1-12-525/11

(3)juurde aadressil xxx. Väidetavalt on haridust 10 klassi. Vabanedes töökoht puudub. Kinnipeetava vastu on esitatud rahalisi nõudeid 346,21 eurot. Isikut on viiel korral karistatud Alkoholiseaduse alusel, viimati 30.10.

1. Isik rikkus kriminaalhoolduse kontrollnõudeid, ei asunud täitma üldkasuliku tööd. Isik on korduvalt viibinud ravil psühhiaatriakliinikus. Kinnipeetava mõtlemine ja käitumine on hetkeimpulsist lähtuv ja sotsiaalseid norme mittearvestav. Ta ei mõista oma kuritegelikku käitumist, ei ole oma varasematest karistustest õppinud ja jätkanud uute kuritegudega. Vangla toetab I.T tingimisi ennetähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt on I.T vabanemise korral kindel elukoht aadressil xxx. Elamistingimused on head, korter on kolmetoaline ning kuulub kinnipeetava õe elukaaslasele xx xx. Kinnipeetaval puudub vabanemisel kindel töökoht. Kinnipeetava õe pere on nõus I.T rahaliselt abistama kuni viimane leiab töö. Isik on olnud kahel korral kriminaalhoolduse all, ei suutnud täita käitumiskontrollnõudeid ja jätkas kuritegelikku elu, mille eest kannab praegu vabaduskaotuslikku karistust. Nimetatud asjaolud muudavad kaheldavaks kinnipeetava võimekuse käituda kriminaalhoolduse nõuetele vastavalt. Positiivseks asjaoluks on toetavate lähisuhete olemasolu, mis kergendab kohanemist ja toimetulekut. I.T taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör kirjalikult toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, arvestades prokuröri kirjaliku arvamust leiab, et I.T tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kolm korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. Kõik kinnipeetava poolt toimepandud kuriteod on vägivaldsed, kahel viimasel korral on teda karistatud kehalise väärkohtlemise eest ja esimesel korral avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga. Isik on olnud kahel korral kriminaalhoolduse all, esimesel katseajal pani toime uue kuriteo, teisel korral vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga, pani toime uue kuriteo ja hoidis üldkasuliku tööst kõrvale ja ei täitnud käitumiskontrolli nõudeid ning karistus pöörati täitmisele. Pärnu Maakohtu 19.05.2011 kohtumäärusest on näha, et isik ei sooritanud üldkasulikku tööd, 1440 tunnist tegi ära 69,5 tungi ja rikkus registreerimiskohustust. Samas ei ilmunud I.T õigeaegselt karistust kandma ning seetõttu oli kuulutatud tagaotsitavaks. Käesoleval ajal kannab karistust katseajal toime pandud isikuvastase kuriteo, kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik I osa lk 5-8) on näha, et I.T on väärteokorras 15 korral karistatud, nendest 5 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest, viimati 18.11.
2. 2

(3)Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldused I.T puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et I.T distsiplinaarkaristused puuduvad. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Kinnipeetav vangistuse jooksul sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses viibimine avaldab I.T-le tõhusat parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument isikutunnistus kehtivusega 23.03.2016. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub süüdimõistetu elama aadressile xxx. Kolmetoaline korter kuulub kinnipeetava õe xx xx elukaaslasele xx xx. Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud kinnipeetava õde Anu Kaatsu ja tema elukaaslane xx xx on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Vabanemisel puudub I.T kindel töökoht ja iseseisev sissetulek. Isikul on madal haridustase puudub eriala ning töökogemus, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Arvestades I.T poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad vägivallateod) ja tema käitumist kriminaalhoolduse all olles (uued kuriteod katseajal ja ÜKT tegemise ajal, korduvad väärteod) on kohus seisukohal, et I.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Isik oli juba kahel korral kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks, ta ei käinud registreerimisel, ei täitnud ÜKT tunde ja pani uue kuriteo toime. Süüdimõstetu ei teadvustanud endale kriminaalhooldusnõuete ja kohustuste täitmise kogu tõsidust. Seega kriminaalhooldus ei osuta I.T-le piisavalt mõju. Samas alkoholi tarvitamine ja suured rahalised nõuded 346,21 eurot võivad omakorda suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus ja samuti kindel elukoht kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel elukoha omamine, toetav võrgustik lähedaste näol ei kaalu üle tema varasemat käitumist ja kuritegude asjaolusid. I.T puhul peab kohus eriti tähtsaks sotsiaalabiprogrammis Eluviisitreening osalemist vangistuse ajal. Karistusaeg lõpeb 01.10.2013, ehk karistusaja lõpuni on veel üle 1 aasta 3 kuu, mis on pikk aeg. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu I.T temale Pärnu Maakohtu 08.002.2012 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Inna Kirsipuu 3