ligi 4,5 aastat ning asja arutamine on endiselt alles esimeses kohtuastmes ja asja lahendamise aega prognoosida ei ole võimalik. Seega, kooskõlas Riigikohtu lahendiga nr 3-1-1-43-10 leiab kohus, et kuna süüdistatava menetluses olevas kriminaalasjas on mõistlik menetlusaeg möödunud (sündmusest on möödas üle 4 aasta) ja seda rikkumist ei ole võimalik muul viisil (näiteks mõistetavat karistust kergendades) hüvitada, siis tuleb

§ 2

p 2 ja EIÕK art 6 lg.1 esimese lause alusel Deniss Aleksandrovi suhtes kriminaalmenetlus lõpetada, sõltumata sellest, millises menetlusstaadiumis asja lahendamine kohtus parajasti on. Deniss Aleksandrovile Viru Maakohtu 21.01.2009 kohtumäärusega kohaldatud tõkendvahistamine tuleb tühistada ning isiku tagaotsimine lõpetada. Kannatanute OÜ SMS Laen, OÜ Placet Group, Sergei Pavlovi tsiviilhagi jätab kohus läbi vaatamata.

§ 274

lg 4 sätestab, et kui tsiviilhagi jäi kriminaalmenetluse lõpetamisel läbi vaatamata, võib hagi esitada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Vastavalt

§183jäävad menetluskulud kriminaalmenetluse lõpetamise korral Eesti Vabariigi kanda.

Maakohus juhindus kohtumääruse tegemisel eeltoodust ning

§274

lg.1, § §2742, §387 lg 1 5 (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6